< Matthieu 12 >
1 En ce temps-là, Jésus traversait les champs de blé le jour du sabbat. Ses disciples, qui avaient faim, se mirent à arracher des épis et à manger.
Pa jun qꞌij rech uxlanem, ri Jesús rachiꞌl ri utijoxelabꞌ tajin kebꞌin pa jun ulew jawjeꞌ ri tiktal wi tiriko. Ri tijoxelabꞌ xenumik, rumal riꞌ xkichapleꞌj utzukuxik ri ujolom tiriko xuqujeꞌ xkichapleꞌj utijik.
2 Mais les pharisiens, voyant cela, lui dirent: « Voici que tes disciples font ce qu'il n'est pas permis de faire le jour du sabbat. »
Ri fariseos are xkilo chi ri tijoxelabꞌ tajin kakitzukuj ri ujolom ri tiriko, xkibꞌij che ri Jesús: Chawilampe ri tajin kakibꞌan ri atijoxelabꞌ, ri taqanik kubꞌij chi man yaꞌtal taj kabꞌan le jastaq leꞌ pa ri qꞌij rech uxlanem.
3 Mais il leur dit: « N'avez-vous pas lu ce que fit David quand il eut faim, et ceux qui étaient avec lui:
Ri Jesús xubꞌij chike: ¿Man isikꞌim ta kꞌu ri kubꞌij ri utzij ri Dios, jawjeꞌ kubꞌij wi ri xubꞌan ri David xuqujeꞌ ri e rachiꞌl are xenumik?
4 comment il est entré dans la maison de Dieu et a mangé le pain de proposition, qu'il ne lui était pas permis de manger, ni à ceux qui étaient avec lui, mais seulement aux prêtres?
Xoꞌk bꞌik pa ri rachoch ri Dios, xkitij ri kaxlan wa ri tyoxirisatalik. Man yaꞌtal ta che ri David xuqujeꞌ ri e rachiꞌl kakitij we kaxlan wa riꞌ, xane xwi yaꞌtal chike ri e chꞌawenelabꞌ pa kiwiꞌ ri winaq.
5 N'avez-vous pas lu dans la loi que, le jour du sabbat, les prêtres du temple profanent le sabbat et ne sont pas coupables?
¿Man isikꞌim ta kꞌut ri wuj rech taqanik rech ri Moisés, man iwetaꞌm ta kꞌut chi ri e chꞌawenelabꞌ pa kiwiꞌ ri winaq ri kechakun pa ri Templo kekwinik kechakun pa ri qꞌij rech uxlanem, xuqujeꞌ maj jun winaq kakwinik kamolow kimak?
6 Mais moi, je vous dis que quelqu'un de plus grand que le temple est ici.
Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe chi waral kꞌo wi jun ri nim uqꞌij cho ri Templo.
7 Mais si vous aviez su ce que cela signifie: « Je veux la miséricorde et non les sacrifices", vous n'auriez pas condamné les innocents.
Man kichꞌobꞌ ta riꞌ ri xubꞌij ri Dios are xubꞌij: Man kawaj taj kiꞌtzuj aꞌwaj chinuwach, are kawaj kiꞌloqꞌaj ri winaq, xuqujeꞌ kiꞌtoꞌo.
8 Car le Fils de l'homme est le maître du sabbat. »
Rumal kꞌu cher in ri in uKꞌojol ri Achi, in kabꞌan we puꞌwiꞌ ri qꞌij rech uxlanem, in kinbꞌinik jas ri yaꞌtalik kabꞌanik xuqujeꞌ jas ri man yaꞌtal taj.
9 Il partit de là et entra dans leur synagogue.
Ri Jesús xok bꞌik pa ri Sinagoga rech ri leꞌaj.
10 Et voici, il y avait là un homme qui avait la main desséchée. Ils lui demandèrent: « Est-il permis de guérir le jour du sabbat? », afin de l'accuser.
Chilaꞌ kꞌo wi jun achi ri man kakwin taj kusalabꞌaj jun uqꞌabꞌ. Ri fariseos rumal cher kakaj kakimol umak ri Jesús xkibꞌij: ¿La kuya bꞌe ri taqanik kakunax jun winaq pa ri qꞌij rech uxlanem?
11 Il leur dit: « Quel est parmi vous l'homme qui a une brebis et qui, si celle-ci tombe dans une fosse le jour du sabbat, ne la saisit pas pour la retirer?
