< Juges 10 >
1 Après Abimélec, Tola, fils de Puah, fils de Dodo, homme d'Issacar, se leva pour sauver Israël. Il habitait à Schamir, dans la montagne d'Éphraïm.
Pea naʻe tuʻu hake ki mui ia ʻApimeleki ʻa Tola ko e foha ʻo Pua, ko e foha ʻo Toto, ko e tangata ʻo ʻIsaka, ke ne fakamoʻui ʻa ʻIsileli; pea naʻe nofo ia ʻi Samili ʻi he moʻunga ʻo ʻIfalemi.
2 Il jugea Israël pendant vingt-trois ans, puis il mourut et fut enterré à Schamir.
Pea naʻa ne fakamaauʻi ʻa ʻIsileli ʻi he taʻu ʻe uofulu ma tolu, pea pekia ia, pea naʻe tanu ia ʻi Samili.
3 Après lui se leva Jaïr, le Galaadite. Il fut juge en Israël pendant vingt-deux ans.
Pea naʻe hoko mo ia ʻa Saili ko e tangata ʻo Kiliati, pea ne fakamaau ʻe ia ʻa ʻIsileli ʻi he taʻu ʻe uofulu ma ua.
4 Il avait trente fils qui montaient sur trente ânes. Ils avaient trente villes, qui sont appelées jusqu'à ce jour Havvoth Jaïr, et qui sont situées dans le pays de Galaad.
Pea naʻe toko tolungofulu hono foha naʻa nau heka ʻi he ngaahi ʻasi mui ʻe tolungofulu, pea naʻe tolungofulu ʻenau kolo, ʻaia ʻoku ui ko e ngaahi kolo ʻo Saili, ʻo aʻu ki he ʻaho ni, ʻaia ʻoku ʻi he fonua ʻo Kiliati.
5 Jaïr mourut, et il fut enterré à Kamon.
Pea naʻe pekia ʻa Saili, pea tanu ia ʻi Kamoni.
6 Les enfants d'Israël firent encore ce qui est mal aux yeux de Yahvé, et ils servirent les Baals, les Ashtaroths, les dieux de Syrie, les dieux de Sidon, les dieux de Moab, les dieux des enfants d'Ammon et les dieux des Philistins. Ils abandonnèrent Yahvé et ne le servirent pas.
Pea naʻe toe fai kovi ʻe he fānau ʻa ʻIsileli ʻi he ʻao ʻo Sihova, ʻonau tauhi ʻa Peali mo ʻAsitelote, mo e ngaahi ʻotua ʻo Silia, pea mo e ngaahi ʻotua ʻo Saitoni, mo e ngaahi ʻotua ʻo Moape, mo e ngaahi ʻotua ʻoe fānau ʻa ʻAmoni, mo e ngaahi ʻotua ʻoe kau Filisitia, ʻonau liʻaki ʻa Sihova, pea naʻe ʻikai tenau tauhi ia.
7 La colère de Yahvé s'enflamma contre Israël, et il les vendit entre les mains des Philistins et entre les mains des enfants d'Ammon.
Pea naʻe tupu ai ke vela ʻae houhau ʻo Sihova ki ʻIsileli, pea ne fakatau kinautolu ki he nima ʻoe kau Filisitia, pea ki he nima ʻoe fānau ʻa ʻAmoni.
8 Ils troublèrent et opprimèrent les enfants d'Israël cette année-là. Ils opprimèrent pendant dix-huit ans tous les enfants d'Israël qui étaient au-delà du Jourdain, dans le pays des Amoréens, qui est en Galaad.
Pea naʻe hongofulu taʻu mo e taʻu ʻe valu ʻi he kuonga ko ia mo ʻenau taʻomia ʻae fānau ʻa ʻIsileli: ʻae fānau kotoa pē ʻa ʻIsileli naʻe nofo ʻi he potu ki kō atu ʻi Sioatani ʻi he fonua ʻoe kau ʻAmoli, ʻaia ʻoku ʻi Kiliati.
9 Les enfants d'Ammon passèrent le Jourdain pour combattre Juda, Benjamin et la maison d'Ephraïm, de sorte qu'Israël fut très éprouvé.
