< Genèse 27 >

1 Lorsqu'Isaac fut vieux, et que ses yeux s'affaiblirent au point de ne plus voir, il appela Ésaü, son fils aîné, et lui dit: « Mon fils? » Il lui dit: « Me voici. »
I KO Isaaka manawa i elemakule ai, a powehiwehi ai kona mau maka, a hiki ole ia ia ke ike aku; hea aku la oia ia Esau i kana keiki mua, i aku la ia ia, E kuu keiki: i mai la kela, Eia wau.
2 Il dit: « Voici, je suis vieux. Je ne connais pas le jour de ma mort.
I aku la oia, Eia hoi, ua elemakule au, aole hoi au i ike i kuu la e make ai:
3 Maintenant, prends tes armes, ton carquois et ton arc, et sors dans les champs, et va me chercher du gibier.
Ano hoi, e lawe oe i kau mau mea pana, i kau aapua a me kau kakaka, e hele aku oe i ka nahelehele e imi i kahi io na'u;
4 Fais-moi un mets savoureux, tel que je l'aime, et apporte-le moi, afin que je mange et que mon âme te bénisse avant de mourir. »
A e hana oe i mea ono na'u i ka mea hoi a'u i ono ai, a e lawe mai oe i o'u nei, i paina au, a i hoomaikai aku kuu uhane ia oe mamua o kuu make ana.
5 Rébecca a entendu quand Isaac a parlé à Ésaü, son fils. Ésaü alla dans les champs pour chasser le gibier et l'apporter.
Lohe ae la o Rebeka i ka wa a Isaaka i olelo aku ai ia Esau i kana keiki A hele aku o Esau i ka nahelehele e imi aku a e lawe mai i ka io o ka holoholona hihiu.
6 Rebecca parla à Jacob, son fils, et dit: Voici, j'ai entendu ton père parler à Ésaü, ton frère, et lui dire:
Olelo aku la o Rebeka ia Iakoba i kana keiki, i aku la, Aia hoi, ua lohe iho nei au i kou makuakane e olelo ana i kou kaikuaana ia Esau, i ka i ana ae,
7 Apporte-moi du gibier et prépare-moi un mets savoureux, que je mangerai, et je te bénirai devant Yahvé avant ma mort.
E lawe mai oe io'u nei i io holoholona hihiu, a e hana i ka mea ono na'u, i paina au, a i hoomaikai hoi au ia oe imua o Iehova mamua o kuu make ana.
8 Maintenant, mon fils, obéis à ma voix, selon ce que je te commande.
Ano hoi, e kuu keiki, e hoolohe mai oe i ko'u leo, ma ka mea a'u e kauoha aku nei ia oe.
9 Va maintenant au troupeau et prends-moi deux bons chevreaux. J'en ferai un mets savoureux pour ton père, tel qu'il l'aime.
E hele koke aku oe i ka poe holoholona, a e lawe mai i na keiki kao maikai i elua; a na'u no e hana i ka mea ono na kou makuakane, i kana mea i ono ai:
10 Tu les apporteras à ton père, pour qu'il les mange, afin qu'il te bénisse avant sa mort. »
A e halihali aku oe ia mea i kou makuakane, i ai iho ia, a i hoomaikai mai oia ia oe mamua o kona make ana.
11 Jacob dit à Rebecca, sa mère: « Voici, Ésaü, mon frère, est un homme poilu, et moi, je suis un homme lisse.
Olelo mai la o Iakoba ia Rebeka i kona makuwahine, Aia hoi, he kanaka huluhulu o Esau kuu kai kuaana, a he kanaka pahee no wau:
12 Et si mon père me touche? Je lui apparaîtrai comme un fourbe, et j'attirerais sur moi une malédiction et non une bénédiction. »
A e hana mai paha kuu makuakane ia'u, a e ikea auanei au e ia he mea hoopunipuni; a e hooili mai au i ka hoinoia maluna iho o'u, aole ka hoomaikaiia,
13 Sa mère lui dit: « Que ta malédiction soit sur moi, mon fils. Obéis seulement à ma voix, et va les chercher pour moi. »
I aku la kona makuwahine ia ia, Maluna iho o'u kou hoinoia, e kuu keiki; e hoolohe wale mai oe i ko'u leo, e kii aku, a e lawe mai io'u nei.
