< Matthieu 25 >
1 « Alors le royaume des cieux sera semblable à dix vierges qui, ayant pris leur lampe, allèrent à la rencontre de l'époux.
“Pea ʻe toki tatau ʻae puleʻanga ʻoe langi mo e kau tāupoʻou ʻe toko hongofulu, naʻa nau toʻo ʻenau ngaahi tūhulu, ʻo ʻalu atu ke fakafetaulaki ki he tangata taʻane.
2 Cinq d'entre elles étaient folles, et cinq étaient sages.
Naʻe poto honau toko nima, kae vale ʻae toko nima.
3 Les insensées, en prenant leurs lampes, n'ont pas pris d'huile avec elles,
Ko kinautolu naʻe vale naʻe ʻave ʻenau tūhulu, ka naʻe ʻikai ʻave mo haʻanau lolo:
4 mais les sages ont pris de l'huile dans leurs vases avec leurs lampes.
Ka naʻe ʻave ʻe he poto ʻae lolo ʻi heʻenau ngaahi ipu, pea mo ʻenau tūhulu
5 Pendant que l'époux tardait, elles s'assoupissaient et dormaient toutes.
Pea ʻi he tuai mai ʻae tangata taʻane, naʻa nau tulemohe kotoa pē ʻo mohe.
6 Mais, à minuit, on cria: « Voici! Voici l'époux qui vient. Sortez à sa rencontre!
“Pea tuʻuapō mālie mo ʻene pa mai ʻae kalanga, ‘Vakai, ʻoku haʻu ʻae tangata taʻane; mou ʻalu atu ʻo fakafetaulaki kiate ia.’
7 Alors toutes les vierges se levèrent et préparèrent leurs lampes.
Pea toki tuʻu hake ʻae kau tāupoʻou kotoa pē ko ia, ʻo teuteu ʻenau tūhulu.
8 Les folles dirent aux sages: Donnez-nous de votre huile, car nos lampes s'éteignent.
Pea lea ʻae vale ki he poto, ‘Foaki mai maʻamautolu ʻi hoʻomou lolo; he ʻoku tei mate ʻemau tūhulu’
9 Mais les sages répondirent: « Et s'il n'y en a pas assez pour nous et pour vous? Allez plutôt chez ceux qui vendent, et achetez pour vous.
Ka naʻe lea ʻae poto, ʻo pehēange, ‘Ka koeʻuhi naʻa siʻi ia kiate kimautolu mo kimoutolu: ka mou ʻalu kiate kinautolu ʻoku fakatau, ʻo fakatau maʻamoutolu.’
10 Pendant qu'elles s'en allaient acheter, l'époux arriva; celles qui étaient prêtes entrèrent avec lui au festin des noces, et la porte fut fermée.
Pea lolotonga ʻenau ʻalu ke fakatau, mo ʻene haʻu ʻae tangata taʻane, pea ko kinautolu naʻe teuteu naʻe hū mo ia ki he taʻane: pea tāpuni ʻae matapā.
11 Ensuite, les autres vierges vinrent aussi, disant: « Seigneur, Seigneur, ouvre-nous ».
“Hili ia, mo ʻene haʻu foki ʻae kau tāupoʻou naʻe ʻalu, ʻonau pehē, ‘ʻEiki, ʻEiki, toʻo kiate kimautolu.’
12 Mais il répondit: « En vérité, je vous le dis, je ne vous connais pas.
Ka naʻe lea ia, ʻo pehēange, ‘ʻOku ou tala moʻoni atu kiate kimoutolu, ʻoku ʻikai te u ʻiloa ʻakimoutolu.’
13 Veillez donc, car vous ne connaissez ni le jour ni l'heure où le Fils de l'homme va venir.
“Ko ia mou leʻo, he ʻoku ʻikai te mou ʻilo ʻae ʻaho pe ʻae feituʻulaʻā ʻe haʻu ai ʻae Foha ʻoe tangata.
14 « Car il en est comme d'un homme qui, se rendant dans un autre pays, a appelé ses propres serviteurs et leur a confié ses biens.
“Pea ʻoku hangē foki ko e tangata ʻoku te u fononga ki ha fonua mamaʻo, pea ui ʻene kau tamaioʻeiki ʻaʻana, ʻo ne tuku kiate kinautolu ʻene ngaahi meʻa.
15 Il donna à l'un cinq talents, à un autre deux, à un autre encore un, à chacun selon ses capacités. Puis il se mit en route.
