< Genèse 30 >

1 Lorsque Rachel vit qu'elle ne portait pas d'enfants à Jacob, elle envia sa sœur. Elle dit à Jacob: « Donne-moi des enfants, sinon je vais mourir. »
A IKE ae la o Rahela, aole ia i hanau i na keiki na Iakoba, huahuwa aku la o Rahela i kona kaikaana; i mai la ia ia Iakoba, E haawi, mai oe i keiki na'u, o make au.
2 La colère de Jacob s'enflamma contre Rachel, et il dit: « Suis-je à la place de Dieu, qui t'a refusé le fruit de tes entrailles? »
Hoaaia ka inaina o Iakoba ia Rahela; i aku la ia, Owau no anei ka panihakahaka no ke Akua, nana i aua mai ka hua o kou opu?
3 Elle dit: « Voici ma servante Bilha. Va vers elle, afin qu'elle enfante sur mes genoux, et que je puisse aussi avoir des enfants par elle. »
I mai la ia, Aia hoi kuu kauwawahine o Bileha, e komo aku oe io na la; a e hanau mai auanei ia maluna o kuu mau kuli, i keiki ai hoi au ma ona la.
4 Elle lui donna pour femme Bilha, sa servante, et Jacob entra chez elle.
Haawi mai la oia ia Bileha i kana kauwawahine, i wahine nana: a komo aku la o Iakoba io na la.
5 Bilha devint enceinte, et donna un fils à Jacob.
Hapai iho la o Bileha, a hanau mai la, he keikikane na Iakoba.
6 Rachel dit: « Dieu m'a jugée, il a aussi entendu ma voix, et il m'a donné un fils. » Et elle lui donna le nom de Dan.
I mai la o Rahela, Ua hoapono mai ke Akua ia'u, ua hoolohe mai hoi ia i ko'u leo, a ua haawi mai ia i keiki na'u: nolaila, kapa iho la ia i kona inoa, o I Dana.
7 Bilha, servante de Rachel, devint encore enceinte, et enfanta un second fils à Jacob.
Hapai hou iho la o Bileha ke kauwawahine a Rahela, a hanau mai la, o ka lua ia o kana keikikane na Iakoba.
8 Rachel dit: « J'ai lutté avec ma sœur avec force combats, et j'ai vaincu. » Elle lui donna le nom de Nephthali.
I mai la o Rahela, Me na hakoko nui ka'u i hakoko pu ai me kuu kaikuaana, a ua lanakila au: a kapa iho la ia i kona inoa, o I Napetali.
9 Lorsque Léa vit qu'elle avait fini d'enfanter, elle prit Zilpa, sa servante, et la donna pour femme à Jacob.
A ike iho la o Lea, ua oki kona hanau ana, lalau aku la ia ia Zilepa, i kana kauwawahine, a haawi aku la ia ia i wahine na Iakoba.
10 Zilpa, servante de Léa, enfanta un fils à Jacob.
A hanau mai la o Zilepa ke kauwawahine a Lea i keikikane na Iakoba.
11 Léa dit: « Quelle chance! » Elle lui donna le nom de Gad.
I mai la o Lea, Pomaikai; a kapa iho la ia i kona inoa, o I Gada,
12 Zilpa, servante de Léa, enfanta un second fils à Jacob.
Hanau mai la hoi o Zilepa o ke kauwawahine a Lea i ka lua o ke keikikane na Iakoba.
13 Léa dit: « Je suis heureuse, car les filles me diront heureuse. » Elle lui donna le nom d'Asher.
I mai la o Lea, Pomaikai no wau, no ka mea, e hoomaikai mai auanei na kaikamahine ia'u: a kapa iho la i kona inoa o I Asera.
14 Ruben partit les jours de la moisson du blé, trouva des mandragores dans les champs et les apporta à Léa, sa mère. Rachel dit à Léa: « Donne-moi des mandragores de ton fils. »
Hele aku la o Reubena i na la o ka ohi palaoa ana, a loaa ia ia ma ke kula na hua dudaima, a lawe mai la ia mau mea i kona makuwahine ia Lea. Alaila, i mai la o Rahela ia Lea, Ke noi aku nei au ia oe, o haawi mai na'u i kekahi mau dudaima a kau keikikane.
15 Léa lui dit: « Est-ce une petite affaire que tu aies pris mon mari? Veux-tu aussi enlever les mandragores de mon fils? » Rachel a dit: « Il couchera donc avec toi cette nuit pour les mandragores de ton fils. »
I aku la kela ia ia, He mea uuku anei kou lawe ana aku i ka'u kane? a manao anei hoi oe o lawe aku i na dudaima a kuu keiki? I mai la o Rahela, Nolaila, e moe pu ia me oe i neia po no na dudaima a kau keiki.
16 Jacob revint des champs le soir, et Léa sortit à sa rencontre et dit: « Il faut que tu entres chez moi, car je t'ai sûrement engagé avec les mandragores de mon fils. » Il coucha avec elle cette nuit-là.
