< Matthieu 23 >

1 Alors Jésus, parlant à la foule et à ses disciples,
Vbvrikunamv Jisu nyitwng ngala okv ninyigv lvbwlaksu vdwa mintoku.
2 dit: Les scribes et les pharisiens sont assis sur le siège de Moïse.
“Pvbv tamsarnv vdwv la okv Parisis vdwv Moses gv Pvbv nga miriadubv tolwkkunam vdwvku.
3 Tout ce qu'ils vous disent d'observer, observez-le et faites-le; mais ne faites pas leurs œuvres, car ils disent et ne font pas.
Vkvlvgabv nonuno bunugv ritokv vla minam a tvvrung tvka; vbvrijvka, bunugv rinam a rimwng gvyoka, ogulvgavbolo bunu oguaingbv japdudw vbv bunu rima.
4 Car ils lient des fardeaux lourds et pénibles à porter, et les mettent sur les épaules des hommes; mais eux-mêmes ne lèvent pas le petit doigt pour les aider.
Bunu nyi vdwgv nangkulo ai ngv baknyu madubv baknam go mvlwk jido, ho gv bakjinama baknam lvgabv bunu ridur dubvka lakching ngvka chikka madu.
5 Mais ils font toutes leurs œuvres pour être vus des hommes. Ils élargissent leurs phylactères et agrandissent les franges de leurs vêtements,
Bunugv rinam minam mvnwngngv nyi vdwa kaakudubv vla rinam gomwng. Kaatoka bunu darwknv Kitap lokv akor a chartv dubv lvktola atubogv toktam lo lvngbwnglo gvnam a, okv kaadvtvka vji jenyam a asukoyo dubv gvnam a.”
6 ils aiment les places d'honneur dans les fêtes, les meilleures places dans les synagogues,
Bunu dvpam tvngpam lo alvyachoknv dooku a doonwng nyadu okv Jius kumkunaamlo dooku a atu tola gakchodu;
7 les salutations sur les places publiques, et être appelés par les hommes « Rabbi, Rabbi".
Bunu bajar lo mvngdvla salaam mvrwk konwng do okv “Tamsarnv” vla mingku nwngdo.
8 Mais vous ne devez pas être appelés « Rabbi », car un seul est votre maître, le Christ, et vous êtes tous frères.
Nonuv “Tamsarnv” vla mirung mase ngv, ogulvgavbolo nonuv tamsarnv akin gomwng doodu okv nonu mvnwngngv achiboru hvku.
9 N'appelez aucun homme sur la terre votre père, car un seul est votre Père, celui qui est dans les cieux.
Okv nonuno sichingmooku so yvvnyika ‘Abu’ vla miyoka, ogulvgavbolo nonugv abuv akin gomwng nyidomooku tv doodunv.
10 Ne vous faites pas appeler maîtres, car un seul est votre maître, le Christ.
Vmaloka nonuno ‘Rigvdakgvnv’ vlaka minse mangngv ogulvgavbolo nonugv rigvdakgvnv Kristo akin mwng.
11 Mais celui qui est le plus grand parmi vous sera votre serviteur.
Nonu mvnwng lokv yvv kaiyachokbv ridunv, hv miang nvgobv rirunglaka.
12 Quiconque s'élèvera sera abaissé, et quiconque s'abaissera sera élevé.
Yvvdw atubongv kainvgobv mvsu dunv, hv miang nvgobv rire, okv yvvdw atubongv miangbv mvngsudunv, hv kainvgobv rireku.
13 « Malheur à vous, scribes et pharisiens, hypocrites! Car vous dévorez les maisons des veuves, et, pour faire semblant, vous faites de longues prières. C'est pourquoi vous recevrez une plus grande condamnation.
“Vdwnvgo achialvbv mvngru runam gubv rirekunv, Pvbv tamsarnv okv Parisis kaakudubvrinv nonu lo! Nonu nyi vdwgv kaagialo nyidomooku gv Karv nga mvtum nvngv, okv nonu atuv aama gvri okv nyi v aadu bv vla rikw nvnga ka aamu magvri!
14 « Mais malheur à vous, scribes et pharisiens, hypocrites! Car vous fermez le Royaume des cieux aux hommes; vous n'entrez pas vous-mêmes, et vous ne permettez pas à ceux qui entrent d'entrer.
Pvbv tamsarnv okv Parisis kaakudubvrinv nonu achialvbv mvngru runam gubv rire! Nonu hvngmi vdwa riging nvminla okv bunugv naam nesung nga dvritpaapi jila, okv kumrinyi tvvpa modubv vla asu dubv kumla! vbvrinam lvkwngbv nonugv hirukaya hinse ngv achialvbv alvmanv gubv rireku!
