< Luc 15 >

1 Or, tous les publicains et les pécheurs s'approchaient de lui pour l'entendre.
Lishaka limu watoza kodi wavua pamuwera na wanavidoda wiziti kumpikinira Yesu,
2 Les pharisiens et les scribes murmuraient, disant: « Cet homme accueille les pécheurs et mange avec eux. »
Wamafalisayu na wafunda wa Malagaliru wanjiti kung'ong'a, mumoyu mwawu, walonga, “Muntu ayu kuwashemera wanavidoda na ata kuliya pamuwera na womberi!”
3 Il leur dit cette parabole:
Su Yesu kawagambira mfanu agu,
4 « Lequel d'entre vous, s'il avait cent brebis et en perdait une, ne laisserait pas les quatre-vingt-dix-neuf autres dans le désert pour courir après celle qui est perdue, jusqu'à ce qu'il la retrouve?
“Yumu pakati penu pakawera na wakondolu miya na pagwerewa yumu kagamila, hagutendi ashi? Haguwaleki walii wakondolu malongu tisa na tisa kuntundu na kugenda kumsakula kondolu ulii yakagamiliti mpaka gumwoni.
5 Lorsqu'il l'a trouvée, il la porte sur ses épaules en se réjouissant.
Pagumwona hagunemeleli nentu na hagumpapi mumakombi mwaku
6 De retour à la maison, il appelle ses amis et ses voisins, en leur disant: « Réjouissez-vous avec moi, car j'ai retrouvé ma brebis qui était perdue! ».
na kuuya nayu ukaya. Shakapanu pagusoka ukaya, haguwashemi waganja waku na wapakwegera pamuwera na kuwagambira, ‘Nana shereku shereku nentu toziya numwona kondolu gwangu yakagamiliti. Su tunemeleli pamuwera!’
7 Je vous le dis, de même, il y aura plus de joie dans le ciel pour un seul pécheur qui se repent, que pour quatre-vingt-dix-neuf justes qui n'ont pas besoin de se repentir.
Ndo ntambu ira ayi, nukugambirani haiweri nemeru nentu kumpindi kwa yakatenda vidoda yumu pakaleka vidoda vyakatenditi kuliku wantu malongu tisa na tisa yawamfiriziya Mlungu, ndoweni yawalihola wahera vidoda vyakuleka.
8 « Ou quelle femme, si elle avait dix drachmes, si elle en perdait une, n'allumerait pas une lampe, ne balaierait pas la maison et ne chercherait pas diligemment jusqu'à ce qu'elle la trouve?
“Ama payiwera mdala yumu yakawera na magwala lilongu limu na ligwala limu paliyagamila, su hakatendi ashi? Hakawashi shikoloboyi, hakafyagili numba yakuwi na kusakula weri kila pahala mpaka kaliwoni.
9 Lorsqu'elle l'a trouvée, elle convoque ses amies et ses voisines en disant: « Réjouissez-vous avec moi, car j'ai trouvé la drachme que j'avais perdue! ».
Handa pakayiwona kala, ndo hakawashemi waganja wakuwi na wapakwegera pamuwera na kuwagambira, ‘Nana nemeli nentu toziya mona mpiya yaiyagamiliti. Su tunemeleli pamuwera!’
10 De même, je vous le dis, il y a de la joie en présence des anges de Dieu pour un seul pécheur qui se repent. »
Nankuwagambira nakaka ndo hera hangu, wantumintumi wa kumpindi kwa Mlungu hawanemeleri toziya ya muntu yumu yakatenda vidoda pakaleka vidoda vyakatenditi.”
11 Il dit: « Un homme avait deux fils.
Yesu kendereyiti kulonga, “Kwanaga muntu yumu yakaweriti na wana wawili wapalu.
12 Le plus jeune dit à son père: « Père, donne-moi ma part de tes biens ». Il partagea donc entre eux son gagne-pain.
Muhasha kamgambiriti tati gwakuwi, ‘Tati gunupi vinu uhala wangu.’ Su muntu ulii kawagawira sawa wana wakuwi awili.
13 Peu de jours après, le fils cadet rassembla tout cela et s'en alla dans un pays lointain. Là, il gaspilla ses biens en vivant dans la débauche.
Gapita ndiri mashaka gavuwa muhasha ulii kawuza uhala wakuwi woseri, shakapanu kawuka ukaya kagenda zakuwi na mpiya zakapatiti. Kagenditi isi ya kutali kweni aku su katumiyiti mpiya zilii vuluvulu.
14 Lorsqu'il eut tout dépensé, une grande famine survint dans ce pays, et il commença à être dans le besoin.
Kamaliriti kila shintu shakaweriti nashi. Su ilawira njala na kueneya muisi yoseri, na yomberi kaweriti kahera shintu.
15 Il alla s'attacher à l'un des citoyens de ce pays, qui l'envoya dans ses champs pour nourrir les porcs.
Su kagenditi kutenda lihengu kwa muntu yumu gwa isi ilii, mweni kamtuliti mulirambu lyakuwi kuwalolera wamtumbi.
16 Il voulait se remplir le ventre avec les cosses que mangeaient les porcs, mais personne ne lui en donnait.
Kafiriti kuliya viboga vyawalekiti wamtumbi, toziya kwahera muntu yakamupiti shintu shakuliya.
