< Juges 5 >

1 Ce jour-là, Déborah et Barak, fils d'Abinoam, chantèrent, en disant,
Xu küni Dǝboraⱨ wǝ Abinoamning oƣli Baraⱪ mundaⱪ nǝzmǝ oⱪudi: —
2 « Parce que les dirigeants ont pris la tête en Israël, parce que le peuple s'est offert de plein gré, sois béni, Yahvé!
Israilda yetǝkqilǝr yol baxliƣini üqün, Hǝlⱪ ihtiyarǝn ɵzlirini pida ⱪilƣini üqün, Pǝrwǝrdigarƣa tǝxǝkkür-mǝdⱨiyǝ oⱪunglar!
3 « Écoutez, vous, les rois! Écoutez, princes! Moi, même moi, je chanterai à Yahvé. Je chanterai les louanges de Yahvé, le Dieu d'Israël.
Əy padixaⱨlar, anglanglar, Əy ǝmirlǝr, ⱪulaⱪ selinglar! Mǝn, mǝn Pǝrwǝrdigarƣa atap nǝzmǝ oⱪuymǝn, Mǝn Israilning Hudasi Pǝrwǝrdigarƣa küy eytimǝn.
4 « Yahvé, quand tu es sorti de Séir, quand vous avez marché hors du champ d'Édom, la terre a tremblé, le ciel aussi. Oui, les nuages ont laissé tomber de l'eau.
I Pǝrwǝrdigar, sǝn Seirdin qiⱪⱪiningda, Edomning yayliⱪidin qiⱪip yürüx ⱪilƣiningda, Yǝr titrǝp, asmanlardin sular tamqidi, Xundaⱪ, bulutlar yamƣurlirini yaƣdurdi;
5 Les montagnes tremblaient devant la présence de Yahvé, même le Sinaï en présence de Yahvé, le Dieu d'Israël.
Taƣlar Pǝrwǝrdigarning aldida tǝwrǝndi, Ənǝ Sinay teƣimu tǝwrinip kǝtti, Israilning Hudasi Pǝrwǝrdigarning aldida.
6 « Au temps de Shamgar, fils d'Anath, à l'époque de Jaël, les routes étaient inoccupées. Les voyageurs marchaient dans des chemins de traverse.
Anatning oƣli Xamgarning künliridǝ, Ⱨǝm Yaǝlning künliridǝ, Qong yollar taxlinip ⱪelip, Yoluqilar ǝgri-toⱪay qiƣir yollar bilǝn mangatti;
7 Les chefs ont cessé d'exister en Israël. Ils ont cessé jusqu'à ce que moi, Deborah, je me lève; Jusqu'à ce que je devienne une mère en Israël.
Israilda ǝzimǝtlǝr yoⱪap kǝtti, Taki mǝnki Dǝboraⱨ ⱪozƣilip, Israilda bir ana süpitidǝ pǝyda bolƣinimƣiqǝ.
8 Ils ont choisi de nouveaux dieux. Puis la guerre était aux portes. A-t-on vu un bouclier ou une lance parmi quarante mille personnes en Israël?
[Israillar] yengi ilaⱨlarni tallidi; Urux dǝrwaziliriƣa yetip kǝldi. Ⱪiriⱪ mingqǝ Israilliⱪning arisida, Ya bir ⱪalⱪan ya bir nǝyzǝ tepilisiqu?!
9 Mon cœur se tourne vers les gouverneurs d'Israël, qui se sont offerts volontairement parmi le peuple. Bénissez Yahvé!
Ⱪǝlbim Israilning ǝmirlirigǝ ⱪayildur, Ular hǝlⱪ arisida ɵzlirini ihtiyarǝn pida ⱪildi; Pǝrwǝrdigarƣa tǝxǝkkür-mǝdⱨiyǝ oⱪunglar!
10 « Parlez, vous qui montez des ânes blancs, vous qui êtes assis sur de riches tapis, et vous qui marchez sur le chemin.
I aⱪ exǝklǝrgǝ mingǝnlǝr, I nǝpis zilqilǝrning üstidǝ olturƣanlar, I yolda yürgǝnlǝr, kɵngül bɵlünglar!
11 Loin du bruit des archers, dans les lieux où l'on puise l'eau, ils y répéteront les actes justes de Yahvé, les actes justes de son règne en Israël. « Alors le peuple de Yahvé descendit aux portes.
Su ǝkilidiƣan jaylarda olja bɵlüxüwatⱪanlarning juxⱪun awazilirini anglanglar! Ular xu yǝrlǝrdǝ Pǝrwǝrdigarning ⱨǝⱪⱪaniy ǝmǝllirini mǝdⱨiyilǝp, Uning Israildiki ǝzimǝtlirining ⱨǝⱪⱪaniy ǝmǝllirini tǝriplixidu. Xu waⱪitta Pǝrwǝrdigarning hǝlⱪi qüxüp dǝrwazilarƣa yetip kelip: —
12 « Réveille-toi, réveille-toi, Déborah! Réveillez-vous, réveillez-vous, chantez une chanson! Lève-toi, Barak, et emmène tes captifs, fils d'Abinoam.