15 Malheur à vous, scribes et pharisiens hypocrites! Car vous parcourez la mer et la terre pour faire un seul prosélyte; et quand il le devient, vous en faites un fils de la géhenne deux fois plus que vous. (Geenna g1067)
“Pvbv tamsarnv okv Parisis kaakudubvrinv nonu achialvbv mvngru runam gubv rire! Nonu nyi ako naalwkkunam lvgabv svmasa vdwa durapla okv mooku mvnwngnga vngbo nyala; okv vdwlo hum rijik rikudw, nonu bunua lvnyi yago uyumooku bolo vngmu dubv mvyadu, nonu atubongv bolo vngrung jinv aingbv! (Geenna g1067)
16 « Malheur à vous, guides aveugles, qui dites: 'Celui qui jure par le temple n'est rien; mais celui qui jure par l'or du temple s'oblige'.
Kanvpvram lo vnggvnv nonu, achialvbv mvngru runam gubv rire! nonu tamsardo, ‘Yvv akonv Pwknvyarnvnaam lo milv mvngdunv, hv ogu arin kaama, okv yvvdw ain nam Pwknvyarnvnaam lo bvnglwkla milv dunv, hv milvnam lo doorung dunv’ vla.
17 Insensés aveugles! Car lequel est le plus grand, l'or ou le temple qui sanctifie l'or?
Nyikchingnv nonu! ogulo angv dinchiyanv, ain vri vmalo ain nam darwk dubv mvnv yugwng yangvri?
18 Et: « Si quelqu'un jure par l'autel, il n'est rien; mais si quelqu'un jure par le don qui est sur l'autel, il est obligé ».
Nonu vbvka tamsardu, ‘Yvvnyi gonv Pwknvyarnvnaam lo amin bvnglwkla milv dunv, hv milvvnam gv anyung kaama; vbvritola nw amin go bvnglwkla milv dubolo hv milv namgv anyung doodunv.’
19 Bande d'aveugles! Car lequel est le plus grand, le don ou l'autel qui sanctifie le don?
Achialvbv nyikchingnv nonu! ogulo angv alvyanv, amin vri vmalo amen nam darwk monv yugwng vri?
20 Celui donc qui jure par l'autel, jure par lui et par tout ce qui est dessus.
Vkvlvgabv vdwlo akonv Pwknvyarnvnaam lo milv rikudw, nw hum okv ho gv doonv amin mvnwng ngaaka milv dukunv;
21 Celui qui jure par le temple, jure par lui et par celui qui l'a habité.
okv vdwlo nw Pwknvyarnvnaam lo milv rikudw, nw Naam haka okv hoka doonv Pwknvyarnv nyika milv dukunv;
22 Celui qui jure par le ciel, jure par le trône de Dieu et par celui qui y est assis.
okv vdwlo yvv nyidomooku a milv nvbolo, nw Pwknvyarnv gv dooging nga okv ho doonv nw nyika milv dukunv.
23 « Malheur à vous, scribes et pharisiens, hypocrites! Car vous payez la dîme de la menthe, de l'aneth et du cumin, et vous avez négligé les choses les plus graves de la loi: la justice, la miséricorde et la foi. Or, vous auriez dû faire ces choses-là, et ne pas laisser les autres en suspens.
Pvbv tamsarnv okv Parisis kaakudubv rinv vdw nonu achialvbv mvngru runam gubv rire! nonuno pwnampaanam lokv miangjeka vring lokv akin jinam a jibwng gvri, nonunogv nayam lokv ujiuu miang nvnga ka, vbvritola nonu pvbv lokv dinchi nvnga rimadu hv minkiam miriam manam, aya minsunam, okv alv minsunam, sum nonu rirung svngv, akonyika kayu mabv.
24 Guides aveugles, vous poussez le moucheron et vous avalez le chameau!
Kanvpvram lo vnggvnv nonu! Nonu nonugv tvngku lokv tanyik jarlwk nvnga naala naa gvri, vbvritola kemel go dvmit gvri!
25 « Malheur à vous, scribes et pharisiens, hypocrites! Car vous nettoyez le dehors de la coupe et du plat, mais au dedans ils sont pleins de rapines et d'iniquités.
Pvbv tamsarnv okv Parisis kaakudubvrinv vdw nonu achialvbv mvngru runam gubv rire! Nonu nonugv taali koobu gv agum a harkak do, vbvritola arwng ngv mvvnamrunam mv okv atu mvngwngbv rimin kunam mv awyaje duku.
26 Pharisien aveugle, nettoie d'abord le dedans de la coupe et du plat, afin que le dehors devienne pur lui aussi.
Nyikchingnv Parisi nonu! Koobu arwng nga kakcho tvka, okv vbvrikubolo agum hvka darwk minggv riku!
27 « Malheur à vous, scribes et pharisiens, hypocrites! Car vous êtes semblables à des tombeaux blanchis, qui paraissent beaux au dehors, mais qui, au dedans, sont pleins d'ossements de morts et de toute espèce d'impuretés.