Ri Jesús xubꞌij: We kꞌo jun chiꞌwe katzaq bꞌik jun uchij pa jun jul pa jun qꞌij rech uxlanem, ¿la keꞌresaj loq chilaꞌ? Jas mat keꞌresaj wi.
12 Combien l'homme a-t-il plus de valeur qu'une brebis! Il est donc permis de faire du bien le jour du sabbat. »
Jun winaq kꞌut are nim uqꞌij choch jun chij. Rumal laꞌ yaꞌtalik kabꞌan ri utzilal pa ri qꞌij rech uxlanem.
13 Alors il dit à l'homme: « Étends ta main. » Il l'étendit; et elle fut rendue entière, comme l'autre.
Kꞌa te riꞌ, ri Jesús xubꞌij che ri achi ri man kakwin taj kusalabꞌaj ri uqꞌabꞌ: Chayuqu ri aqꞌabꞌ. Ri achi xuyuq ri uqꞌabꞌ, aninaq xutzirik, je xkanajik jetaq ri jun uqꞌabꞌ chik ri utz.
14 Mais les pharisiens sortirent et conspirèrent contre lui, afin de le faire périr.
Ri fariseos xeꞌl bꞌik pa ri Sinagoga, xkichapleꞌj uchomaxik jas kakibꞌan chukamisaxik ri Jesús.
15 Jésus, s'en étant aperçu, se retira de là. Une grande foule le suivit; il les guérit tous,
Ri Jesús kꞌut retaꞌm ri tajin kakichomaj ri fariseos, rumal riꞌ xeꞌl bꞌik chilaꞌ, e kꞌi winaq xeteriꞌ bꞌik chirij. Ri Jesús xuꞌkunaj konojel ri e yawabꞌibꞌ.
16 et leur ordonna de ne pas le faire connaître,
Xuchilibꞌej chike ri winaq chi man kakitzijoj taj jachin ri areꞌ.
17 afin que s'accomplît ce qui avait été annoncé par Ésaïe, le prophète, en ces termes,
Jeriꞌ xkꞌulmatajik ri tzꞌibꞌatal pa ri utzij ri Dios ri xubꞌij loq ri qꞌalajisal tzij rech ri Dios, Isaías, are xubꞌij:
18 « Voici mon serviteur que j'ai choisi, mon bien-aimé, en qui mon âme se complaît. Je mettrai mon Esprit sur lui. Il proclamera la justice aux nations.
Chiwilampeꞌ, ri patanil we ri xinchaꞌo. Sibꞌalaj nuloqꞌ, xuqujeꞌ kunojisaj ri wanimaꞌ che kiꞌkotemal. In kinya na ri uxlabꞌixel we che, Areꞌ katzijon na ri nusukꞌal chikixoꞌl konojel ri winaq pa ronojel tinimit.
19 Il ne luttera pas, il ne criera pas, personne n'entendra sa voix dans les rues.
Man kutij ta chuqꞌabꞌ pa tzij rukꞌ jachinaq, Xuqujeꞌ man kuraq ta uchiꞌ. Maj jun katow ri uchꞌabꞌal pa taq ri bꞌe.
20 Il ne brisera pas un roseau meurtri. Il n'éteindra pas un lin qui fume, jusqu'à ce qu'il mène la justice à la victoire.
Man kubꞌan ta kꞌax chike ri kiriqom kꞌax, Xuqujeꞌ man kuꞌkamisaj ta ri xa jubꞌiqꞌ kakaj kekamik, Xane kuya kichuqꞌabꞌ ri maj kichuqꞌabꞌ, Xuqujeꞌ kubꞌan na chi are kachꞌeken che ri sukꞌal.
21 En son nom, les nations espéreront. »
Konojel ri winaq ri e kꞌo cho ri uwachulew kakubꞌiꞌ na kikꞌuꞌx chirij.
22 Alors on lui amena un démoniaque, aveugle et muet, et il le guérit, de sorte que l'aveugle et le muet parlaient et voyaient.
E nikꞌaj winaq xkikꞌam bꞌik jun achi rukꞌ ri Jesús rech kakunax loq. Ri achi moy xuqujeꞌ man kachꞌaw taj rumal cher kꞌo jun itzel uxlabꞌal che. Ri achi xkunax loq rumal ri Jesús, xkwinik xchꞌawik xuqujeꞌ xkaꞌyik.
23 Toute la foule était stupéfaite et disait: « Est-ce là le fils de David? »
Xemayijan ri winaq rumal ri xubꞌan ri Jesús, xuqujeꞌ kakitatabꞌela chibꞌil taq kibꞌ: ¿La are waꞌ ri Jesús ri Mesías, ri Ralkꞌwaꞌl ri David, ri xutzuj kanoq ri Dios chi kape chqakolik?