14 Il alla les chercher, et les apporta à sa mère. Sa mère prépara des mets savoureux, tels que les aimait son père.
Kii aku la ia, a lawe mai la ia mau mea i kona makuwahine: a na kona makuwahine i hana i ka mea ono, a kona makuakane i ono ai.
15 Rébecca prit les beaux habits d'Ésaü, son fils aîné, qui étaient avec elle dans la maison, et les mit sur Jacob, son fils cadet.
Lawe ae la o Rebeka i ka aahu maikai o kana keiki mua o Esau, i ka mea e waiho ana iloko o ka hale me ia, a hoaahu iho la ia Iakoba i kana keiki muli iho ia mea.
16 Elle mit les peaux des chevreaux sur ses mains et sur la partie lisse de son cou.
A hoopili aku la o Rebeka i na ili o na keiki kao maluna o kona mau lima, a me ka pahee o kona a-i.
17 Elle remit entre les mains de son fils Jacob les mets savoureux et le pain qu'elle avait préparés.
Haawi aku la ia i ka mea ono, a me ka berena ana i hoomakaukau ai, iloko o ka lima o Iakoba o kana keiki.
18 Il s'approcha de son père, et dit: « Mon père? » Il a dit: « Me voici. Qui es-tu, mon fils? »
A hele aku la ia i kona makuakane, i aku la, E kuu makuakane: i mai la kela, Eia no wau; owai la oe, e kuu keiki?
19 Jacob dit à son père: « Je suis Ésaü, ton premier-né. J'ai fait ce que tu m'as demandé de faire. Lève-toi, assieds-toi et mange de mon gibier, afin que ton âme me bénisse. »
I aku la o Iakoba i kona makuakane, Owau no o Esau, o kau makahiapo; ua hana iho nei au i kau mea i kauoha mai ai; ke noi aku nei au, e ala mai oe, e noho a e ai iho i ka'u io o ka mea hihiu, i hoomaikai mai kou uhane ia'u.
20 Isaac dit à son fils: « Comment se fait-il que tu l'aies trouvé si vite, mon fils? ». Il a dit: « Parce que Yahvé ton Dieu m'a donné le succès. »
I mai la o Isaaka i kana keiki, Pehea ka emoole o ka loaa ana o ia mea ia oe, e kuu keiki? I aku la kela, No ka mea, na Iehova na kou Akua i hoohalawai ia mea me au.
21 Isaac dit à Jacob: « Approche, je t'en prie, afin que je puisse te sentir, mon fils, si tu es vraiment mon fils Ésaü ou non. »
I mai la o Isaaka ia Iakoba, Ke noi aku nei au ia oe, e neenee mai a kokoke, i hana aku au ia oe, e kuu keiki, i ike au o ka'u keiki o Esau paha oe, aole paha.
22 Jacob s'approcha d'Isaac, son père. Il le toucha et dit: « La voix est celle de Jacob, mais les mains sont celles d'Ésaü. »
Neenee aku la o Iakoba io Isaaka la i kona makuakane: a hana mai la oia ia ia, i mai la, O ka leo, ka leo no o Iakoba, aka, o na lima, na lima no o Esau.
23 Il ne le reconnut pas, car ses mains étaient velues, comme celles de son frère Ésaü. Alors il le bénit.
Aole no i ikea oia, no ka mea, ua huluhulu kona mau lima, e like me na lima o kona kaikuaana, o Esau: a hoomaikai mai oia ia ia.
24 Il dit: « Es-tu vraiment mon fils Ésaü? » Il a dit: « Je le suis. »
Ninau mai la oia ia ia, O oe io no anei o ka'u keiki o Esau? I aku la kela, Owau no.
25 Il dit: « Approche-le de moi, et je mangerai du gibier de mon fils, afin que mon âme te bénisse. » Il l'a fait venir près de lui, et il a mangé. Il lui apporta du vin, et il but.
I mai la oia, E lawe mai ia mea a kokoke ia'u, a e ai iho no wau i ka io mea hihiu a kuu keiki, i hoomaikai aku kuu uhane ia oe, Lawe aku la o Iakoba a kokoke, a ai iho la kela: lawe aku la hoi oia i ka waina, a inu iho la kela.
26 Son père Isaac lui dit: « Approche-toi maintenant, et embrasse-moi, mon fils. »
Olelo mai la kona makuakane o Isaaka ia ia, E hele mai oe a honi ia'u, e kuu keiki.