«I Dǝboraⱨ, oyƣan, oyƣan! Oyƣan, oyƣan, ƣǝzǝl eytⱪin! Ornungdin tur, i Baraⱪ, Əsirliringni yalap mang, i Abinoamning oƣli!» — deyixidu.
13 « Alors un reste des nobles et du peuple descendit. Yahvé est descendu pour moi contre les puissants.
Mana hǝlⱪning az bir ⱪaldisi aliyjanablarƣa ǝgixix üqün qüxti, Pǝrwǝrdigarning hǝlⱪi yenimƣa palwan kǝbi qüxüp kǝldi.
14 Ceux dont la racine est en Amalek sont sortis d'Ephraïm, après toi, Benjamin, parmi tes peuples. Les gouverneurs descendent de Machir. Ceux qui manient le bâton du maréchal sont venus de Zabulon.
Mana, Əfraimlardin Amalǝktǝ yiltiz tartip ⱪalƣanlar kǝldi; Mana, Binyaminlarmu ⱪowmliringƣa ⱪoxulup ǝgixip kǝldi; Makirdin ǝmirlǝr qüxüp kǝldi, Zǝbulundin sǝrdarliⱪ ⱨasisini tutⱪanlar yetip kǝldi.
15 Les princes d'Issachar étaient avec Déborah. Comme Issachar, Barak l'était aussi. Ils se sont précipités dans la vallée à ses pieds. Par les cours d'eau de Reuben, il y avait de grandes résolutions de cœur.
Issakarning ǝmirliri Dǝboraⱨƣa ⱪoxuldi; Baraⱪ nemǝ ⱪilƣan bolsa Issakarmu xundaⱪ ⱪilip, Uning kǝynidin jilƣiƣa tap basturup etilip qüxti! Rubǝnning ailǝ-jǝmǝtliridikilǝrning arisida xunqǝ uluƣ niyǝtlǝr ⱪǝlblirigǝ pükülgǝnidi!
16 Pourquoi vous êtes-vous assis parmi les bergeries? Pour entendre le sifflement des troupeaux? Aux cours d'eau de Reuben, il y avait de grandes recherches dans le cœur.
Sǝn nemixⱪa ⱪotanlarning iqidǝ turup, Ⱪoylarƣa qelinƣan nǝyning awazini anglaxni halap ⱪalding? Rubǝnning ailǝ-jǝmǝtliridikilǝrning arisida xunqǝ uluƣ niyǝtlǝr ⱪǝlblirigǝ pükülgǝnidi!
17 Galaad vivait au-delà du Jourdain. Pourquoi Dan est-il resté dans les navires? Asher s'est assis tranquillement au bord de la mer, et vivait près de ses ruisseaux.
Gileadlar bolsa Iordan dǝryasining u tǝripidǝ turup ⱪaldi; Danlarmu nemixⱪa kemilǝrning yenida tohtap ⱪaldi? Axirlar bolsa dengiz boyida [jim] olturuwaldi, Dengiz ⱪoltuⱪlirida turup ⱪaldi.
18 Zabulon était un peuple qui mettait sa vie en danger jusqu'à la mort; Nephtali aussi, sur les hauts lieux des champs.
Zǝbulunlar janlirini ɵlümgǝ tǝwǝkkül ⱪildi; Naftalilarmu jǝng mǝydanidiki yuⱪiri jaylarda ⱨǝm xundaⱪ ⱪildi!
19 « Les rois sont venus et ont combattu, puis les rois de Canaan ont combattu à Taanach, près des eaux de Megiddo. Ils n'ont pas pris de butin en argent.
Padixaⱨlar ⱨǝmmisi kelip, soⱪuxti, Ⱪanaaniylarning padixaⱨlirimu uruxⱪa qiⱪti; Taanaⱪta, Megiddoning su boylirida uruxti. Lekin bir’azmu kümüx olja alalmidi!
20 Du ciel, les étoiles se sont battues. A partir de leurs cours, ils ont combattu Sisera.
Asmanlarda yultuzlarmu jǝng ⱪildi, Orbitiliridin Siseraƣa ⱪarxi jǝnggǝ atlandi.
21 Le fleuve Kishon les a emportés, cette ancienne rivière, la rivière Kishon. Mon âme, marche avec force.
Kixon dǝryasining eⱪini [düxmǝnni] eⱪitip kǝtti; Xu ⱪǝdimiy dǝrya, u Kixon dǝryasidur! Əy mening jenim, pütün küqüng bilǝn alƣa basⱪin!
22 Alors les sabots des chevaux claquèrent à cause des cabrioles, le cabriolage de leurs forts.
Ularning atlirining tuwaⱪliri takirang-takirang ⱪilmaⱪta, Tolparliri qapmaⱪta, qapmaⱪta.
