< Galates 4 >
1 Mais moi, je dis qu'aussi longtemps que l'héritier est un enfant, il n'est pas différent d'un esclave, bien qu'il soit le maître de tout,
Nambo une nguti yeleyi, juchajigale indu iŵagosele, aŵaga mwanache akuŵa mpela kapolo namuno ali nsyene ipanje.
2 mais il est sous la tutelle et l'intendance jusqu'au jour fixé par le père.
Katema kose ko jwelejo ali paasi pa ulamusi wa ŵandu ŵakunlela ni ŵakwajimilila ipanje yakwe mpaka katema kakaŵichikwe ni atatigwe.
3 Ainsi, nous aussi, quand nous étions enfants, nous étions asservis aux principes élémentaires du monde.
Iyoyo noweji patwaliji ngatukuumanyilila usyene twaliji achikapolo ŵa masoka gagakutawala pachilambo.
4 Mais, lorsque les temps furent accomplis, Dieu a envoyé son Fils, né d'une femme, né sous la loi,
Nambo pakaichile katema kakaŵichikwe, Akunnungu ŵannajisye Mwanagwe, ŵaŵapagwile ni jwankongwe ni kulongoswa ni Malajisyo,
5 afin qu'il rachète ceux qui étaient sous la loi, pour que nous soyons adoptés comme des enfants.
kuti ŵawombole aŵala ŵakulongoswa ni Malajisyo kuti uwe tukombole kutendekwa ŵanache ŵa Akunnungu.
6 Et parce que vous êtes des enfants, Dieu a envoyé dans vos cœurs l'Esprit de son Fils, qui crie: « Abba, Père! »
Ni pakuŵa ndi achiŵanagwe, Akunnungu ŵannajisye Mbumu jwa Mwanagwe mmitima jetu, Mbumu jwakuŵilanga, “Aba”, malumbo gakwe “Atati!”
7 Ainsi, vous n'êtes plus esclaves, mais fils; et si vous êtes fils, vous êtes héritiers de Dieu par le Christ.
Nipele mmwe nganimma kapolo sooni, nambo mwana ni pakuŵa mmwe ndi mwana, Akunnungu champe indu yose yaŵisile chilanga kwa achiŵanagwe.
8 Mais en ce temps-là, ne connaissant pas Dieu, vous étiez asservis à ceux qui, par nature, ne sont pas des dieux.
Kalakala pamwaliji ngakwamanyilila Akunnungu, mwaliji achikapolo ŵa minungu jangalimate.
9 Mais maintenant que vous avez appris à connaître Dieu, ou plutôt à être connus de Dieu, pourquoi revenez-vous aux principes élémentaires, faibles et misérables, auxquels vous voulez être de nouveau asservis?
Nambo sambano nkwamanyilila Akunnungu pane nkumanyika ni Akunnungu, kwa chichi nkugaujilila sooni majiganyo gandanda gagali gakulepetela ni gamapunguchilwe? Nkusaka kugatumichila sooni?
10 Vous observez les jours, les mois, les saisons et les années.
Kwa chichi nkuchenjeuka ni kukamulisya masyoŵelelo genu ga moŵa ni miesi ni katema ni yaka?
11 Je crains pour vous que je n'aie gaspillé mon travail pour vous.
Ngwete lipamba nkati ŵanyamwe, pakuŵa ikukomboleka kuti nalisawisye pangali chindu kwa ligongo lyenu.
12 Je vous en prie, frères, devenez comme moi, car moi aussi je suis devenu comme vous. Vous ne m'avez fait aucun tort,
Achalongo achinjangu, ngunchondelela mmeje mpela une, pakuŵa namose une naliji mpela ŵanyamwe. Nganimumbanganyichisya ungalimate wauli wose.
13 mais vous savez que c'est à cause de ma faiblesse dans la chair que je vous ai annoncé la Bonne Nouvelle la première fois.
Nkumanyilila kuti ulwele uwasimene wambele lipesa lya kunlalichila Ngani Jambone kaandanda.
14 Ce qui était pour vous une tentation dans ma chair, vous ne l'avez ni méprisé ni rejeté; mais vous m'avez reçu comme un ange de Dieu, comme le Christ Jésus.
Namuno ulwele wangu waliji mpela malagasyo gamakulungwa kukwenu, nganimunyelusya namose kuungana, nambo mwambochele mpela katumetume jwa kwinani jwa Akunnungu ni mwambochele mpela nkumpochela Kilisito Yesu nsyene.
15 Quelle a été la bénédiction dont vous avez bénéficié? Car je vous témoigne que, si cela avait été possible, vous vous seriez arraché les yeux et vous me les auriez donnés.
Ŵanyamwe mwaliji ŵakusengwa! Sambano chinsimene chichi? Pakuŵa ngunsalila umboni usyene kuti pa moŵa gala ikakomboleche, nkatyosisye meeso genu ni kuumba une.
16 Suis-je donc devenu votre ennemi en vous disant la vérité?
Ana, une mele jwammagongo jwenu ligongo ngunsalila yaili ya usyene?
17 Ils ne vous recherchent pas avec zèle dans une bonne intention. Non, ils veulent vous éloigner, afin que vous les recherchiez.