Pvbv tamsarnv okv Parisis kaadubv rinv, nonu achialvbv mvngru runam gubv rire! nyibung nga tanu piaknam jvbv ridu, hv agum hv kaarinyi kaapudo vbvritola arwng ngv svma alo ako ngvku yaaku nvngv doodu.
28 De même, vous aussi, au dehors, vous paraissez justes aux yeux des hommes, mais, au dedans, vous êtes pleins d'hypocrisie et d'iniquité.
Hvkv aingbv, nonu agum lo mvnwngnga alv nvgubv kaatamdo, vbvritola arwnglo nonuno tanyumtaa ngv rimur doomur v awyaje duku.
29 « Malheur à vous, scribes et pharisiens, hypocrites! Car vous bâtissez les tombeaux des prophètes et vous décorez les tombeaux des justes,
Pvbv tamsarnv okv Parisis, kaakudubv rinv nonu achialvgo hirukaya hinre! Nonu nyijwk vdwgv lvgabv alvnv nyibung mvdu okv nyi alvbv svngto kula sinv vdwgv nyibung ngaaka kaapu alvbv kaau pvvnamgo mvdu.
30 et vous dites: « Si nous avions vécu du temps de nos pères, nous n'aurions pas participé avec eux au sang des prophètes ».
Okv nonuno mindu, nonu nonugv abuapa vdwgv doori ho doonv guilo, bunugv rinam aingbv nyijwk vdwa gwngrw gwma dunvpv.
31 Vous vous rendez donc témoignage à vous-mêmes que vous êtes les enfants de ceux qui ont tué les prophètes.
Vkvlvgabv nonuno nyijwk vdwa gwngrw gwnv gv husi gubv minduku.
32 Remplissez donc la mesure de vos pères.
Vbvrikunamv, vngnyila nonugv abuapa gv rirap kunam a rime tvkuka!
33 Serpents, rejetons de vipères, comment échapperez-vous au jugement de la géhenne? (Geenna g1067)
Tabw nonu okv tabw vdwgv umvuu vdw nonu! Nonuno oguaingbv miyakaya nama paala uyumooku bolo ima rinvpv vla dvmin dunv? (Geenna g1067)
34 C'est pourquoi voici que je vous envoie des prophètes, des sages et des scribes. Vous tuerez et crucifierez les uns, vous flagellerez les autres dans vos synagogues et vous les persécuterez de ville en ville,
Okv vkvlvgabv ngo nonua hum minpa jidunv, ngo nonu gvlo nyijwk vdwa vngmure okv chinv mvngnv vdwa okv tamsarnv vdwaka; nonu bunua kvgonyi mvkire, kvgonyi daapo lo takire, okv kvgonyi Jius kumkunaamlo svnyakpare, okv bunua banggu lokv banggu gunvlo charare.
35 afin que retombe sur vous tout le sang innocent versé sur la terre, depuis le sang d'Abel le juste jusqu'au sang de Zacharie, fils de Barachie, que vous avez tué entre le sanctuaire et l'autel.
Vbvrikunamv, alvnv nyi mvnwngnga gwngrw gwnv vdwa mvritririt svngv nonu gvlo doolwkre, alvnv Abelnyi gwngrw gwnam lokv naalayila Berukia gv kuunyilo Jakarianyi nonugv Pwknvyarnvnaam gvla yugwng gv pingko lo gwngrw gwkunamv.
36 En vérité, je vous le dis, toutes ces choses arriveront à cette génération.
Ngo minam gvbv nonua jvjvbv minpa jidunv: So gwngrw gwnv mvnwngnga mvritririt svngv vjakgv nyi vdwlo doolwk rikunv!
37 « Jérusalem, Jérusalem, qui tue les prophètes et lapide ceux qui lui sont envoyés! Combien de fois ai-je voulu rassembler tes enfants, comme une poule rassemble ses poussins sous ses ailes, et tu n'as pas voulu!
“Jerusalem, Jerusalem! Nonu nyijwk vdwa mvkito okv Pwknvyarnv gv nonu gvlo gindungpingko vngmunam vdwa nonu vlwng orkito! Vdwnvgo ngo noogv nyi mvnwngnga laakhv laakyum dubv ridukubv, poruk roknv gv ruu vdwa ninyigv laap lokv lapyumnam aingbv, vbvritola nonu ngam vbv rimuma!
38 Voici, ta maison te sera laissée déserte.
Okv vkvlvgabv nonugv Pwknvyarnvnaam ma toapagga laku oguka dooku mare.
39 Car, je vous le dis, vous ne me verrez plus désormais, jusqu'à ce que vous disiez: « Béni soit celui qui vient au nom du Seigneur! »".
Vjakgv lokv rila, ngo nonua mindunv, vdwlo nonu, “Ahtu gv amin lokv aanv nga Pwknvyarnv boktalwkji laka” vla mima dvdvlo, nonu nga vdwloka lvkodv kaapa kumare.

< Matthieu 23 >