< 2 Samuel 2 >
1 Après cela, David consulta Yahvé, en disant: « Monterai-je dans l'une des villes de Juda? » Yahvé lui dit: « Monte. » David a dit: « Où dois-je monter? » Il a dit: « À Hébron. »
Kana booddee Daawit, “Magaalaawwan Yihuudaa keessaa gara isa tokkootti ol baʼuu?” jedhee Waaqayyoon gaafate. Waaqayyos, “Baʼi” jedheen. Daawit immoo, “Gara isa kamiittin ol baʼa?” jedhee gaafate. Waaqayyos, “Gara Kebroonitti” jedhee deebiseef.
2 Et David y monta avec ses deux femmes, Ahinoam, la Jizreélite, et Abigaïl, la femme de Nabal, le Carmélite.
Kanaafuu Daawit niitota isaa lamaan jechuunis Ahiinooʼam Yizriʼeelittii sanaa fi Abiigayiil kan Naabaal namichi Qarmeloos sun irraa duʼe wajjin ol baʼe.
3 David fit monter les hommes qui étaient avec lui, chacun avec sa famille. Ils habitaient dans les villes d'Hébron.
Daawit namoota isa wajjin turan tokkoo tokkoo isaanii maatii isaanii wajjin fudhate; isaanis magaalaawwan Kebroon keessa qubatan.
4 Les hommes de Juda vinrent, et là ils oignirent David comme roi de la maison de Juda. Ils dirent à David: « Les hommes de Jabesh Galaad sont ceux qui ont enterré Saül. »
Ergasiis namoonni Yihuudaa gara Kebroon dhufanii mana Yihuudaa irratti Daawitin mootii godhanii diban. Yeroo akka namoonni Yaabeesh Giliʼaad Saaʼolin awwaalan Daawititti himametti,
5 David envoya des messagers aux hommes de Jabesh Galaad, et leur dit: « Vous êtes bénis par Yahvé de ce que vous avez fait preuve de cette bonté envers votre seigneur, même envers Saül, et que vous l'avez enterré.
inni akkana jedhee gara namoota Yaabeesh Giliʼaaditti ergamoota erge; “Sababii isin isa awwaaluudhaan Saaʼol gooftaa keessaniif arjummaa akkasii gootaniif Waaqayyo isin haa eebbisu.
6 Que Yahvé vous fasse maintenant preuve de bonté et de vérité. Moi aussi, je te récompenserai de cette bonté, parce que tu as fait cela.
Ammas Waaqayyo jaalala isaa kan hin geeddaramnee fi amanamummaa isaa isiniif haa kennu; ani waan isin akkas gootaniif akkasuma waan gaarii isiniif nan godha.
7 Maintenant, que tes mains soient fortes et vaillantes, car Saül, ton seigneur, est mort, et la maison de Juda m'a oint comme roi sur elle. »
Egaa amma jabaadhaa; cimaa; Saaʼol gooftaan keessan duʼeeraatii; namoonni Yihuudaa immoo mootii godhatanii of irratti na dibaniiru.”
8 Abner, fils de Ner, chef de l'armée de Saül, avait pris Ischboscheth, fils de Saül, et l'avait amené à Mahanaïm.
Yeroo sanatti Abneer ilmi Neer ajajaan waraanaa Saaʼol Iish-Booshet ilma Saaʼol fuudhee gara Mahanayiimitti dabarse.
9 Il l'établit roi sur Galaad, sur les Ashurites, sur Jezréel, sur Ephraïm, sur Benjamin et sur tout Israël.
Innis Giliʼaad, Ashuur, Yizriʼeel, Efreemii fi Beniyaam, akkasumas guutummaa Israaʼel irratti isa moosise.
10 Ishbosheth, fils de Saül, avait quarante ans lorsqu'il commença à régner sur Israël, et il régna deux ans. Mais la maison de Juda suivit David.
Iish-Booshet ilmi Saaʼol yeroo Israaʼel irratti mootii taʼetti umuriin isaa waggaa afurtama ture; innis waggaa lama moʼe. Taʼus manni Yihuudaa Daawit duukaa buʼe.