Ŵele ŵandu akulosya kuti akunchenjeuchila ŵanyamwe, nambo nningwa wao nganiuŵa wambone. Ŵanyawo akusaka ŵanyamwe ni une tutindane kuti nkombole kwachenjeuchila.
18 Mais il est toujours bon d'avoir du zèle pour une bonne cause, et pas seulement quand je suis présent avec vous.
Ili yambone kukola lung'wanu kupanganya indu yambone moŵa gose, ngaŵa katema pangutama ni ŵanyamwe pe.
19 Mes petits enfants, pour lesquels je suis encore en travail jusqu'à ce que Christ soit formé en vous -
Achiŵanangu ŵangunnonyela, mpela jwankongwe yakuti pakukola chilungusi pakuligopola, none iyoyo, ngunkolela chilungusi sooni mpaka pachimme ni uŵele wa Kilisito nkati mwenu.
20 mais je voudrais être présent avec vous maintenant, et changer de ton, car je suis perplexe à votre sujet.
Ngasachile kuŵa nomwe sambano, kuti mechete ni ŵanyamwe kwa kulitimalika. Pakuŵa ngwete lipamba kwa ligongo lyenu.
21 Dis-moi, toi qui veux être sous la loi, n'écoutes-tu pas la loi?
Musalile ŵanyamwe ŵankusaka kulongoswa ni Malajisyo, ana ngankumanyilila igakuti kusala Malajisyo?
22 Car il est écrit qu'Abraham a eu deux fils, l'un de la servante, l'autre de la femme libre.
Ilembekwe muitabu ya Malajisyo kuti che Iblahimu ŵakwete achiŵanagwe ŵaŵili, jumo ŵapagwile ni jwankongwe kapolo ni jwine ŵapagwile ni ŵankwakwe juŵalombele.
23 Or, le fils de l'esclave est né selon la chair, mais le fils de la femme libre est né par la promesse.
Juŵapagwile ni jwankongwe kapolo jula ŵapagwile mpela yakuti pakupagwa ŵandu ŵane ni juŵapagwile ni ŵankwakwe jula ŵapagwile kwa chilanga cha Akunnungu.
24 Ces choses contiennent une allégorie, car il s'agit de deux alliances. L'une est celle de la montagne du Sinaï, portant des enfants à la servitude, qui est Hagar.
Maloŵe ga gali mpela chitagu, ŵele achakongwe ŵaŵili ali chitagu cha malangano gaŵili. Lilangano lyaandanda lili lyelila lilyatendekwe pa chitumbi cha Sinai lyalikungamba che Hajili ni achiŵanagwe ŵaŵapagwile mu ukapolo.
25 Car cette Agar, c'est le mont Sinaï en Arabie, et elle correspond à la Jérusalem actuelle, car elle est dans la servitude avec ses enfants.
Che Hajili akulandanywa ni chitumbi cha Sinai chachili mu chilambo cha Alabia, nombe chili chitagu cha musi wa Yelusalemu ja sambano, pakuŵa weleu uli musi wauli mu ukapolo pamo ni ŵakutama mwelemo.
26 Mais la Jérusalem d'en haut est libre, elle est notre mère à tous.
Nambo Yelusalemu ja kwinani uli musi waulechelelwe, ni musi wo uli achikulu ŵetu.
27 Car il est écrit, « Réjouissez-vous, vous les stériles qui n'enfantez pas. Sortez et criez, vous qui ne travaillez pas. Car la femme désolée a plus d'enfants que celle qui a un mari. »
Pakuŵa Malembelo ga Akunnungu gakuti, “Nsengwe, mmwe ŵangankuŵeleka, nlulute mmwe ŵanganimmeleche mwanache, Pakuŵa ŵanache ŵa jwankongwe jwalekangene ni ŵankwawo ali achajinji, kupunda ŵanache ŵa jwankongwe jwakwete ŵalume.”
28 Nous, frères, nous sommes, comme Isaac, des enfants de la promesse.
Nipele achalongo achinjangu, ndi ŵanache ŵa Akunnungu ŵampagwile kutyochela mu chilanga chao mpela yaili ku che Isaka.
29 Mais de même qu'alors celui qui était né selon la chair persécutait celui qui était né selon l'Esprit, ainsi en est-il maintenant.
Nambo mpela ila moŵa gala, ajula mwanache juŵapagwile mpela yakuti pakupagwa ŵandu ŵane ŵanlagesye ajula juŵapagwile kwa machili ga Mbumu jwa Akunnungu, iyoyo ni yaili mpaka sambano.
30 Or, que dit l'Écriture? « Chassez la servante et son fils, car le fils de la servante n'héritera pas avec le fils de la femme libre ».
Nambo ana Malembelo ga Akunnungu gakuti uli? Gakuti, “Mumminje jwankongwe kapolo jo ni mwanagwe, ligongo mwanagwe kapolo ngaapochela yaigosekwe pamo ni mwanache jwa jwankongwe jwalechelelwe.”
31 Ainsi donc, frères, nous ne sommes pas enfants de la servante, mais de la femme libre.
Nipele achapwanga, uwe nganituŵa ŵanache ŵa jwankongwe kapolo jula, nambo tuli ŵanache ŵa jwankongwe jwalechelelwe.