I ke ahiahi, hoi mai la o Iakoba mai ke kula mai, a hele aku la o Lea e halawai me ia, i aku la, E komo mai oe io'u nei; no ka mea, he oiaio no, ua hoolimalima au ia oe me na dudaima a ka'u keiki. A moe pu iho la oia me ia ia po.
17 Dieu écouta Léa; elle conçut, et enfanta à Jacob un cinquième fils.
Hoolohe mai la ke Akua ia Lea a hapai iho la o Lea, a hanau mai la na Iakoba i ka lima o kana keikikane.
18 Léa dit: « Dieu m'a donné mon salaire, parce que j'ai donné mon serviteur à mon mari. » Elle lui donna le nom d'Issachar.
I mai la o Lea, Ua haawi mai la ke Akua i ka'u uku, no kuu haawi ana aku i ka'u kauwawahine na kuu kane: a kapa iho la ia i kona inoa o I Isakara.
19 Léa conçut de nouveau, et enfanta un sixième fils à Jacob.
Hapai hoa iho la o Lea, a hanau mai na Iakoba i ke ono o kana keikikane.
20 Léa dit: « Dieu m'a donné une bonne dot. Maintenant, mon mari vivra avec moi, car je lui ai donné six fils ». Elle lui donna le nom de Zabulon.
I mai la o Lea, Ua haawi mai ke Akua ia'u i ka haawina maikai; ano la, e noho pu auanei ka'u kane me a'u, no ka mea, ua hanau no au i na keikikane eono nana: a kapa iho la ia i kona inoa o I Zebuluna.
21 Ensuite, elle enfanta une fille, qu'elle appela Dina.
A mahope iho, hanau mai la ia i kaikamahine, a kapa iho la i kona inoa o I Dina.
22 Dieu se souvint de Rachel, il l'écouta, et il lui ouvrit les entrailles.
Hoomanao mai la ke Akua ia Rahela, a hoolohe mai la ke Akua ia ia, a hoohua mai la i kona opu.
23 Elle conçut, enfanta un fils, et dit: « Dieu a ôté mon opprobre. »
Hapai iho la oia, a hanau mai la he keikikane: i mai la ia, Ua lawe aku no ke Akua i kuu hoinoia.
24 Elle lui donna le nom de Joseph, en disant: « Que Yahvé me donne un autre fils! »
Kapa iho la ia i kona inoa o I Iosepa; i iho la, E haawi mai ke Akua i keikikane hou na'u.
25 Lorsque Rachel eut enfanté Joseph, Jacob dit à Laban: « Renvoie-moi, afin que j'aille dans mon lieu et dans mon pays.
I ka manawa a Rahela i hanau ai ia Iosepa, i aku la o Iakoba ia Labana, E hoihoi aku oe ia'u, i hele aku ai au i ko'u wahi, a i ko'u aina.
26 Donne-moi mes femmes et mes enfants pour lesquels je t'ai servi, et laisse-moi partir; car tu connais le service que je t'ai rendu. »
E haawi mai oe i ka'u mau wahine, a me ka'u mau kamalii, i na mea a'u i hooikaika aku ai nau, a e kuu ae oe ia'u e hele: no ka mea, ua ike oe i ka hana au i hana aku ai nau.
27 Laban lui dit: « Si maintenant j'ai trouvé grâce à tes yeux, reste ici, car je devine que Yahvé m'a béni à cause de toi. »
I mai la o Labana ia ia, Ke noi aku nei au ia oe, ina i loaa ia'u ke aloha imua ou, e noho; ua ike no wau ma ka hoao ana, nou no ka Iehova i hoopomaikai mai ai ia'u.
28 Il répondit: « Fixe-moi ton salaire, et je le donnerai. »
I mai la hoi oia, E hai mai oe i kau uku, a e haawi aku no wau.
29 Jacob lui dit: « Tu sais comment je t'ai servi, et comment ton bétail s'est comporté avec moi.
I aku la kela ia Labana, Ua ike no oe i ko'u hooikaika ana aku nau, a me ka pono o kau poe holoholona.
30 Car le peu que tu avais avant mon arrivée s'est transformé en une multitude. Yahvé vous a bénis partout où je me suis rendu. Quand donc pourvoirai-je aussi à ma propre maison? »
No ka mea, he mea uuku kau mamua o ko'u hiki ana mai, a hoomahuahuaia'e ia he lehulehu loa: a ua hoopomaikai mai o Iehova ia oe, mahope mai o kuu hele ana mai: ano hoi, ahea la au e hoolako ai i ko ka hale o'u kekahi?
31 Laban dit: « Qu'est-ce que je te donnerai? » Jacob dit: « Tu ne me donneras rien. Si tu fais cette chose pour moi, je ferai encore paître ton troupeau et je le garderai.