17 Lorsqu'il revint à lui, il dit: « Combien de mercenaires de mon père ont du pain en abondance, et moi, je meurs de faim!
Upeleru kanjiti kulihola mumoyu na kutakula, ‘Wantumintumi wa tati gwangu waliya viboga mpaka waleka, pahala panu neni nankufuwa njala!
18 Je me lèverai et j'irai vers mon père, et je lui dirai: « Père, j'ai péché contre le ciel et à tes yeux.
Hambuyi kwa tati gwangu na kulonga, Tati, ntenda vitendu vifaa ndiri kwa Mlungu na kwaku viraa.
19 Je ne suis plus digne d'être appelé ton fils. Fais de moi un de tes mercenaires. »''
Neni nfaa ndiri kushemwa mwana gwaku, guntendi neni gambira yumu gwa wantumintumi waku.’
20 « Il se leva et alla vers son père. Mais, comme il était encore loin, son père le vit et fut ému de compassion; il courut, se jeta à son cou et le baisa.
Su kanjiti mwanja kuwuya ukaya kwa tati gwakuwi.” “Pakaweriti kankali kakutali kulawa ukaya, kumbiti tati gwakuwi kamwoniti kala, su moyu gwakuwi gumwoniliti lusungu, su kumtugira na kamkisikira mwana gwakuwi na kumnonera.
21 Le fils lui dit: « Père, j'ai péché contre le ciel et à tes yeux. Je ne suis plus digne d'être appelé ton fils ».
Mwana ulii kamgambira tati gwakuwi, ‘Tati, neni numkosera Mlungu na gwenga viraa. Nfaa ndiri kunshema namwana gwaku.’
22 « Mais le père dit à ses serviteurs: « Apportez la plus belle robe et mettez-la sur lui. Mettez un anneau à sa main et des sandales à ses pieds.
Kumbiti tati gwakuwi kawashemiti wantumintumi wakuwi na kawagambira, ‘Kanongola! Mtoli nguwu ziherepa nentu mumvalisiyi na pete mvalisiyi mushyala na mumvalisiyi vilwatu mumagulu.
23 Amenez le veau gras, tuez-le, mangeons et faisons la fête;
Shakapanu mgendi mkamlikatuli ndama kaherepa tuliyi, na tunemeleli mumsambu!
24 car celui-ci, mon fils, était mort et il revit. Il était perdu et il est retrouvé. Et ils se mirent à célébrer.
Toziya mwana gwangu kahowiti, kumbiti vinu kazyuka, kaweriti kagamila, kumbiti leru kawoneka.’ Su wanjiti kuvina msambu.
25 « Or, son fils aîné était aux champs. Comme il s'approchait de la maison, il entendit de la musique et des danses.
“Shipindi shilii mkulu gwakuwi kaweriti kankali keniwuyi kulirambu. Pakaweriti munjira pakwegera na ukaya kwakuwi kankuwuya, kapikaniriti zilaa shereku na ng'oma.
26 Il appela un des serviteurs et lui demanda ce qui se passait.
Su kamshemiti yumu gwa wantumitumi na kamkosiya, ‘Kwana shishi pakaya panu?’
27 Il lui dit: « Ton frère est arrivé et ton père a tué le veau gras, car il l'a reçu sain et sauf.
Ntumintumi ulii kamwankula, ‘Mlongu gwaku kawuya pakaya panu, su tati gwaku kamshinjira lindama likulukulu, toziya kamwona kankali mkomu.’
28 Mais il se mit en colère et ne voulut pas entrer. Alors son père sortit et le supplia.
“Su muntemba mkulu ulii kakalariti nentu, kalemiti kwingira mnumba, su tati gwakuwi kalawiti kunja na kamgambira kingiri.
29 Mais il répondit à son père: « Voici tant d'années que je te sers et je n'ai jamais désobéi à un de tes commandements, mais tu ne m'as jamais donné de chèvre pour que je puisse faire la fête avec mes amis.
Kumbiti yomberi kamwankula tati gwakuwi, ‘Guloli, mivinja yoseri ayi nukutendera lihengu gambira ntumintumi, na ng'enda ndiri shinyumi na lilagaliru lyaku. Gunupa shishi neni? Pota na kunupa mbuzi ntendi msambu pamuwera na waganja wangu!
30 Mais lorsque ton fils est arrivé, lui qui a dévoré ta vie avec des prostituées, tu as tué pour lui le veau gras.
Kumbiti leru kiza mwana gwaku ayu yakatumiyiti ulunda waku woseri pamuwera na wandiyandiya, na pakawuyiti pakaya panu, gwenga gumshinjira ula ndama likulukulu!’
31 Il lui dit: « Mon fils, tu es toujours avec moi, et tout ce qui est à moi est à toi.
Tati gwakuwi kamwankula, ‘Mwana gwangu, gwenga gulikala pahala panu na neni mashaka goseri, vinu vintu vyoseri vyanwera navyi ndo vya gwenga.
32 Mais il convenait de célébrer et de se réjouir, car celui-ci, ton frère, était mort, et il est ressuscité. Il était perdu, et il est retrouvé. »
Kumbiti tufiruwa tuvini msambu na kunemelera, toziya mlongu gwaku kahowiti, kumbiti vinu kazyuka, kaweriti kagamila, kumbiti vinu kawoneka.’”

< Luc 15 >