23 « Maudissez Méroz », dit l'ange de Yahvé. « Maudissez amèrement ses habitants, parce qu'ils ne sont pas venus pour aider Yahvé, pour aider Yahvé contre les puissants.
Mǝrozƣa lǝnǝt oⱪunglar, dǝydu Pǝrwǝrdigarning Pǝrixtisi, U yǝrdǝ olturƣuqilarƣa lǝnǝt oⱪunglar, Ⱪattiⱪ lǝnǝt oⱪunglar; Qunki ular Pǝrwǝrdigarƣa yardǝmgǝ kǝlmidi, Zalimlarƣa ⱪarxi Pǝrwǝrdigarƣa yardǝmgǝ kǝlmidi.
24 « Jaël sera béni par-dessus les femmes, l'épouse de Héber le Kenite; Elle sera bénie par rapport aux femmes de la tente.
Ayallar iqidǝ kǝniylik Ⱨǝbǝrning ayali Yaǝl bǝht-bǝrikǝtlǝnsun, Qedirda turƣan ayallar iqidǝ u bǝht-bǝrikǝt tapsun!
25 Il a demandé de l'eau. Elle lui a donné du lait. Elle lui a apporté du beurre dans un plat seigneurial.
Sisera su soriwidi, u uningƣa süt bǝrdi, Esilzadilǝrgǝ layiⱪ bir ⱪaqida ⱪaymaⱪ tutti;
26 Elle a mis sa main sur le piquet de la tente, et sa main droite au marteau de l'ouvrier. Avec le marteau, elle a frappé Sisera. Elle a frappé à travers sa tête. Oui, elle a percé et frappé à travers ses tempes.
U sol ⱪolini qedir ⱪozuⱪiƣa, Ong ⱪolini tɵmürqining bolⱪisiƣa uzatti; Siserani urup, Bax sɵngükini qeⱪip, Qekisidin yanjip ɵtküzüwǝtti.
27 A ses pieds, il s'est incliné, il est tombé, il s'est couché. A ses pieds, il s'est incliné, il est tombé. Là où il s'est incliné, il est tombé raide mort.
Sisera uning ikki putining ariliⱪiƣa ⱪiysaydi, U yiⱪildi, u [ɵlüktǝk] yatti, U uning ikki putining ariliⱪiƣa ⱪiysaydi, u yiⱪildi, Ⱪiysayƣan yǝrdǝ u yiⱪilip, jan bǝrdi.
28 « Par la fenêtre, elle regarda dehors et cria: La mère de Sisera a regardé à travers le treillis. Pourquoi son char tarde-t-il à venir? Pourquoi les roues de ses chars attendent-elles?
Siseraning anisi pǝnjiridin sirtⱪa sǝp saldi, U pǝnjirining rujikidin towlap: — «Uning jǝng ⱨarwisi nemixⱪa xunqǝ uzaⱪⱪiqǝ kǝlmǝydu? Jǝng ⱨarwilirining atlirining tuyaⱪ sadasi nemixⱪa xunqǝ ⱨayal bolidu? — dedi.
29 Ses dames sages lui répondirent, Oui, elle s'est répondu à elle-même,
Uning dedǝkliri arisida danalar jawab beridu, Xundaⱪla, u dǝrwǝⱪǝ ɵz-ɵzigǝ jawab beridu: —
30 « N'ont-ils pas trouvé, n'ont-ils pas partagé le butin? Une dame, deux dames pour chaque homme; à Sisera un butin de vêtements teints, un butin de vêtements teints et brodés, de vêtements teints brodés des deux côtés, sur le cou du butin?
«Ular oljilirini yiƣip bɵlüxüwatⱪan bolmisun yǝnǝ?! Ⱨǝrbir ǝrkǝkkǝ [ayaƣ asti ⱪilixⱪa] bir-ikkidin ⱪiz tǝgkǝndu, Siseraƣa rǝngdar kiyimlǝr, Gül kǝxtilǝngǝn rǝngdar kiyimlǝrdin olja tǝgkǝndu, Bulangqining boyniƣa aldi-kǝyni kǝxtilǝngǝn rǝngdar kiyimlǝr tǝgkǝn bolsa kerǝk!
31 « Que tous tes ennemis périssent donc, Yahvé, mais que ceux qui l'aiment soient comme le soleil quand il se lève dans sa force. » Ensuite, le pays s'est reposé pendant quarante ans.
I Pǝrwǝrdigar, Sening barliⱪ düxmǝnliring ǝnǝ xundaⱪ yoⱪutulƣay! Lekin Seni sɵygǝnlǝr ⱪuyaxning ɵrlǝwatⱪandiki ⱪudritidǝk küqlük bolƣay!». Xuning bilǝn zemin ⱪiriⱪ yilƣiqǝ tinq-amanliⱪ tapti.

< Juges 5 >