I mai la oia, Heaha ka'u e uku aku ai ia oe? I aku la o Iakoba, Aole oe e uku mai ia'u i kekahi mea: ina paha penei oe e hana mai ai ia'u, alaila au e hana hou, a e malama hoi i kau poe holoholona:
32 Je passerai aujourd'hui par tout ton troupeau et j'enlèverai tout ce qui est moucheté et tacheté, tout ce qui est noir parmi les moutons, et ce qui est moucheté et tacheté parmi les chèvres. Ce sera mon salaire.
E hele ae au iwaena o kau poe holoholona a pau i neia la, a e hookaawale aku i na holoholona kikokiko a onionio, a me na mea eleele a pau o ka poe hipa, a me na mea onionio a kikokiko o ka poe kao: a oia ka'u uku.
33 Ainsi, ma justice répondra pour moi dans l'avenir, lorsque vous viendrez au sujet de mon salaire qui est devant vous. Tout ce qui n'est pas moucheté et tacheté parmi les chèvres, et noir parmi les brebis, qui pourrait être avec moi, sera considéré comme volé. »
Pela e hoapono aku ai ho'u pono ia'u i ka wa mahope, i ka wa e lilo mai ai ia i uku na'u imua o kou mau maka: o na mea a pau o ka poe kao me au, aole i kikokiko, aole noi i eleele no ka poe hipa, oia ke oleloia he mea i aihueia.
34 Laban dit: « Voici, qu'il en soit fait selon ta parole. »
I mai la o Labana, Aia hoi, o ko'u makemake no ia, me kau i olelo mai ai.
35 Ce jour-là, il enleva les chèvres mâles rayées et tachetées, toutes les chèvres femelles mouchetées et tachetées, toutes celles qui avaient du blanc, et toutes celles qui étaient noires parmi les moutons, et il les remit entre les mains de ses fils.
Ia la no, hookaawale ae la oia i na kao kane a pau i onionio a i kikokiko, a me na kao wahine a pau i onionio a kikokiko, me na mea kiko keokeo a pau; a me na mea eleele o na mea keikihipa, a haawi aku la iloko o ka lima o kana mau keikikane.
36 Il mit trois jours de voyage entre lui et Jacob, et Jacob fit paître le reste des troupeaux de Laban.
A hookaawale ae la o Labana i na la hele i ekolu mawaena ona a o Iakoba: a hanai aku la o Iakoba i na poe holoholona a Labana i koe.
37 Jacob prit pour lui des tiges de peuplier, d'amandier et de platane frais, il y pela des stries blanches et fit apparaître le blanc qui était dans les tiges.
Lawe ae la o Iakoba i na laau popela maka, me na laau alemone, a me na laau pelane, a ihi iho la i na kaha onionio keokeo ma ua mau laau la, i moakaka na wahi keokeo o na mau laau la.
38 Il plaça les baguettes qu'il avait épluchées en face des troupeaux, dans les abreuvoirs où les troupeaux venaient boire. Elles devinrent enceintes quand elles vinrent boire.
Kukulu iho la ia i na laau ana i ihi ai, imua o na holoholona, ma na pawai hooinu, i ka wa i hele ai lakou e inu, i hapai ai lakou i ka wa i hele ai lakou e inu.
39 Les brebis conçurent devant les verges, et les brebis produisirent des animaux rayés, tachetés et mouchetés.
Hapai iho la na holoholona imua o na mau laau la, a hanau mai la i na keiki onionio, kikokiko, a me ke kikohukohu.
40 Jacob sépara les agneaux et plaça les faces des troupeaux vers les rayés et tous les noirs du troupeau de Laban. Il mit ses propres troupeaux à part, et ne les mit pas dans le troupeau de Laban.
Hookaawale ae la o Iakoba i na keikihipa, a haliu ae la i na maka o ka poe holoholona ma na mea onionio, a me na mea eleele o ko Labana poe holoholona; hookaawale ae la ia i kona mau poe holoholona, aole i hookokoke aku ia lakou me na holoholona a Labana.
41 Chaque fois que le plus fort du troupeau concevait, Jacob plaçait les baguettes devant les yeux du troupeau dans les abreuvoirs, afin qu'il conçoive parmi les baguettes;
I ka wa i ai ai na holoholona ikaika, alaila, waiho iho la o Iakoba i na laau imua o na maka o na holoholona maloko o na pawaiinu, i hapai ai lakou imua o na laau.
42 mais quand le troupeau était faible, il ne les mettait pas dedans. Les plus faibles étaient à Laban, et les plus fortes à Jacob.
Aka, ina he mau holoholona nawaliwali lakou, aole ia i waiho i na laau iloko; pela no, na Labana ka poe nawaliwali, a na Iakoba ka poe ikaika.
43 Cet homme devint très riche, et il eut de grands troupeaux, des servantes et des serviteurs, des chameaux et des ânes.
A he nui loa ka waiwai o ua kanaka nei: ia ia na holoholona he nui wale, me na kauwawahine, a me na kauwakane, na kamelo, a me na hoki.

< Genèse 30 >