27 Il s`approcha, et il le baisa. Il sentit l'odeur de son vêtement, et il le bénit, en disant, « Voici l'odeur de mon fils est comme l'odeur d'un champ que Yahvé a béni.
Hele aku la o Iakoba, a honi ae la ia ia: honi iho la o Isaaka i ke ala o kona aahu, hoomaikai mai la ia ia, i mai la, Aia, o ke ala o kuu keiki, ua like me ke ala o ka mahinaai a Iehova i hoomaikai ai:
28 Dieu vous donne de la rosée du ciel, de la graisse de la terre, et du grain en abondance et du vin nouveau.
E haawi mai ke Akua ia oe i ka hau no ka lani mai, me ka momona o ka honua, a me ka palaoa a me ka waina he nui:
29 Laisse les peuples te servir, et les nations se prosternent devant toi. Sois le seigneur de tes frères. Que les fils de ta mère se prosternent devant toi. Maudit soit quiconque vous maudit. Bénis soient tous ceux qui te bénissent. »
E hookauwa mai na kanaka nau, a e moe iho na lahuikanaka imua ou, o lilo oe i haku maluna o kou poe hoahanau, a e moe iho na keiki o kou makuwahine imua ou: e hoinoia'ku na mea a pau e hoino mai ia oe, a e hoopomaikaiia'ku ka mea hoomaikai ia oe.
30 Dès qu'Isaac eut fini de bénir Jacob, et que celui-ci eut quitté la présence d'Isaac, son père, Ésaü, son frère, revint de la chasse.
A oki ae la ka hoomaikai ana mai a Isaaka ia Iakoba, aneane hoi ole mai o Iakoba mai ke alo mai o Isaaka o kona makuakane, puka mai la hoi o Esau o kona kaikuaana mai kona imi mea hihiu ana.
31 Il prépara lui aussi un mets savoureux, qu'il apporta à son père. Il dit à son père: « Que mon père se lève et mange du gibier de son fils, afin que ton âme me bénisse. »
Hana no hoi oia i ka mea ono, a lawe mai hoi ia mea i kona makuakane, i aku la ia i kona makuakane, E ala mai oe, e kuu makuakane, a e ai iho i ka io mea hihia a kana keiki, i hoomaikai mai kou uhane ia'u.
32 Isaac, son père, lui dit: « Qui es-tu? » Il a dit: « Je suis ton fils, ton premier-né, Ésaü. »
Ninau mai la o Isaaka o kona makuakane ia ia, Owai oe? I aku la kela, Owau no o kau keiki, o kau makahiapo, o Esau.
33 Isaac trembla violemment et dit: « Qui donc est celui qui a pris du gibier et me l'a apporté, et j'ai tout mangé avant que tu ne viennes, et je l'ai béni? Oui, il sera béni. »
Haalulu nui loa iho la o Isaaka, i mai la, Owai? auhea hoi ka mea i kii i ka io mea hihiu, a i lawe mai hoi io'u nei, a ua ai iho nei au a pau, mamua o kou hiki ana mai, a ua hoomaikai au ia ia? Oiaio, oia ke hoomaikaiia.
34 Lorsque Ésaü entendit les paroles de son père, il poussa un cri extrêmement grand et amer, et dit à son père: « Bénis-moi, moi aussi, mon père. »
A lohe ae la o Esau i ka olelo a kona makuakane, uwe iho la ia me ka uwe nui loa, i aku la ia i kona makuakane, E hoomaikai mai ia'u, ia'u hoi, e kuu makuakane,
35 Il dit: « Ton frère est venu avec ruse, et il a enlevé ta bénédiction. »
I mai la kela, Ua hele mai nei kou kaikaina me ka maalea, a ua lawe aku i kou hoomaikaiia,
36 Il dit: « N'est-ce pas à juste titre qu'il s'appelle Jacob? Car il m'a supplanté ces deux fois. Il m'a enlevé mon droit d'aînesse. Et maintenant, il m'a enlevé ma bénédiction. » Il dit: « N'as-tu pas réservé une bénédiction pour moi? »
I aku la oia, Aole anei i pono ke kapa ana ia ia o Iakoba? no ka mea, eia ka lua o kona kaili ana i ko'u pono: kaili aku la oia i ko ka hanaumua pono o'u; eia hoi, ano, ua kaili ae la oia i ko'u hoomaikaiia. I aku la hoi o Esau, Aole anei oe i malama no'u kekahi hoomaikai ana?
