< Daniel 11 >
1 « Quant à moi, la première année de Darius le Mède, je me suis levé pour le confirmer et le renforcer.
Keivang, Michael vantil kom’a kading jing in, Meok mi Darius lengchan kal kum masapen’a pat’a, ama pandetna ding leh hatsahna ding’a kigo jing kahi.
2 « Maintenant, je vais te montrer la vérité. Voici que trois autres rois vont se lever en Perse. Le quatrième sera beaucoup plus riche que tous les autres. Quand il sera devenu fort par ses richesses, il soulèvera tout contre le royaume de Grèce.
Tua hi, keiman naheng’a thudih chu ka phondoh ding ahi. Vetan, Persiate leng thumtah hung lendoh’a, vai ahinpoh ding, chujou leh leng li na pa vang chu, leng masaho sanga nasa tah’a haojo cheh ding ahi. Aman ahaona leh athahatna mangcha-a amitakip atildoh ding chuleh Greek lenggam chung’a gal asat ding ahi.
3 Un roi puissant se lèvera, qui dominera avec une grande autorité, et fera ce qu'il voudra.
Chuteng leh, leng hattah khat hung umdoh kit ding, aman thuneitah’a lengvai apoh ding, anop nop abol ding ahi.
4 Quand il se lèvera, son royaume sera brisé et partagé aux quatre vents du ciel, mais non pas pour sa postérité, ni selon la domination avec laquelle il a régné; car son royaume sera arraché, même pour d'autres que ceux-là.
Amavang, athahat athunei laitah’a, alenggam hungkeh ding, chuleh alenggam chu hopli kiso ding ahi. Ama son le chilhah hilou hon lengvai apoh ding, ahinlah, aman thuneitah’a vai apohlai bang’a, amahon thahat leh thuneina aneilou ding’u ahi. Ajeh chu alengvaipohna chu ajunga kibotdoh’a, midang kipedoh ahitai.
5 « Le roi du midi sera puissant. L'un de ses princes deviendra plus fort que lui et dominera. Sa domination sera une grande domination.
Chutah leh, lhanglam lengpa hung hatdoh ding, amavang, ama sepai lamkai ho lah’a chu, mikhat ama sang’a hung thaneijo ding chuleh alenglam’a chu hu-ham tah’a vai ahinhop ding ahi.
6 A la fin des années, ils s'uniront; et la fille du roi du midi ira vers le roi du nord pour conclure une alliance, mais elle ne conservera pas la force de son bras. Lui aussi ne tiendra pas, et son bras non plus; mais elle sera livrée, avec ceux qui l'ont amenée, et celui qui l'a engendrée, et celui qui l'a fortifiée en ces temps-là.
Kum phabep jou leh sahlam lengpa leh lhanglam lengpa, hung kihoutoh’a chamna khat asemdoh lhon ding ahi. Kihou chamna suhdetna dinga lhanglam lengpan achanu chu sahlam lengpa jiding a apeh ding. Hijongleh, amanun thuneina ima anei joulou ding chuleh apan jong chutima-a koima athunun jou dehlou ding ahi. Chuleh amanu chu anungjui ho leh apan khompi ho jouse toh kisugam ding ahiuve.
7 « Mais d'un rejeton sorti de ses racines se lèvera un homme à sa place, qui ira à l'armée et entrera dans la forteresse du roi du nord; il traitera avec eux et sera vainqueur.
Hijongleh, amanu inkote khat chu lhanggam’a leng hung chang ding, aman asepai tamtah toh sahlam lengpa kulpi anokhum’a asat ding chuleh ajo ding ahi.
8 Il emmènera aussi en captivité en Égypte leurs dieux, avec leurs images en fonte, et leurs vases d'argent et d'or. Il s'abstiendra quelques années du roi du nord.
Ama Egypt gam’a akilekit teng, amaho doilim semthu jouse apoh mang ding, chuleh sana leh dangka-a kisem thil manlu tampi jong apohmang tha ding ahi. Chujou teng, kum phabeppi sung’a sahlam lengpa chu kisatpi talouva amachang adalhah ding ahi.
