< Genèse 4 >

1 L'homme connut Eve, sa femme. Elle conçut et donna naissance à Caïn, et dit: « J'ai obtenu un homme avec l'aide de Yahvé. »
Pea naʻe ʻilo ʻe ʻAtama ʻa hono uaifi ko ʻIvi; pea tuituʻia ia, pea fanauʻi ʻa Keini, pea pehē ʻe ia, “Kuo u maʻu ha tangata meia Sihova.”
2 Elle donna de nouveau naissance à Abel, frère de Caïn. Abel était gardien de moutons, mais Caïn était cultivateur de la terre.
Pea ne toe fanauʻi ʻa hono tehina ko ʻEpeli. Pea ko e tauhi sipi ʻa ʻEpeli, ka ko e tauhi ngoue ʻa Keini.
3 Au fil du temps, Caïn apporta une offrande à Yahvé avec les fruits du sol.
Pea ʻi he hokosia ʻae ngaahi ʻaho, naʻe ʻomi ʻe Keini ʻae ngaahi fua ʻoe kelekele, ko e feilaulau kia Sihova.
4 Abel apporta aussi une partie des premiers-nés de son troupeau et de sa graisse. Yahvé respecta Abel et son offrande,
Pea naʻe ʻomi foki ʻe ʻEpeli, ʻae veloaki mo ia naʻe ngako ʻi heʻene fanga manu. Pea naʻe leleiʻia ʻa Sihova kia ʻEpeli mo ʻene feilaulau:
5 mais il ne respecta pas Caïn et son offrande. Caïn fut très irrité, et l'expression de son visage tomba.
Ka naʻe ʻikai te ne leleiʻia kia Keini mo ʻene feilaulau. Pea naʻe ʻita ʻaupito ʻa Keini, pea kehe hono mata.
6 Yahvé dit à Caïn: « Pourquoi es-tu en colère? Pourquoi l'expression de ton visage est-elle tombée?
Pea naʻe folofola ʻa Sihova kia Keini, “Ko e hā ʻoku ke ʻita ai? Pea ko e hā ʻoku kehe ai ho mata?
7 Si tu fais bien, ne sera-t-elle pas élevée? Si tu ne fais pas le bien, le péché est accroupi à la porte. C'est toi qu'il désire, mais c'est toi qui dois le dominer. »
Kapau te ke fai lelei, ʻikai ʻe maʻu koe? Pea ka ʻikai te ke fai lelei, ʻoku ʻi he matapā ʻae angahala. Pea ʻe anganofo ia kiate koe, pea te ke pule kiate ia.”
8 Caïn dit à Abel, son frère: « Allons dans le champ. » Pendant qu'ils étaient dans le champ, Caïn se souleva contre Abel, son frère, et le tua.
Pea naʻe alea ʻa ʻEpeli mo hono tokoua: pea lolotonga ʻena ʻi he ngoue, naʻe tuʻu hake ʻa Keini ki hono tehina ko ʻEpeli, ʻone tāmateʻi ia.
9 Yahvé dit à Caïn: « Où est Abel, ton frère? » Il a dit: « Je ne sais pas. Suis-je le gardien de mon frère? »
Pea naʻe folofola ʻa Sihova kia Keini, “Ko e fē ʻa ʻEpeli ko ho tehina?” Pea pehē ʻe ia, “ʻOku ʻikai te u ʻilo: he ko e tauhi au ʻa hoku tokoua?”
10 Yahvé dit: « Qu'as-tu fait? La voix du sang de ton frère crie vers moi depuis la terre.
Pea pehē ʻe ia, “Ko e hā eni kuo ke fai? ʻOku tangi kiate au mei he kelekele ʻae leʻo ʻoe toto ʻo ho tehina.
11 Maintenant, tu es maudit à cause de la terre, qui a ouvert sa bouche pour recevoir de ta main le sang de ton frère.
Pea ko eni, kuo fakamalaʻia koe mei he kelekele, ʻaia kuo fakamanga hono ngutu ke maʻu mei ho nima ʻae toto ʻoho tehina;
12 Désormais, quand tu laboureras la terre, elle ne te cédera plus sa force. Tu seras un fugitif et un vagabond sur la terre. »
‌ʻoka ke ka ngoueʻi ʻae kelekele, ʻe ʻikai tupu lelei kiate koe ʻa hono fua; te ke hoko ko e fehēhēʻaki mo e hehengi ʻi he fonua.”
13 Caïn dit à Yahvé: « Mon châtiment est plus grand que ce que je peux supporter.
Pea naʻe pehē ʻe Keini kia Sihova, “ʻOku lahi hake ʻa hoku tautea ʻi heʻeku faʻa kātaki.
14 Voici, tu m'as chassé aujourd'hui de la surface de la terre. Je serai caché de ta face, et je serai un fugitif et un vagabond sur la terre. Celui qui me trouvera me tuera. »
Vakai, kuo ke kapusi au ʻi he ʻaho ni mei he funga ʻoe fonua; pea ʻe fufū au mei ho fofonga; pea teu fehēhēʻaki mo hehengi ʻi he fonua; pea ʻe hoko ʻo pehē, ko ia kotoa pē ʻoku ʻiloʻi au ʻe tāmateʻi au.”