24 Mais les pharisiens, ayant entendu cela, dirent: « Cet homme ne chasse les démons que par Béelzébul, le prince des démons. »
E kꞌo jujun chike ri fariseos are xkita ri xkibꞌij ri winaq, xkibꞌij: Ri Jesús keꞌresaj ri itzel taq uxlabꞌal chike ri winaq, rumal cher are ri Beelzebú ri kinimaꞌqil ri itzel taq uxlabꞌal kayoꞌw kwinem che.
25 Connaissant leurs pensées, Jésus leur dit: « Tout royaume divisé contre lui-même est dévasté, et toute ville ou maison divisée contre elle-même ne peut subsister.
Ri Jesús retaꞌm ri tajin kakibꞌij, rumal riꞌ xubꞌij chike: We kechꞌoꞌjin jun tinimit kukꞌ ri e kiwinaqil, katukin riꞌ ri tinimit. We kechꞌoꞌjin jun laj tinimit kukꞌ ri kiwinaqil, katukin riꞌ ri laj tinimit. We kechꞌoꞌjin jun ja winaq kukꞌ taq ri e kachalal, xaq aꞌreꞌ ri kakitukij kibꞌ.
26 Si Satan chasse Satan, il est divisé contre lui-même. Comment donc son royaume subsistera-t-il?
We kachꞌoꞌjin ri Itzel rukꞌ ri Itzel, xaq rukꞌ areꞌ riꞌ kachꞌoꞌjin wi, katukin kꞌu na riꞌ ri rajawarem.
27 Si c'est par Béelzébul que je chasse les démons, par qui vos enfants les chassent-ils? C'est pourquoi ils seront vos juges.
Kibꞌij ix chi keꞌnwesaj ri itzel taq uxlabꞌal rumal cher are ri Itzel kayoꞌw ri kwinem chwe. We ta qas tzij riꞌ ¿jachin kayoꞌw ri kwinem chike ri iꞌtijoxelabꞌ ix rech kakesaj ri itzel taq uxlabꞌal? We kibꞌij chwe chi are ri Dios kayoꞌw ri kwinem chike, qas kaqꞌalajin na chi ix, ix sachinaq.
28 Mais si c'est par l'Esprit de Dieu que je chasse les démons, alors le Royaume de Dieu est venu sur vous.
We keꞌnwesaj in ri itzel taq uxlabꞌal rukꞌ ri ukwinem ri Tyoxalaj Uxlabꞌixel, rukꞌ riꞌ kinkꞌutu chi ri ajawarem rech ri Dios kꞌo chi waral.
29 Ou bien, comment peut-on entrer dans la maison d'un homme fort et piller ses biens, si l'on ne lie d'abord l'homme fort? Alors il pillera sa maison.
We kꞌo jun achi karaj kareleqꞌaj ri kꞌo pa rachoch jun achi ri sibꞌalaj kꞌo uchuqꞌabꞌ, nabꞌe riꞌ kujatꞌij na kan ri achi ri kꞌo uchuqꞌabꞌ. Kꞌa te riꞌ kakwin riꞌ kareleqꞌaj bꞌik ronojel ri jastaq.
30 « Celui qui n'est pas avec moi est contre moi, et celui qui n'assemble pas avec moi se disperse.
Ri man wachiꞌl taj, nukꞌulel riꞌ. Ri man kinutoꞌ taj chi kikꞌamik loq e winaq wukꞌ rech kinkitereneꞌj, xa tajin kuꞌtukij bꞌi riꞌ ri winaq.
31 C'est pourquoi je vous le dis: tout péché et tout blasphème sera pardonné aux hommes, mais le blasphème contre l'Esprit ne sera pas pardonné aux hommes.
Rumal laꞌ kinbꞌij chiꞌwe chi kakuyutaj na ronojel uwach makaj, xuqujeꞌ xapakux yoqꞌoj ri kabꞌanik, are kꞌu ri winaq ri kaketzelaj uwach ri Tyoxalaj Uxlabꞌixel man kakuyutaj ta wi.