Naʻe tuku ki he tokotaha ʻae taleniti ʻe nima, pea ua ki he tokotaha, pea taha ki he tokotaha; ki he tangata taki taha ʻo fakatatau ki heʻene faʻa fai, pea ʻalu leva hono fononga.
16 Aussitôt, celui qui avait reçu les cinq talents alla commercer avec eux, et gagna cinq autres talents.
Pea ko ia naʻe maʻu ʻae taleniti ʻe nima, naʻe ʻalu ia, ʻo fakatauʻaki ia, ʻo ne fakalahi ʻaki ia ʻae taleniti kehe ʻe nima.
17 De même, celui qui avait reçu les deux talents en gagna deux autres.
Pea ko ia foki naʻe ua, naʻa ne maʻu ʻaki ia ʻae ua kehe.
18 Mais celui qui avait reçu un talent s'en alla, creusa dans la terre et cacha l'argent de son maître.
Ka ko ia naʻe maʻu ʻae taha, naʻe ʻalu ia, ʻo keli ʻi he kelekele, ʻo tanu ʻae koloa ʻa ʻene ʻeiki.
19 Longtemps après, le maître de ces serviteurs vint et régla ses comptes avec eux.
“Pea fuoloa, pea [toki ]haʻu ʻae ʻeiki ʻoe kau tamaioʻeiki ko ia, ʻo ne fakamaauʻi ʻakinautolu.
20 Celui qui avait reçu les cinq talents vint apporter cinq autres talents, en disant: « Seigneur, tu m'as livré cinq talents. Voici que j'ai gagné cinq autres talents en plus d'eux'.
Pea haʻu ia ʻaia naʻa ne maʻu ʻae taleniti ʻe nima, ʻo ne ʻomi mo e taleniti kehe ʻe nima, ʻo ne pehē, ‘ʻEiki, naʻa ke tuku mai kiate au ʻae taleniti ʻe nima: vakai, kuo u maʻu mo ia ʻae taleniti kehe ʻe nima.’
21 Son maître lui dit: « C'est bien, bon et fidèle serviteur. Tu as été fidèle en peu de choses, je vais te confier beaucoup de choses. Entre dans la joie de ton maître.
Pea pehēange ʻe heʻene ʻeiki kiate ia, ‘Mālō, ko e tamaioʻeiki lelei mo angatonu: kuo ke fai totonu ʻi he meʻa siʻi, te u fakanofo koe ke ke pule ki he meʻa lahi: hū koe ki he fiefiaʻanga ʻo hoʻo ʻeiki.’
22 « Celui qui a reçu les deux talents s'est approché et a dit: « Seigneur, tu m'as remis deux talents. Voici que j'ai gagné deux autres talents en plus d'eux'.
Pea haʻu foki ia naʻa ne maʻu ʻae taleniti ʻe ua, ʻo ne pehē, ‘ʻEiki, naʻa ke tuku mai kiate au ʻae taleniti ʻe ua: vakai, kuo u maʻu mo ia ʻae taleniti kehe ʻe ua.’
23 Son maître lui dit: « C'est bien, serviteur bon et fidèle. Tu as été fidèle pour peu de choses. Je vais te confier beaucoup de choses. Entre dans la joie de ton maître.
Pea pehēange ʻe heʻene ʻeiki kiate ia, ‘Mālō, ko e tamaioʻeiki lelei mo angatonu: kuo ke fai totonu ʻi he meʻa siʻi, te u fakanofo koe ke ke pule ki he meʻa lahi: hū koe ki he fiefiaʻanga ʻo hoʻo ʻeiki.’
24 Celui qui avait reçu un talent s'approcha et dit: « Seigneur, je savais que tu es un homme dur, qui moissonne là où il n'a pas semé, et qui rassemble là où il n'a pas dispersé.
Pea toki haʻu ia naʻa ne maʻu ʻae taleniti ʻe taha, ʻo ne pehē, ‘ʻEiki, ne u ʻilo koe ko e tangata faingataʻa, ʻoku ke tuʻusi ʻi he potu naʻe ʻikai te ke tūtuuʻi ai, ʻo tānaki ʻi he potu naʻe ʻikai te ke tufaki ai:
25 J'ai eu peur, et je suis allé cacher ton talent dans la terre. Voici que tu as ce qui t'appartient.
Pea ne u manavahē, pea u ʻalu ʻo fufū hoʻo taleniti ʻi he kelekele: vakai, ʻoku ke maʻu ʻaia ʻoku ʻaʻau.’