9 Il entrera dans le royaume du roi du midi, mais il retournera dans son pays.
Chujou tengleh, sahlam lengpa chu lhanggam lengpa gamsung’a hung lut’a gal ahin sat khum ding ahi. Hijongleh ama agam lang’a kinungle kitloi ding ahi.
10 Ses fils feront la guerre et rassembleront une multitude de grandes forces qui arriveront, déborderont et passeront. Ils reviendront et feront la guerre, jusqu'à sa forteresse.
Ahivangin, sahlam lengpa chapaten sepai tampi asem dohkit diu, asepaiho chutoh twisoh bang’a hamgei guija lhanggam lengpa kulpi geija, gal asat khum ding ahi.
11 « Le roi du Midi sera irrité et sortira pour le combattre, même le roi du Nord. Il enverra une grande multitude, et la multitude sera livrée entre ses mains.
Chutahleh lhanggam lengpa chu lungsa doh ding, sahlam lengpa sepai ho chutoh kisat ding chuleh aman agalmite chu abon’a ajosoh hel ding ahi.
12 La multitude sera emportée, et son cœur s'élèvera. Il renversera des dizaines de milliers, mais il ne vaincra pas.
aman agalmite sepaiho abon’a adelmangsoh phatleh, lhanggam lengpa chu alungsung’a kichoisangna leh kiletsahna hung dim ding chuleh agalmite chu asang asangsom’a athagam ding ahi. Hijong leh, agaljona chu phat chomkhat’a ding bou hiding ahi.
13 Le roi du nord reviendra, et il enverra une multitude plus nombreuse que la précédente. Il arrivera à la fin des temps, des années, avec une grande armée et des provisions abondantes.
Ajeh chu kum phabep jouleh sahlam lengpan jong amasa sang’a tamjo sepai akhop kitding, asepaiho chutoh thil ijakai ninglhing set’a hung konsuh kit ding ahi.
14 « En ces temps-là, beaucoup se dresseront contre le roi du Midi. Les enfants des violents parmi ton peuple se lèveront aussi pour établir la vision, mais ils tomberont.
Hichepet hileh, agamsung mipi tamtah'in lhanggam lengpa chu adou diu ahi. Chuleh hiche gaova nathilmu chengse hi aguilhunna ding’a, namite lah’a pumhat jeng’a thilbol mihon jong lengpa douna gal asat dingu ahi. Hijong leh amahon gal chu ajo lou diu ahibouve.
15 Alors le roi du nord viendra, il élèvera un monticule et prendra une ville bien fortifiée. Les forces du sud ne tiendront pas, ni ses troupes choisies, et il n'y aura pas de force pour tenir.
Chutah leh, sahlam lengpa chu hungkon intin, dettah’a pal kikaikhum kulpi umna khopi jeng jong anokhum’a alahding ahi. Hiche phatleh, lhanglam gam’a sepai ahatlai lai ho jeng jong amasanga pang joulou diu ahi, ajeh chu ama nan jou nading tha anei lou diu ahitai.
16 Mais celui qui viendra contre lui agira selon sa propre volonté, et personne ne tiendra devant lui. Il se tiendra dans le pays de la gloire, et la destruction sera dans sa main.
Chuteng sahlam lengpa chu adou jou ding beihel’a hung machal ding, anop nop abol’a koiman akhamtang joulou ding ahitai. Aman Israel gamloupi chu achotpha-a asuhmang gotding chuleh athu noija akoi ding ahi.
17 Il se préparera à venir avec la force de tout son royaume, et avec lui des conditions équitables. Il les exécutera. Il lui donnera la fille des femmes, pour détruire le royaume, mais elle ne tiendra pas, et ne sera pas pour lui.
Aman alenggam thahatna pumpi chutoh hungkon’a, lhanggam lengpa toh kimaito’a kihouchamna agonding ahi. Chuleh aman alenggam suhmang peh nading a achanu chu lhanggam lengpa ji dinga agon ding, ahivanga, athilgon ho abon’a losam ding ahi.
18 Après cela, il tournera sa face vers les îles, et il en prendra beaucoup, mais un prince fera cesser l'opprobre qui lui est fait. Oui, bien plus, il fera en sorte que l'opprobre se retourne contre lui.