32 Quiconque parlera contre le Fils de l'homme, il lui sera pardonné; mais quiconque parlera contre le Saint-Esprit, il ne lui sera pardonné ni dans ce siècle, ni dans celui qui vient. (aiōn )
Xapachin ri kubꞌij kꞌax taq tzij chwe in, ri in uKꞌojol ri Achi, kakuyutaj na umak, are kꞌu ri karetzelaj ri Tyoxalaj Uxlabꞌixel, man kakuyutaj ta wi umak choch ri uwachulew, xuqujeꞌ man kakuyutaj taj pa ri kꞌaslemal ri kape na. (aiōn )
33 « Ou bien faites que l'arbre soit bon et que son fruit soit bon, ou bien faites que l'arbre soit corrompu et que son fruit soit corrompu; car on reconnaît l'arbre à son fruit.
Jun utz cheꞌ utz taq uwach kuyaꞌo. Jun itzel cheꞌ itzel taq uwach kuyaꞌo. We kajawaxik ketaꞌmaxik we utz ri cheꞌ o man utz taj, xaq xwi rajawaxik kil ri uwach. Je xuqujeꞌ kakꞌulmataj kukꞌ ri winaq. We rajawaxik ketaꞌmax kiwach we e utz o man e utz taj, xaq xwi rajawaxik kil ri jastaq ri kakibꞌano.
34 Races de vipères, comment pouvez-vous, étant méchants, dire de bonnes choses? Car c'est de l'abondance du cœur que la bouche parle.
Kijaꞌl taq kumatz, ¿jamo riꞌ kibꞌij utz taq jastaq we ix itzel taq winaq? Jun utz winaq, utz taq jastaq riꞌ kubꞌij, jun itzel winaq itzel taq jastaq riꞌ kubꞌij.
35 L'homme bon, de son bon trésor, tire de bonnes choses, et l'homme mauvais, de son mauvais trésor, tire de mauvaises choses.
Ri utz laj winaq, are karesaj loq ri utzilal ri uyakom pa ranimaꞌ, are kꞌu ri itzel winaq, are karesaj loq ri etzelal ri kꞌo pa ranimaꞌ.
36 Je vous le dis: toute parole oiseuse que les hommes prononcent, ils en rendront compte au jour du jugement.
Qas kinbꞌij chiꞌwe, pa ri kꞌisbꞌal qꞌatoj tzij ri kabꞌan na, iwonojel kibꞌij na jas rumal xibꞌij kꞌax taq tzij chubꞌanik kꞌax chike nikꞌaj winaq chik.
37 Car c'est par vos paroles que vous serez justifiés, et c'est par vos paroles que vous serez condamnés. »
Ri Dios kuqꞌat na tzij pa iwiꞌ chi ijujunal rumal ri tzij ri xibꞌij. We xibꞌij utz taq tzij kixkolotaj na, we are xibꞌij itzel taq jastaq, kaqꞌat na tzij pa iwiꞌ.
38 Alors quelques-uns des scribes et des pharisiens prirent la parole et dirent: « Maître, nous voulons voir un signe de ta part. »
E kꞌo jujun fariseos xuqujeꞌ aꞌjtijabꞌ rech ri taqanik xkibꞌij che ri Jesús: Ajtij, kaqaj kabꞌan la jun jastaq ri kakꞌutuwik chi are ri Dios taqowinaq la loq.
39 Mais il leur répondit: « Une génération méchante et adultère cherche un signe; mais il ne lui sera donné d'autre signe que celui du prophète Jonas.
Ri Jesús xubꞌij chike: Ix sibꞌalaj ix itzel taq winaq, man kakubꞌiꞌ ta ikꞌuꞌx chirij ri Dios, are kiwaj kinkꞌut jun mayijabꞌal jastaq chiꞌwach. Ri jastaq ri kinkꞌut chiꞌwach are ri xkꞌulmataj rukꞌ ri qꞌalajisal utzij ri Dios Jonás.
40 Car, de même que Jonas a passé trois jours et trois nuits dans le ventre d'un énorme poisson, de même le Fils de l'homme passera trois jours et trois nuits au cœur de la terre.
Jacha ri Jonás xkꞌojiꞌ oxibꞌ qꞌij xuqujeꞌ oxibꞌ aqꞌabꞌ chupam ri nimalaj kar, je xuqujeꞌ ri in ri uKꞌojol ri Achi kinkꞌojiꞌ na oxibꞌ qꞌij xuqujeꞌ oxibꞌ aqꞌabꞌ xeꞌ ri ulew.
41 Les hommes de Ninive se lèveront en jugement avec cette génération et la condamneront, car ils se sont repentis à la prédication de Jonas; et voici que quelqu'un de plus grand que Jonas est là.