26 « Mais son maître lui répondit: « Serviteur méchant et paresseux. Tu savais que je moissonne où je n'ai pas semé, et que j'amasse où je n'ai pas dispersé.
“Pea lea ʻene ʻeiki, ʻo pehēange kiate ia, ‘ʻAe tamaioʻeiki angakovi mo fakapikopiko, naʻa ke ʻilo ʻoku ou tuʻusi ʻi he potu naʻe ʻikai te u tūtuuʻi ai, mo tānaki ʻi he potu naʻe ʻikai te u tufaki ai:
27 Tu aurais donc dû déposer mon argent chez les banquiers, et à mon retour, j'aurais reçu le mien avec un intérêt.
Naʻe totonu ai haʻo ʻatu ʻeku koloa ki he kau fakatau, koeʻuhi ʻi heʻeku haʻu te u maʻu ʻaia ʻoku ʻaʻaku mo hono fakalahi.
28 Ôtez-lui donc le talent et donnez-le à celui qui a les dix talents.
Ko ia toʻo ʻae taleniti meiate ia, ʻo ʻoatu kiate ia ʻoku hongofulu ʻene taleniti.
29 Car on donnera à celui qui a, et il aura l'abondance, mais à celui qui n'a pas, on ôtera même ce qu'il a.
He ko ia fulipē ʻoku maʻu, ʻe [toe ]ʻoatu kiate ia, pea te ne maʻu ʻo lahi ʻaupito: ka ko ia ʻoku ʻikai maʻu, ʻe toʻo meiate ia ʻaia ʻoku ne maʻu.
30 Jetez le serviteur inutile dans les ténèbres du dehors, où il y aura des pleurs et des grincements de dents.''
Pea mou lī ʻae tamaioʻeiki taʻeʻaonga ki he poʻuli ʻi tuaʻā: pea ʻe ʻi ai ʻae tangi mo e fengaiʻitaki ʻoe nifo.’
31 « Mais quand le Fils de l'homme viendra dans sa gloire, et tous les saints anges avec lui, alors il s'assiéra sur le trône de sa gloire.
“ʻOka haʻu ʻae Foha ʻoe tangata ʻi hono nāunau, mo e kau ʻāngelo māʻoniʻoni kotoa pē mo ia, ʻe toki nofo ia ʻi he nofoʻa ʻo hono nāunau:
32 Toutes les nations seront rassemblées devant lui, et il les séparera les unes des autres, comme un berger sépare les brebis des boucs.
pea ʻe fakakātoa ʻi hono ʻao ʻae ngaahi kakai kotoa pē: pea ʻe vahe ua ʻe ia ʻakinautolu, ʻo hangē ko e vaheʻi ʻe he tauhi sipi ʻa ʻene sipi mei he kosi:
33 Il placera les brebis à sa droite, mais les boucs à sa gauche.
Pea ʻe tuku ʻe ia ʻae fanga sipi ki hono nima toʻomataʻu, ka ko e fanga kosi ki he toʻohema.
34 Alors le Roi dira à ceux qui seront à sa droite: « Venez, les bénis de mon Père, recevez en héritage le Royaume qui vous a été préparé dès la fondation du monde.
Pea ʻe toki pehē ʻe he Tuʻi kiate kinautolu ʻi hono nima toʻomataʻu, ‘Haʻu, ʻakimoutolu kuo monūʻia ʻi heʻeku Tamai, ʻo maʻu ʻae puleʻanga kuo teu moʻomoutolu talu mei he kamataʻanga ʻo māmani:
35 Car j'ai eu faim et vous m'avez donné à manger. J'avais soif et vous m'avez donné à boire. J'étais un étranger et vous m'avez accueilli.
He naʻaku fiekaia, pea naʻa mou foaki ʻae meʻakai kiate au: naʻaku fieinua, pea naʻa mou foaki ʻae inu kiate au: ko e muli au, pea naʻa mou fakaʻafeʻi au:
36 J'étais nu, et vous m'avez habillé. J'étais malade et vous m'avez visité. J'étais en prison et vous êtes venus à moi ».
Telefua, pea naʻa mou fakakofuʻi au: naʻaku mahaki, pea naʻa mou ʻaʻahi mai kiate au: naʻaku ʻi he fale fakapōpula, pea naʻa mou haʻu kiate au.’