37 Isaac répondit à Ésaü: « Voici, j'ai fait de lui ton seigneur, et je lui ai donné tous ses frères comme serviteurs. Je l'ai nourri de blé et de vin nouveau. Que vais-je donc faire pour toi, mon fils? »
Olelo mai la o Isaaka ia Esau, Aia hoi, ua hoolilo aku au ia ia i haku nou, a ua haawi aku no wau i kona poe hoahanau a pau i poe kauwa nana; ua malama aku hoi au ia ia i ka palaoa a me ka waina: a heaha ka'u e hana aku ai nau, e kuu keiki?
38 Ésaü dit à son père: « N'as-tu qu'une seule bénédiction, mon père? Bénis-moi, moi aussi, mon père. » Ésaü éleva la voix et pleura.
I aku la o Esau i kona makuakane, Hookahi wale no anei au hoomaikai ana, e kuu makuakane? e hoomaikai mai oe ia'u hoi, e kuu makuakane. Hookiekie ae la o Esau i kona leo, a uwe iho la.
39 Isaac, son père, lui répondit, « Voici que ta demeure sera de la graisse de la terre, et de la rosée du ciel d'en haut.
Olelo mai la o Isaaka, kona makuakane, i mai la ia ia, Aia hoi, ma ka aina momona kou noho ana, a ma kahi o ka hau o ka lani mai luna iho.
40 Tu vivras de ton épée, et tu serviras ton frère. Cela arrivera, quand vous vous échapperez, que tu secoueras son joug de ton cou. »
I kau pahikaua e ola auanei oe, a e hookauwa aku oe na kou kaikaina: a i ka manawa e loaa'i ia oe ke alii ana, alaila e haihai iho oe i kana anamo ma kou a-i.
41 Ésaü haïssait Jacob à cause de la bénédiction dont son père l'avait gratifié. Ésaü disait dans son cœur: « Les jours de deuil pour mon père sont proches. Alors je tuerai mon frère Jacob. »
Inaina aku la o Esau ia Iakoba, no ka hoomaikai ana a kona makuakane i hoomaikai aku ai ia ia: i iho la o Esau iloko o kona naau, Ua kokoke mai na la e kanikau ai i kuu makuakane; alaila au e pepehi ai i kuu kaikaina ia Iakoba.
42 Les paroles d'Ésaü, son fils aîné, furent rapportées à Rébecca. Elle envoya appeler Jacob, son fils cadet, et lui dit: « Voici que ton frère Ésaü se console à ton sujet en projetant de te tuer.
Ua haiia'ku keia olelo ana a Esau ia Rebeka: hoouna aku la ia e hea ia Iakoba i kana keiki muli iho, i aku la ia ia, Aia hoi, o kou kaikuaana o Esau, e hooluolu ana oia ia ia iho nou, e pepehi iho ia oe.
43 Maintenant, mon fils, obéis à ma voix. Lève-toi, fuis chez Laban, mon frère, à Haran.
Ano hoi, e kuu keiki, e hoolohe mai oe i kuu lee; e ku ae oe, e holo aku io Labana la, i kuu kaikunane ma Harana:
44 Reste avec lui quelques jours, jusqu'à ce que la fureur de ton frère se calme -
E noho me ia i kekahi mau la, a huli ae ka inaina o kou kaikuaana mai ou aku la;
45 jusqu'à ce que la colère de ton frère se détourne de toi, et qu'il oublie ce que tu lui as fait. Alors j'enverrai quelqu'un te chercher. Pourquoi serais-je privé de vous deux en un seul jour? »
A huli ae ka inaina o kou kaikuaana mai ou aku la, a poina ia ia kau mea i hana aku ai ia ia: alaila e hoouna aku no wau e hoihoi mai ia oe: no ke aha la e hooneleia mai au ia olua a elua i ka la hookahi?
46 Rebecca dit à Isaac: « Je suis fatiguée de ma vie à cause des filles de Heth. Si Jacob prend une femme parmi les filles de Heth, comme celles-ci, parmi les filles du pays, à quoi me servira ma vie? »
Olelo aku la o Rebeka ia Isaaka, Ua pauaho no wau i kuu ola ana, no na kaikamahine a ka Heta: ina e lawe o Iakoba i kekahi kaikamahine a ka Heta i wahine nana, e like me na kaikamahine o ka aina, pehea la wau e pono ai i kuu ola aua?

< Genèse 27 >