Pa ri kꞌisbꞌal qꞌatoj tzij, ri winaq ri xekꞌojiꞌ pa ri tinimit Nínive kewaꞌjil na, kakibꞌij na tzij chiꞌwe rech kaqꞌat na tzij pa iwiꞌ, rumal ri Dios. Ri winaq riꞌ xkikꞌex ri kikꞌaslemal are xkita ri tzij ri xutzijoj ri Jonás chike. Ri ix kꞌut pune kita ri nutzij, man kikꞌex ta kꞌu iwibꞌ, pune in nim nuqꞌij cho ri Jonás.
42 La reine du Midi se lèvera au moment du jugement de cette génération et la condamnera, car elle est venue des extrémités de la terre pour entendre la sagesse de Salomon; et voici qu'il y a ici quelqu'un de plus grand que Salomon.
Xuqujeꞌ ri nimalaj taqanel ixoq ri xkꞌojiꞌ chuxukut ulew kawaꞌjil na pa ri qꞌij rech qꞌatoj tzij, kubꞌij na tzij chiꞌwe. Areꞌ sibꞌalaj naj xpe wi chutatabꞌexik ri etaꞌmabꞌal ri xukꞌut ri Salomón. Ri ix kꞌut man kitatabꞌej ta ri nukꞌutuꞌn pune in nim nuqꞌij cho ri Salomón.
43 « Lorsqu'un esprit impur est sorti d'un homme, il passe par des lieux sans eau, cherchant le repos, et il ne le trouve pas.
Are kel bꞌik jun itzel uxlabꞌal che jun winaq, keꞌ pa taq ri kꞌolibꞌal jawjeꞌ e maj wi ja, kutzukuj jun kꞌolibꞌal jawjeꞌ kuxlan wi.
44 Il dit alors: « Je vais retourner dans ma maison d'où je suis sorti »; et quand il est revenu, il la trouve vide, balayée et rangée.
Are man kuriq ta jun kꞌolibꞌal jawjeꞌ kuxlan wi, kubꞌij: Kintzalij na pa ri najtir wachoch, kine kꞌol chi na junmul chilaꞌ. Are kopanik, ri kꞌolibꞌal maj kꞌo chupam, chꞌajchꞌoj xuqujeꞌ sukꞌumatalik.
45 Alors il va et prend avec lui sept autres esprits plus mauvais que lui, et ils y entrent et y demeurent. Le dernier état de cet homme devient pire que le premier. Il en sera de même pour cette génération mauvaise. »
Keꞌ chi junmul kubꞌuꞌtzukuj chi e wuqubꞌ uxlabꞌal chik, konojel ri e wuqubꞌ koꞌk che we winaq riꞌ rumal riꞌ sibꞌalaj nim ri kꞌax kuriq ri winaq riꞌ cho ri xuriq kan nabꞌe are xa jun ri itzel uxlabꞌal kꞌo che. Jeriꞌ kakꞌulmataj na iwukꞌ ix rumal cher sibꞌalaj ix itzel taq winaq.
46 Comme il parlait encore à la foule, voici que sa mère et ses frères se tenaient dehors, cherchant à lui parler.
Tajin katzijon na ri Jesús kukꞌ ri winaq, are xopan ri unan xuqujeꞌ ri e rachalal chilaꞌ jawjeꞌ ri kꞌo wiꞌ, are kakaj ketzijon rukꞌ, xkayeꞌj apanoq cho ri ja,
47 Quelqu'un lui dit: « Voici ta mère et tes frères qui sont dehors et qui cherchent à te parler. »
kꞌo kꞌu jun xubꞌij che ri Jesús: Ri anan xuqujeꞌ ri aꞌwachalal e kꞌo cho ja, kakaj ketzijon awukꞌ.
48 Mais il répondit à celui qui lui parlait: « Qui est ma mère? Qui sont mes frères? »
Ri Jesús xuta chike: ¿Jachin riꞌ ri qas nunan xuqujeꞌ ri qas e wachalal?
49 Il étendit la main vers ses disciples, et dit: « Voici ma mère et mes frères!
Ri Jesús xuꞌkꞌut konojel ri utijoxelabꞌ kꞌa te riꞌ xubꞌij chike: Aꞌreꞌ waꞌ ri e nunan xuqujeꞌ e wachalal.
50 Car quiconque fait la volonté de mon Père qui est dans les cieux, celui-là est mon frère, et ma sœur, et ma mère. »
Xapachin ri kunimaj ri utaqanik ri nuTat ri kꞌo pa ri kaj, are riꞌ nunan xuqujeꞌ wanabꞌ xuqujeꞌ wachalal.