Hiche ban’a chu, aman twikhanglen pang’a gamho ahin lunglutpi ding, gal abolkhum kit ding chuleh khopi tampi alah ding ahi. Ahivang in, gamdang sepai lamkai khat in, hichea hi, lengpa kiloupisahna ho chu achaina ahin semding chuleh jumleh ja thoh’a akinungle sah ding ahi.
19 Puis il tournera sa face vers les forteresses de son pays; mais il trébuchera et tombera, et on ne le retrouvera pas.
Hitia chu, aman agamsung’a akiselna kulpi chu anung jot kit ding chuleh kimukit talou ding ahitai.
20 « Alors se dressera à sa place celui qui fera passer un collecteur d'impôts dans le royaume pour en maintenir la gloire; mais en peu de jours il sera détruit, non par la colère, ni par la bataille.
Chutah leh, ama ban’a lengkhat hunglen doh ding, ama chun leng Inpi loupina dia, mipitea kon’a kai dong ding vaipo asolding ahi. Hijong leh, amahin phat chomcha lengvai apoh ding, chujou leh, lunghan jeh leh gal kisat jeh hilouva, amahi kisumang ding ahi tai.
21 « A sa place se lèvera un homme méprisable, à qui on n'avait pas donné l'honneur du royaume; mais il viendra au temps de la sécurité, et il obtiendra le royaume par des flatteries.
Ama ban’a hi, duhdah lou migilou khat, lengpa son leh chilhah jong hilou khat, lengvaipo’a hung pang ding ahi. Aman alep lep’a thu asei ding chuleh duha thutah’a thilgon aneiding, mihon agellou pettah’a, lenggam thaneina chu alah ding ahi.
22 Les forces écrasantes seront submergées devant lui, et seront brisées. Oui, aussi le prince de l'alliance.
Ama masang’a sepai tamtah kitheh ngim ding, kisumang hel ding chuleh kitepna leng chapa geija kisumang ding ahi.
23 Après le traité conclu avec lui, il agira avec ruse; car il s'élèvera et deviendra fort avec peu de gens.
Aman jouleh nal aseija kitepna abol ding, chuleh kichamna tampi asemdoh ding ahi.
24 Au temps de la sécurité, il s'attaquera même aux lieux les plus gras de la province. Il fera ce que ses pères n'ont pas fait, ni les pères de ses pères. Il répandra parmi eux la proie, le pillage et la richesse. Oui, il élaborera ses plans contre les forteresses, mais seulement pour un temps.
Gihsalna neimasa louva, gamsunga leipha laipen munho aholdoh ding, apu apaten anabol khah louhel abol ding ahi. Aman mihaosa ho neileh gou alah peh’a athe thang ding, anung juiho ahoppeh ding, chuleh kulpi detlai lai ho suhset nading thilgon aneiding ahi. Ahi vanga, athilbol jouse phat chomkhat kah’a ding bou hiding ahi.
25 « Il excitera sa puissance et son courage contre le roi du Midi avec une grande armée; et le roi du Midi livrera bataille avec une armée extrêmement grande et puissante, mais il ne tiendra pas, car on ourdira des plans contre lui.
Chujou teng, ama hung kitil doh ding, lhanggam lengpa douna-a sepai tampi asemdoh ding chuleh amaho chutoh gal kisat ding, ahivanga, aman ajolou ding ahi. Ajeh chu, ama suhmangna dinga thilgon aguh’a tampi umdoh ahi tai.
26 Oui, ceux qui mangeront de ses mets le détruiront, et son armée sera balayée. Beaucoup tomberont tués.
Ama insung miten, ama manthahna aboldoh ding, a sepaite abon’a kitheh ngim ding chuleh mi tampin thina ato ding ahi.
27 Quant à ces deux rois, leur cœur sera porté à faire le mal, et ils diront des mensonges à une table; mais cela ne réussira pas, car la fin sera toujours au temps fixé.
Hiche leng teni hin, thildang boipi louva, amani kah’a kisuhmang to nading bou agellhon ding, chuleh kihouchamna ankong phung jeng’a jong thujouva kilhem lhon ding ahi. Amavang aphachom imacha umdoh dehlou ding, ajeh chu, Pathen phat tepsa bang’a achaina chu thou thou ding ahi.