11 Le temps pendant lequel David fut roi à Hébron sur la maison de Juda fut de sept ans et six mois.
Daawitis Kebroonitti mana Yihuudaa irratti waggaa torbaa fi jiʼa jaʼa mootii taʼe.
12 Abner, fils de Ner, et les serviteurs d'Ischboscheth, fils de Saül, sortirent de Mahanaïm pour aller à Gabaon.
Abneer ilmi Neer namoota Iish-Booshet ilma Saaʼol sana wajjin Mahanayiimii kaʼanii gara Gibeʼoon dhaqan.
13 Joab, fils de Tseruja, et les serviteurs de David sortirent et les rencontrèrent près de l'étang de Gabaon; ils s'assirent, l'un d'un côté de l'étang, l'autre de l'autre côté de l'étang.
Yooʼaab ilmi Zeruuyaa fi namoonni Daawit isaan simachuuf baʼanii haroo Gibeʼoon biratti itti dhufan. Gareen tokko gama tokkoon, gareen kaan immoo gama kaaniin haroo sana bira tataaʼan.
14 Abner dit à Joab: « Que les jeunes gens se lèvent et se battent devant nous! » Joab dit: « Qu'ils se lèvent! »
Abneeris Yooʼaabiin, “Mee dargaggoonni kaʼanii fuula keenya duratti wal haa tuman” jedhe. Yooʼaabis, “Haa taʼu; wal haa tuman” jedhe.
15 Ils se levèrent et passèrent en revue par ordre de grandeur: douze pour Benjamin et pour Ishbosheth, fils de Saül, et douze des serviteurs de David.
Kanaafuu Beniyaam irraa namoonni kudha lama Iish-Booshet ilma Saaʼoliif, namoonni kudha lama immoo kaʼanii Daawitiif lakkaaʼaman.
16 Chacun d'eux saisit son adversaire par la tête et enfonça son épée dans le flanc de son compagnon, et ils tombèrent ensemble. C'est pourquoi on appela ce lieu de Gabaon Helkath Hazzurim.
Tokkoon tokkoon namaas mormituu isaa mataa qabee cinaacha isaatti goraadee diree wal qabatanii kukkufan. Kanaafuu iddoon sun Gibeʼoon keessatti lafa goraadee jedhamee waamame.
17 Le combat fut très rude ce jour-là, et Abner fut battu, ainsi que les hommes d'Israël, devant les serviteurs de David.
Lolli gaafa sanaa akka malee jabaa ture; Abneerii fi namoonni Israaʼelis namoota Daawitiin moʼataman.
18 Les trois fils de Tseruja étaient là: Joab, Abischaï et Asaël. Asaël avait le pied léger comme une gazelle sauvage.
Ilmaan Zeruuyaa sadan jechuunis Yooʼaab, Abiishaayii fi Asaaheel achi turan. Asaaheel akkuma kuruphee bosonaa fiigichatti nama jabaa ture.
19 Asaël poursuivit Abner. Il ne se tourna ni à droite ni à gauche pour suivre Abner.
Innis utuu mirgatti yookaan bitaatti hin gorin faana buʼee Abneerin ariʼe.
20 Alors Abner regarda derrière lui et dit: « C'est toi, Asahel? » Il a répondu: « C'est le cas. »
Abneeris of irra garagalee, “Ati Asaaheelii?” jedhee gaafate. Innis, “Eeyyee anuma” jedhee deebise.
21 Abner lui dit: « Détourne-toi à droite ou à gauche, saisis un des jeunes gens et prends son armure. » Mais Asaël ne voulut pas se détourner de lui.
Ergasiis Abneer, “Gara mirgaatti yookaan bitaatti garagaliitii dargaggeessa tokko qabii miʼa lolaa isaa irraa fudhadhu” jedheen. Asaaheel garuu isa ariʼuu hin dhiifne.
22 Abner dit encore à Asaël: « Détourne-toi de moi. Pourquoi te frapperais-je à terre? Comment pourrais-je alors regarder Joab, ton frère, en face? »
Abneer ammas Asaaheelin, “Na hin ariʼin! Ani maaliifan si galaafadha? Ani akkamittin fuula koo ol fudhadhee obboleessa kee Yooʼaabin ilaala?” jedhe.