37 Alors les justes lui répondront: « Seigneur, quand t'avons-nous vu avoir faim et te nourrir, ou avoir soif et te donner à boire?
“Pea ʻe toki lea ʻae māʻoniʻoni, ʻo pehēange kiate ia, ‘ʻEiki, naʻa mau mamata kiate koe ʻanefē ʻoku ke fiekaia, pea mau fafangaʻi [koe]? Pea fieinua, pea mau foaki ʻae inu [kiate koe]?
38 Quand t'avons-nous vu étranger et t'avons-nous accueilli, ou nu et t'avons-nous vêtu?
Naʻa mau mamata kiate koe ʻanefē ko e muli, pea mau fakaafeʻi [koe]? Pe telefua, pea mau fakakofuʻi [koe]?
39 Quand t'avons-nous vu malade ou en prison, et sommes-nous venus à toi?
Pea naʻa mau mamata kiate koe ʻanefē ʻoku ke mahaki, pe ʻi he fale fakapōpula, pea mau ʻalu atu kiate koe?’
40 Le roi leur répondra: « Je vous le dis en vérité, parce que vous l'avez fait à l'un de ces plus petits de mes frères, c'est à moi que vous l'avez fait ».
Pea ʻe lea ʻae Tuʻi, ʻo pehēange kiate kinautolu, ‘Ko ʻeku tala moʻoni atu kiate kimoutolu, Ko e meʻa ʻi hoʻomou fai ia ki ha taha ʻoku kihiʻi siʻi hifo ʻi hoku kāinga ni, ko hoʻomou fai [ia ]kiate au.’
41 Puis il dira aussi à ceux qui seront à sa gauche: « Retirez-vous de moi, maudits, dans le feu éternel qui a été préparé pour le diable et ses anges; (aiōnios )
“Pea ʻe toki tala ʻe ia foki kiate kinautolu ʻi [hono ]nima toʻohema, ‘ʻAlu ʻiate au, ʻakimoutolu kuo malaʻia, ki he afi taʻemate, naʻe teu ki he tēvolo mo ʻene kau ʻāngelo: (aiōnios )
42 car j'ai eu faim, et vous ne m'avez pas donné à manger; j'ai eu soif, et vous ne m'avez pas donné à boire;
He naʻaku fiekaia, pea naʻe ʻikai te mou foaki ha meʻakai kiate au: naʻaku fieinua, pea naʻe ʻikai te mou foaki ha inu kiate au:
43 j'étais étranger, et vous ne m'avez pas recueilli; nu, et vous ne m'avez pas vêtu; malade, et en prison, et vous ne m'avez pas visité ».
Ko e muli au, pea naʻe ʻikai te mou fakaafeʻi au: telefua, pea naʻe ʻikai te mou fakakofuʻi au: mahaki, pea ʻi he fale fakapōpula, pea naʻe ʻikai te mou ʻaʻahi kiate au.’
44 « Ils répondront aussi en disant: « Seigneur, quand t'avons-nous vu avoir faim, ou avoir soif, ou être étranger, ou être nu, ou malade, ou en prison, et ne t'avons-nous pas secouru? ».
“Pea ʻe toki lea ai ʻakinautolu kiate ia foki, ʻo pehēange, ‘ʻEiki, naʻa mau mamata kiate koe ʻanefē ʻoku ke fiekaia, pe ko e fieinua, pe ko e muli, pe telefua, pe mahaki, pe ʻi he fale fakapōpula, kae ʻikai te mau tauhi koe?’
45 « Alors il leur répondra: Je vous le dis en vérité, parce que vous ne l'avez pas fait à l'un de ces plus petits, c'est à moi que vous ne l'avez pas fait.
Pea ʻe toki lea ia kiate kinautolu, ʻo pehē, ‘Ko ʻeku tala moʻoni atu kiate kimoutolu, Ko e meʻa ʻi hoʻomou taʻefai [ia ]ki ha tokotaha ʻoku kihiʻi siʻi hifo [ʻiate kinautolu ]ni, ko hoʻomou taʻefai [ia ]kiate au.’
46 Ceux-là iront au châtiment éternel, mais les justes à la vie éternelle. » (aiōnios )
Pea ʻe ʻalu atu ʻakinautolu ni ki he malaʻia taʻengata: ka ko e māʻoniʻoni ki he moʻui taʻengata.” (aiōnios )