28 Puis il retournera dans son pays avec de grandes richesses. Son cœur sera contre l'alliance sainte. Il agira, et retournera dans son pays.
Chuteng, sahlam lengpa chu, nei leh gou tampi akipoh’a agam’a kilekit ding ahi; ama hin, kitepna theng nam mite douna anop nop abol ding, chuleh agamsung jong asuhgep’a adalhah ding ahi.
29 « Il reviendra au temps fixé et entrera dans le Midi; mais ce ne sera pas au dernier temps comme au premier.
Chuleh, achaina phat kitep chu ahung lhin tengleh, ama hung kilekit’a, lhanggam lengpa chu gal abolkhum kit ding ahi. Amavang, hiche hi, masang a agalbol tobang’a hungsoh talou ding ahitai.
30 Car des navires de Kittim viendront contre lui. C'est pourquoi il sera affligé, et il reviendra, et il s'indignera contre l'alliance sainte, et il agira. Il reviendra même, et aura égard à ceux qui abandonnent l'alliance sainte.
Ajeh chu, lhumlam twipi pang’a kon’a, kong-innei tampi ama doudinga hungkon diu, hichun ama akichatsah ding, lung himo tah’a agam lang’a kilekit ding ahi. Aman hichea alunghanna chu kitepna theng mite chung a achuhsah ding, chuleh kitepna donselou miho chu akihoutheipi ding, amaho toh pangkhom diu ahi.
31 « Des forces de sa part profaneront le sanctuaire, la forteresse, et feront disparaître l'holocauste perpétuel. Puis ils dresseront l'abomination qui désole.
Chutahleh, ama sepaiten, houin kulpi alodiu, asuhthang’uva asuhbohdiu, tanglouva kiboljing kilhaina gamtha jong asuhtangdiu chuleh thet umtah milimdoi chu atundoh diu ahi.
32 Il corrompra par des flatteries les méchants de l'alliance, mais le peuple qui connaît son Dieu sera fort et agira.
Aman kitepna sukeh ho chu jou leh nal’a ajollhah’a. amaho kithopina amu ding ahi. Hijong leh, Pathen hejing mite vang chu dettah’a pang’uva, ama chu akisatpi diu ahi.
33 « Les sages parmi le peuple en instruiront beaucoup; mais ils tomberont par l'épée et par la flamme, par la captivité et par le pillage, pendant plusieurs jours.
Mipi lamkai chingtah ho chun, miho chu ahil uva ahetthemsah diu, hijong leh amaho vang chu meiya kihallih loi, chemjam’a kithat loi, chuleh konkhat chu achomuva songkul tangden loi, um ding ahiuve.
34 Lorsqu'ils tomberont, on leur portera un petit secours; mais beaucoup se joindront à eux par des flatteries.
Hiche bolgenthei naphat sunga hi, Pathen miten panpina themcha amu diu, ahivanga miho chun amaho chu, lungtho nei pum’a akivoppi diu ahi.
35 Quelques-uns des sages tomberont pour les affiner, pour les purifier, pour les blanchir, jusqu'au temps de la fin, car c'est encore pour le temps fixé.
Chuleh lamkai miching phabep vang chu, bolgentheina jal’a pang joulou umdiu ahi. Hitia chu, achaina phat kitepsa alhinkah sea chu, amahohi kisutheng’uva chuleh kithenso jing diu ahi. Ajeh chu, achaina phat tep chu, vatjep nalai ahi.
36 « Le roi fera ce qu'il voudra. Il s'élèvera et se glorifiera au-dessus de tout dieu, et il dira des choses merveilleuses contre le Dieu des dieux. Il prospérera jusqu'à l'accomplissement de l'indignation, car ce qui est déterminé s'accomplira.
Chutia chu, lengpan ama nop nop abol ding, amatah kichoisanga chuleh ama chu Pathen ho sang’a loupijo’a kisei ding, chuleh Pathen jong ataitom ding ahi. Ama lolhinna leh loupina hi chomkhat kah’a dingbou hiding, hichu Pathen lungsatna phat kitep hunglhin kah’a dingbou ahi. Ajeh chu, Pathen thutepsa chu thonlouva lhung tei ding ahi.