15 Yahvé lui dit: « C'est pourquoi, si quelqu'un tue Caïn, il se vengera sept fois plus. » Yahvé avait prévu un signe pour Caïn, afin que celui qui le trouverait ne le frappe pas.
Pea naʻe folofola ʻa Sihova kiate ia, “Ko ia ia ʻoku ne tāmateʻi ʻa Keini, ʻe tō kiate ia ʻae tautea ʻo liunga fitu.” Pea naʻe ʻai ʻe Sihova ʻae fakaʻilonga kia Keini, telia naʻa ʻilo ia ʻe ha taha, pea tāmateʻi ia.
16 Caïn quitta la présence de Yahvé et habita dans le pays de Nod, à l'est d'Eden.
Pea naʻe ʻalu atu ʻa Keini mei he ʻao ʻo Sihova, ke nofo ʻi he fonua ko Noti, ʻi he [potu ] hahake ʻo ʻIteni.
17 Caïn connut sa femme. Elle devint enceinte et donna naissance à Hénoc. Il bâtit une ville, et donna à la ville le nom de son fils, Hénoc.
Pea naʻe ʻilo ʻe Keini ʻa hono uaifi, pea tuituʻia ia mo ne fanauʻi ʻa ʻInoke: pea naʻe langa ʻe ia ʻae kolo, pea naʻa ne fakahingoa ʻae kolo ki he hingoa ʻo hono foha ko ʻInoke.
18 Irad naquit d'Hénoc. Irad devint le père de Mehujael. Mehujael devint le père de Methushael. Methushael engendra Lamek.
Pea naʻe fanauʻi kia ʻInoke ʻa ʻIlati pea tupu ʻia ʻIlati ʻa Mihuseale: pea tupu ʻia Mihuseale ʻa Metuseʻeli: pea tupu ʻia Metuseʻeli ʻa Lemeki,
19 Lamek prit deux femmes: le nom de la première était Ada, et le nom de la seconde était Zilla.
Pea naʻe maʻu ʻe Lemeki kiate ia ʻae ongo uaifi: ko e hingoa ʻoe tokotaha ko ʻAta, pea ko e hingoa ʻoe tokotaha ko Sila.
20 Ada donna naissance à Jabal, qui fut le père de ceux qui habitent dans des tentes et qui ont du bétail.
Pea naʻe fanauʻi ʻe ʻAta ʻa Sepale ko e tamai ia ʻanautolu ʻoku nofo ʻi he ngaahi fale fehikitaki mo tauhi ʻae fanga manu.
21 Le nom de son frère était Jubal, qui était le père de tous ceux qui manient la harpe et le chalumeau.
Pea ko e hingoa ʻo hono tokoua ko Supale: ko e tamai ia ʻanautolu kotoa pē ʻoku faiva ʻaki ʻae meʻa tatangi mo e meʻa ʻoku ifi.
22 Zilla donna aussi naissance à Tubal Caïn, le forgeur de tous les instruments tranchants en bronze et en fer. La sœur de Tubal Caïn était Naama.
Pea fāʻeleʻi foki ʻe Sila ʻa Tupale-Keini, ko e tufunga ʻoe ngaahi meʻa kotoa pē ʻi he palasa mo e ukamea; pea ko e tuofefine ʻo Tupale-Keini ko Neama.
23 Lamek dit à ses femmes, « Adah et Zillah, entendez ma voix. Femmes de Lamech, écoutez mon discours, car j'ai tué un homme pour m'avoir blessé, un jeune homme pour m'avoir meurtri.
Pea naʻe pehē ʻe Lemeki ki hono ongo uaifi ko ʻAta mo Sila, “Fanongo ki hoku leʻo; ʻae ongo uaifi ʻo Lemeki, fakafanongo ki heʻeku lea: he kuo u tāmateʻi ha tangata ʻi hoku lavea, ʻio, ko e talavou koeʻuhi ko ʻeku mamahi.
24 Si Caïn sera vengé sept fois, vraiment Lamech soixante-dix-sept fois. »
Kapau ʻe totongi ʻia Keini ʻo liunga fitu, ko e moʻoni, ʻe liunga fitungofulu ia lau ʻe fitu kia Lemeki.”
25 Adam connut de nouveau sa femme. Elle donna naissance à un fils, qu'elle appela Seth, en disant: « Dieu m'a donné un autre enfant à la place d'Abel, car Caïn l'a tué. »
Pea naʻe toe ʻilo ʻe ʻAtama ʻa hono uaifi; pea fāʻeleʻi ʻe ia ʻae tama, pea naʻe ui hono hingoa ko Seti: he naʻe [pehē ʻe ia], “Kuo foaki kiate au ʻe he ʻOtua ha hako ʻe taha ko e fetongi ʻo ʻEpeli, ʻaia naʻe tāmateʻi ʻe Keini.”
26 Un fils naquit aussi à Seth, et il le nomma Enosh. En ce temps-là, les hommes commencèrent à invoquer le nom de Yahvé.
Pea naʻe fanauʻi foki ha foha kia Seti; pea naʻe ui hono hingoa ko ʻInosi: pea naʻe kamata ui ʻae kakai ki he huafa ʻo Sihova.

< Genèse 4 >