< Daniel 1 >

1 La troisième année du règne de Jojakim, roi de Juda, Nebucadnetsar, roi de Babylone, vint à Jérusalem et l'assiégea.
‌ʻI hono tolu ʻoe taʻu ʻoe pule ʻa Sihoiakimi, ko e tuʻi ʻo Siuta, naʻe haʻu ʻa Nepukanesa ko e tuʻi ʻo Papilone ki Selūsalema, pea tauʻi ia.
2 L'Éternel livra entre ses mains Jehoïakim, roi de Juda, avec une partie des ustensiles de la maison de Dieu, et il les transporta au pays de Schinear, dans la maison de son dieu. Il apporta les ustensiles dans la maison du trésor de son dieu.
Pea naʻe tuku ʻe he ʻEiki ʻa Sihoiakimi ko e tuʻi ʻo Siuta ki hono nima, mo e ngaahi ipu niʻihi ʻi he fale ʻoe ʻOtua; ʻaia naʻa ne ʻave ki he fonua, ko Saina, ki he fale ʻo hono ʻotua; pea ne ʻomi ʻae ngaahi ipu ki he feleoko ʻo hono ʻotua.
3 Le roi parla à Ashpenaz, maître de ses eunuques, pour qu'il fasse venir quelques-uns des enfants d'Israël, de la descendance royale et des nobles:
Pea naʻe lea ʻae tuʻi kia ʻAsipinasi, ko e ʻeiki ʻo ʻene kau talifekau, ke ne ʻomai ha niʻihi ʻoe fānau ʻa ʻIsileli, pea mo e hako ʻoe tuʻi, pea mo e ngaahi houʻeiki:
4 des jeunes gens qui n'avaient pas de défaut, mais qui étaient de bonne constitution, habiles en toute sagesse, doués de savoir, comprenant la science, et qui étaient capables de se tenir dans le palais du roi; et qu'il leur enseignât le savoir et la langue des Chaldéens.
Ko e fānau taʻehaʻila kae matamatalelei, pea poto ʻi he ngaahi poto kotoa pē, pea ʻiloʻi ʻae ngaahi ʻilo, mo poto ʻi he ngaahi poto ʻoku ako, pea mo kinautolu naʻe maʻu ʻae faʻa fai ʻiate kinautolu ke tuʻu ʻi he fale ʻoe tuʻi, ke ako kiate kinautolu ʻae poto mo e lea ʻae kau Kalitia.
5 Le roi leur donna une portion quotidienne des mets du roi et du vin qu'il buvait, et leur imposa une nourriture de trois ans, à l'issue de laquelle ils se présenteraient devant le roi.
Pea ne tuʻutuʻuni ʻe he tuʻi ki ai ʻae tufakanga meʻakai ʻi he ʻaho kotoa pē, ʻi he meʻakai ʻae tuʻi, pea mo e uaine ʻaia naʻa ne inu: ʻo tauhi pehē ʻi he taʻu ʻe tolu, koeʻuhi ʻi he ngataʻanga ʻo ia ke nau tuʻu ʻi he ʻao ʻoe tuʻi.
6 Or, parmi ces enfants de Juda, il y avait Daniel, Hanania, Mishaël et Azaria.
Pea naʻe ʻiate kinautolu, ʻi he fānau ʻo Siuta, ʻa Taniela, mo Hanania, mo Misaeli, mo ʻAsalia.
7 Le prince des eunuques leur donna des noms: à Daniel, il donna le nom de Beltschatsar; à Hanania, celui de Shadrac; à Mishael, celui de Meshach; et à Azaria, celui d'Abednego.
‌ʻAkinautolu naʻe ʻai ki ʻai ʻe he ʻeiki ʻoe kau talifekau ʻae ngaahi hingoa, he naʻa ne ʻai kia Taniela ʻae hingoa ko Pelitisasa, pea kia Hanania ko Seteleki, pea kia Misaeli ko Mesake, pea kia ʻAsalia, ko ʻApetiniko.
8 Mais Daniel résolut dans son cœur de ne pas se souiller avec les mets du roi et avec le vin qu'il buvait. Il demanda donc au prince des eunuques de ne pas se souiller.
Ka naʻe fakapapau ʻa Taniela ʻi hono loto, ʻe ʻikai te ne fakaʻuliʻi ʻe ia ia, ʻaki ʻae tufakanga meʻakai ʻoe tuʻi pe ko e uaine naʻa ne inu: ko ia naʻa ne kole ki he ʻeiki ʻoe kau talifekau, ke ʻoua naʻa ne fakaʻuliʻi ʻe ia ia.
9 Dieu fit en sorte que Daniel trouve de la bonté et de la compassion aux yeux du prince des eunuques.
Pea ko eni, kuo fakatupu ʻe he ʻOtua, ʻi he loto ʻoe ʻeiki ʻoe kau talifekau, ʻae lelei mo e ʻofa mamahi kia Taniela.