Naʻe ʻalu foki ʻae fānau ʻa ʻAmoni ʻo fokotuʻu atu ki he kauvai ʻe taha ʻo Sioatani ke tauʻi ʻa Siuta, pea mo Penisimani, pea mo e fale ʻo ʻIfalemi: ko ia naʻe mamahi lahi ai ʻa ʻIsileli.
10 Les enfants d'Israël crièrent à Yahvé, en disant: « Nous avons péché contre toi, parce que nous avons abandonné notre Dieu et servi les Baals. »
Pea naʻe tangi ʻae fānau ʻa ʻIsileli kia Sihova, ʻo pehē, “Kuo mau fai angahala kiate koe, ko e meʻa ʻi heʻemau liʻaki homau ʻOtua, mo ʻemau tauhi foki ʻa Peali.”
11 Yahvé dit aux enfants d'Israël: « Ne vous ai-je pas sauvés des Égyptiens, des Amoréens, des enfants d'Ammon et des Philistins?
Pea naʻe pehē ʻe Sihova ki he fānau ʻa ʻIsileli, “ʻIkai naʻaku fakamoʻui ʻakimoutolu mei he kakai ʻIsipite, pea mei he kau ʻAmoli, pea mei he fānau ʻa ʻAmoni, pea mei he kau Filisitia?
12 Les Sidoniens, les Amalécites et les Maonites vous ont opprimés; vous avez crié vers moi, et je vous ai sauvés de leur main.
Pea naʻe taʻomia foki ʻakimoutolu ʻe he kau Saitoni, mo e kau ʻAmaleki, pea mo e kau Maoni: pea ne mou tangi kiate au, pea ne u fakamoʻui ʻakimoutolu mei honau nima.
13 Mais vous m'avez abandonné et vous avez servi d'autres dieux. C'est pourquoi je ne vous sauverai plus.
Ka kuo mou liʻaki au ke tauhi ʻae ngaahi ʻotua kehe: ko ia ʻe ʻikai te u kei fakamoʻui ʻakimoutolu.
14 Va et crie vers les dieux que tu as choisis. Qu'ils te sauvent au temps de ta détresse! »
ʻAlu ʻo tangi ki he ngaahi ʻotua ʻaia kuo mou fili: tuku kenau fakamoʻui ʻakimoutolu ʻi he ʻaho ʻo hoʻomou tuʻutāmaki lahi.”
15 Les enfants d'Israël dirent à Yahvé: « Nous avons péché! Fais de nous ce qui te semble bon; mais délivre-nous, je t'en prie, aujourd'hui. »
Pea naʻe pehē ʻe he fānau ʻa ʻIsileli kia Sihova, “Kuo mau fai angahala: ke ke fai ʻe koe ʻaia ʻoku lelei kiate koe kiate kimautolu: ka ʻoku mau kole kiate koe ke ke fakamoʻui ʻakimautolu he ʻaho ni.”
16 Ils chassèrent les dieux étrangers du milieu d'eux et servirent Yahvé; et son âme fut affligée de la misère d'Israël.
Pea naʻa nau tukuange ʻiate kinautolu ʻae ngaahi ʻotua kehe naʻe ʻiate kinautolu, ʻonau tauhi ʻa Sihova: pea naʻe mamahi hono laumālie ʻi he mamahi ʻa ʻIsileli.
17 Alors les enfants d'Ammon se rassemblèrent et campèrent à Galaad. Les enfants d'Israël se rassemblèrent et campèrent à Mitspa.
Pea naʻe fakakātoa fakataha ai ʻae fānau ʻa ʻAmoni, ʻonau ʻapitanga ʻi Kiliati. Pea naʻe fakakātoa fakataha ʻae fānau ʻa ʻIsileli, ʻonau ʻapitanga ʻi Misipa.
18 Le peuple, les princes de Galaad, se dirent les uns aux autres: « Quel est l'homme qui commencera à combattre les enfants d'Ammon? Il sera le chef de tous les habitants de Galaad. »
Pea naʻe fepehēʻaki ʻe he kakai mo e houʻeiki ʻo Kiliati, “Ko hai ʻae tangata ʻe kamata ʻae tau ki he fānau ʻa ʻAmoni? ʻE hoko ia ko e ʻeiki ki he kakai kotoa pē ʻo Kiliati.”