37 Il ne tiendra pas compte des dieux de ses pères, ni du désir des femmes, ni d'aucun dieu, car il s'élèvera au-dessus de tous.
Aman apute apate doi- pathen ho chu donlouva akoiding, chuleh numeiten akhohsah pen’u doi-pathen jong donlouva akoiding ahi. Ajeh chu, ama chu pathen ho sang’a loupijo’a kigel ahitan, pathen houna kiti poupou chu apum donlou ding ahitai.
38 Mais à leur place, il honorera le dieu des forteresses. Il honorera un dieu que ses pères n'ont pas connu, avec de l'or, de l'argent, des pierres précieuses et des choses agréables.
Hiche seh hilouva, apu apaten anahet khahlou, kulpi ngah pathen chu aman ahou ding, song mantam leh sana-dangka chuleh manlutah tah thilpeh ho apeh’a ajabol ding ahi.
39 Il vaincra les forteresses les plus puissantes avec l'aide d'un dieu étranger. Il accroîtra la gloire de ceux qui le reconnaîtront. Il les fera dominer sur beaucoup de gens, et il partagera le pays à prix d'argent.
Hiche gamdang doi-pathen toh pangkhom kahi tia asei ding, kulpi detlai jouse anokhum ding ahi. Chuleh ama heng’a hung kipelut miho chu ajabol ding, amaho chu gamkai ahoppeh’a, thunei vaihom’a apansah ding ahi.
40 « Au temps de la fin, le roi du midi lui fera la guerre, et le roi du nord viendra contre lui comme un tourbillon, avec des chars, des cavaliers et de nombreux navires. Il entrera dans les pays, il les débordera et les traversera.
Chuteng, achaina phat alhinteng leh, lhanglam lengpan sahlam lengpa chu gal abol khum ding ahi. Hijongleh, sahlam lengpan, sakol kangtalai tamtah leh sakol sepai tamtah toh chuleh kong-innei tamtah toh kitho’a, chingpei bang’a lhanglam lengpa ahin nokhum ding ahi. Chuleh aman gam chom chom jong ahinjotpa-a, twipi hungsoh bang’a ahin lekhup ding ahi.
41 Il entrera aussi dans le pays de la gloire, et beaucoup de pays seront renversés; mais ceux-ci seront délivrés de sa main: Édom, Moab, et le chef des enfants d'Ammon.
Chuleh ama chu Israel gamloupia hunglut ding, nam chom chom ho a-angsung’a lhulham dingu, ahivanga Moab mite, Edom mite chuleh gamlailung’a cheng Ammon mite ho vang, kihuhdoh diu ahi.
42 Il étendra aussi sa main sur les pays. Le pays d'Égypte n'échappera pas.
Aman gam tampi ahin lahding, chuleh Egypt gamsung jeng jong hoidohlou ding ahi.
43 Mais il aura le pouvoir sur les trésors d'or et d'argent, et sur tous les objets précieux de l'Égypte. Les Libyens et les Éthiopiens suivront ses traces.
Sana leh dangka jouse chunga aman thunei vaihomna aneiding chuleh Egypt gamsunga neileh gou jouse chunga jong vai ahomding ahi. Chuleh Libya mite leh Ethiopia mite chunga vai ahom ding, amaho chu asoh’a pangdiu ahi.
44 Mais des nouvelles de l'Orient et du Nord le troubleront, et il sortira avec une grande fureur pour détruire et exterminer beaucoup de gens.
Ahinlah, niso lam’a konleh sahlam’a kon’a thu hung kithang chun ama akichatsah ding, chuleh, hiche jeh’a chu, ama lunghang tah’a mi tampi thatgam dingleh sumang ding’a, hungkon doh ding ahi.
45 Il plantera les tentes de son palais entre la mer et la glorieuse montagne sainte; mais il arrivera à sa perte, et personne ne lui viendra en aide.
Aman, loupitah lhangtheng leh twipi kikah’a chu ngahmun asem ding, aleng ponbuh loupi chu ason ding ahi. Ahivangin, chulai mun’a aumpet’a chu, ama dinga aphat kichaina hung lhung ding, koiman ama chu apanhu jou lou ding ahi.