10 Le prince des eunuques dit à Daniel: « Je crains mon seigneur le roi, qui a fixé votre nourriture et votre boisson. Car pourquoi verrait-il vos visages plus mauvais que ceux des jeunes gens de votre âge? Vous mettriez alors ma tête en danger auprès du roi. »
Pea ne pehē ʻe he ʻeiki ʻoe kau talifekau kia Taniela, “ʻOku ou manavahē ki hoku ʻeiki ko e tuʻi, ʻaia kuo ne tuʻutuʻuni ʻa hoʻomou meʻakai, mo hoʻomou inu, ko e hā ka mamata ai ia ki homou mata ʻoku matamata kovi ʻi he fānau, ʻaia ʻoku mou faʻahinga ki ai? Ka pehē te mou fakatuputāmaki ke tō ki hoku ʻulu mei he tuʻi.”
11 Alors Daniel dit à l'intendant que le prince des eunuques avait nommé sur Daniel, Hanania, Mischaël et Azaria:
Pea ne pehē ʻe Taniela kia Melasa, ʻaia naʻe fakanofo ʻe he ʻeiki ʻoe kau talifekau, ke pule kia Taniela, mo Hanania, mo Misaeli, mo ʻAsalia,
12 « Mets tes serviteurs à l'épreuve, je t'en prie, pendant dix jours; qu'ils nous donnent des légumes à manger et de l'eau à boire.
‌ʻoku ou kole kiate koe, ke ke ʻahiʻahi ʻa hoʻo kau tamaioʻeiki ʻi he ʻaho ʻe hongofulu, pea ke nau tuku kiate kimautolu ʻae sepo, ke mau kai, mo e vai ke mau inu.
13 Puis, que l'on examine devant toi notre visage et celui des jeunes gens qui mangent les mets du roi; et selon ce que tu verras, traite tes serviteurs. »
Pea tuku ke vakai ki homau mata ʻi ho ʻao, pea mo e mata ʻoe fānau ʻoku kai ʻae tufakanga ʻoe meʻakai ʻae tuʻi: pea hangē ko hoʻo mamata, fai ki hoʻo kau tamaioʻeiki.”
14 Il les écouta donc à ce sujet et les mit à l'épreuve pendant dix jours.
Pea pehē, naʻa ne tokanga kiate kinautolu ʻi he meʻa ni, pea ne ʻahiʻahiʻi ʻakinautolu ʻi he ʻaho ʻe hongofulu.
15 Au bout de dix jours, leur visage était plus beau et ils étaient plus gras que tous les jeunes gens qui avaient mangé les mets du roi.
Pea ʻi he ngataʻanga ʻoe ʻaho ʻe hongofulu, naʻe matamatalelei hake mo sino ʻa honau mata ʻi he fānau kotoa pē, ʻaia naʻe kai ʻae tufakanga ʻoe meʻakai ʻae tuʻi.
16 L'intendant enleva leurs mets et le vin qu'on leur avait donné à boire, et leur donna des légumes.
Ko ia naʻe ʻave ʻe Melasa ʻa ʻenau tufakanga meʻakai, pea mo e uaine naʻe tuku ke nau inu, pea ne tuku kiate kinautolu ʻae sepo.
17 Quant à ces quatre jeunes gens, Dieu leur donna de la connaissance et de l'habileté dans toute l'instruction et la sagesse; et Daniel eut l'intelligence de toutes les visions et de tous les songes.
Pea ko e kau talavou ʻe toko fā ni, naʻe foaki ʻe he ʻOtua kiate kinautolu ʻae ʻilo mo e mafai, ʻi he ngaahi ʻiloʻilo kotoa pē mo e poto, pea naʻe maʻu ʻe Taniela ʻae ʻiloʻi ʻoe ngaahi meʻa hā mai kotoa pē, mo e ngaahi misi.
18 A la fin des jours que le roi avait fixés pour les faire venir, le prince des eunuques les fit venir devant Nebucadnetsar.
Pea ʻi he ngataʻanga ʻoe ngaahi ʻaho naʻe lea ʻae tuʻi, ke ne ʻomi ki loto ʻakinautolu, pea naʻe ʻomi ki loto ʻakinautolu ʻe he ʻeiki ʻoe kau talifekau, ki he ʻao ʻo Nepukanesa.
19 Le roi s'entretint avec eux, et il ne se trouva parmi eux personne comme Daniel, Hanania, Mishaël et Azaria. Ils se tinrent donc devant le roi.
Pea naʻe lea ʻae tuʻi mo kinautolu; pea ʻiate kinautolu kotoa pē, naʻe ʻikai ke ʻilo ha niʻihi ʻoku tatau mo Taniela, mo Hanania, mo Misaeli, mo ʻAsalia: ko ia naʻe tuʻu ʻakinautolu ʻi he ʻao ʻo Nepukanesa.
20 Pour toutes les questions de sagesse et d'intelligence que le roi leur posa, il les trouva dix fois meilleurs que tous les magiciens et enchanteurs qui étaient dans tout son royaume.
Pea ʻi he ngaahi meʻa kotoa pē ʻoe poto, mo e ʻilo ʻaia naʻe fehuʻi ai ʻae tuʻi kiate kinautolu, naʻa ne ʻiloʻi ʻakinautolu, ne nau lelei hake ʻo liunga hongofulu, ʻi he kau fiemana, mo e kau ʻasitolōnoma kotoa pē, ʻaia naʻe ʻi hono puleʻanga kotoa pē.
21 Daniel a continué jusqu'à la première année du roi Cyrus.
Pea naʻe kei ʻi ai pe ʻa Taniela, ʻo aʻu ki hono ʻuluaki taʻu ʻoe tuʻi ko Kolesi.

< Daniel 1 >