23 Mais il refusa de se détourner. Alors Abner, avec l'extrémité arrière de la lance, le frappa au corps, de sorte que la lance sortit derrière lui; il tomba là et mourut au même endroit. Tous ceux qui arrivèrent au lieu où Asaël était tombé et était mort s'arrêtèrent.
Asaaheel garuu isa ariʼuu hin dhiifne; kanaafuu Abneer qara eeboo isaatiin garaa isaa waraane; eeboon sunis keessa fullaʼee dugda isaatiin baʼe. Asaaheelis achitti kufee yommuu suma duʼe. Namni hundis iddoo Asaaheel itti kufee duʼe sana gaʼee dhaabata ture.
24 Joab et Abishaï poursuivirent Abner. Le soleil se couchait lorsqu'ils arrivèrent à la colline d'Amma, qui est en face de Gia, sur le chemin du désert de Gabaon.
Yooʼaabii fi Abiishaayi garuu Abneerin ariʼan; isaanis yeroo aduun dhiʼetti gaara Amaa kan karaa gammoojjii Gibeʼoonitti geessu irra Giiyaatti garagalee argamu sana gaʼan.
25 Les fils de Benjamin se rassemblèrent après Abner et formèrent une seule bande, et ils se tinrent sur le sommet d'une colline.
Namoonni Beniyaamis Abneer biratti walitti qabaman. Isaanis gareedhaan walgurmeessanii gaara Amaa gubbaatti hiriiran.
26 Abner appela Joab, et dit: « L'épée dévorera-t-elle à jamais? Ne sais-tu pas qu'il y aura de l'amertume à la fin? Combien de temps s'écoulera-t-il donc avant que tu demandes au peuple de ne plus suivre ses frères? »
Abneeris iyyee Yooʼaabin waamee, “Goraadeen kun bara baraan waa galaafachuu qabaa? Akka dhumni waan kanaa hadhaaʼaa taʼe ati wallaalteetii? Ati hamma yoomiitti akka namoonni kee obboloota isaanii ariʼuu dhiisan itti hin himtu?” jedhe.
27 Joab dit: « Dieu est vivant! Si tu n'avais pas parlé, le matin, le peuple serait parti, et chacun n'aurait pas suivi son frère. »
Yooʼaab immoo deebisee, “Dhugaa Waaqa jiraataa, utuu ati waan kana jechuu baattee silaa namoonni hamma lafti bariʼutti obboloota isaanii ariʼuu irraa hin deebiʼan ture” jedhe.
28 Joab sonna de la trompette; tout le peuple s'arrêta et ne poursuivit plus Israël, et ils ne combattirent plus.
Kanaafuu Yooʼaab malakata afuufe; namoonni hundis Israaʼeloota ariʼuu dhiisan; lammatas waraanni isaan gidduutti hin kaane.
29 Abner et ses hommes passèrent toute cette nuit-là par la plaine; ils passèrent le Jourdain, traversèrent tout Bithron et arrivèrent à Mahanaïm.
Abneerii fi namoonni isaa halkan sana guutuu Arabbaa keessa yaaʼanii darban. Isaanis Laga Yordaanos ceʼanii guutummaa Biitroon keessa darbanii gara Mahanayiim dhufan.
30 Joab revint après avoir suivi Abner; et quand il eut rassemblé tout le peuple, il manqua dix-neuf hommes de David et Asahel.
Ergasiis Yooʼaab Abneerin ariʼuu dhiisee namoota isaa hunda walitti qabe. Yeroo sanattis akka namoota Daawit keessaa Asaaheelin malee namoonni kudha sagal badan beekame.
31 Mais les serviteurs de David avaient frappé les hommes de Benjamin Abner, de sorte que trois cent soixante hommes étaient morts.
Namoonni Daawit garuu namoota Beniyaam keessaa warra Abneer wajjin turan dhibba sadii fi jaatama ajjeesan.
32 On emporta Asaël et on l'enterra dans le tombeau de son père, qui était à Bethléem. Joab et ses hommes marchèrent toute la nuit, et le jour se leva sur eux à Hébron.
Isaanis reeffa Asaaheel fudhatanii Beetlihemitti iddoo awwaala abbaa isaatti awwaalan. Yooʼaabii fi namoonni isaa halkan guutuu deemaa bulanii barii obboroo Kebroon gaʼan.