< 2 Samuel 13 >

1 Après cela, Absalom, fils de David, avait une belle sœur, qui s'appelait Tamar, et Amnon, fils de David, l'aimait.
Dawutning oƣli Abxalomning Tamar degǝn qirayliⱪ bir singlisi bar idi. Bu ixlardin keyin, Dawutning oƣli Amnon uningƣa axiⱪ bolup ⱪaldi.
2 Amnon était si troublé qu'il tomba malade à cause de sa sœur Tamar, car elle était vierge, et il semblait difficile à Amnon de lui faire quoi que ce soit.
Amnon singlisi Tamarning ixⱪida xunqǝ dǝrd tarttiki, u kesǝl bolup ⱪaldi. Əmma Tamar tehi ⱪiz idi; xuning bilǝn Amnonƣa uni bir ix ⱪilix mumkin bolmaydiƣandǝk kɵründi.
3 Mais Amnon avait un ami qui s'appelait Jonadab, fils de Shimea, frère de David, et Jonadab était un homme très subtil.
Lekin Amnonning Yonadab isimlik bir dosti bar idi. U Dawutning akisi Ximeaⱨning oƣli idi. Bu Yonadab tolimu ⱨiyligǝr bir kixi idi.
4 Il lui dit: « Pourquoi, fils du roi, es-tu si triste de jour en jour? Ne veux-tu pas me le dire? » Amnon lui a dit: « J'aime Tamar, la sœur de mon frère Absalom. »
U Amnonƣa: Sǝn padixaⱨning oƣli turup, nemixⱪa kündin küngǝ bundaⱪ jüdǝp ketisǝn? Ⱪeni, manga eytip bǝr, dedi. Amnon uningƣa: Mǝn inim Abxalomning singlisi Tamarƣa axiⱪ boldum, dedi.
5 Jonadab lui dit: « Couche-toi sur ton lit et fais semblant d'être malade. Quand ton père viendra te voir, tu lui diras: « Que ma sœur Tamar vienne me donner du pain à manger, et prépare le repas sous mes yeux, pour que je le voie et que je le mange de sa main ».
Yonadab uningƣa: Sǝn aƣrip orun tutup, yetip ⱪalƣan boluwal; atang seni kɵrgili kǝlgǝndǝ uningƣa: Singlim Tamar kelip manga tamaⱪ bǝrsun; uning tamaⱪ ǝtkinini kɵrüxüm üqün, aldimda tamaⱪ etip bǝrsun, mǝn uning ⱪolidin tamaⱪ yǝy, dǝp eytⱪin, dedi.
6 Amnon se coucha donc et fit semblant d'être malade. Lorsque le roi vint le voir, Amnon lui dit: « Que ma sœur Tamar vienne et me prépare deux gâteaux sous mes yeux, afin que je puisse manger de sa main. »
Xuning bilǝn Amnon yetiwelip ɵzini kesǝl kɵrsǝtti. Padixaⱨ uni kɵrgili kǝlgǝndǝ, Amnon padixaⱨⱪa: Ɵtünimǝn, singlim Tamar bu yǝrgǝ kelip, manga ikki ⱪoturmaq tǝyyar ⱪilip bǝrsun, andin mǝn uning ⱪolidin elip yǝy, dedi.
7 Et David envoya chez Tamar, en disant: « Va maintenant dans la maison de ton frère Amnon, et prépare-lui à manger. »
Xuning bilǝn Dawut ordisiƣa adǝm ǝwǝtip Tamarƣa: Sǝndin ɵtünimǝnki, akang Amnonning ɵyigǝ berip, uningƣa yegüdǝk bir nemǝ tǝyyarlap bǝrgin, dǝp eytti.
8 Tamar alla donc à la maison d'Amnon, son frère, qui était couché. Elle prit de la pâte, la pétrit, fit des gâteaux sous ses yeux et fit cuire les gâteaux.
Tamar Amnonning ɵyigǝ bardi; u yatⱪanidi. U un elip yuƣurup, ⱪoturmaqlarni kɵz aldida ǝtti.
9 Elle prit la casserole et les versa devant lui, mais il refusa de manger. Amnon dit: « Que tous les hommes me quittent. » Et tous les hommes sortirent de chez lui.
Andin u ⱪoturmaqni ⱪazandin elip, uning aldiƣa ⱪoydi. Lekin u yigili unimidi; u: — Ⱨǝmmǝ adǝm mening ⱪeximdin qiⱪip kǝtsun, dedi. Xuning bilǝn ⱨǝmmǝ kixilǝr uning ⱪexidin qiⱪip kǝtti.
10 Amnon dit à Tamar: « Apporte le repas dans la chambre, que je mange de ta main. » Tamar prit les gâteaux qu'elle avait faits, et les apporta dans la chambre à Amnon, son frère.
Andin Amnon Tamarƣa: Taamni iqkiriki ⱨujriƣa elip kirgin, andin ⱪolungdin elip yǝymǝn, — dedi. Tamar ɵzi ǝtkǝn ⱪoturmaqni iqkiriki ⱨujriƣa, akisi Amnonning ⱪexiƣa elip kirdi.
11 Lorsqu'elle les lui eut apportés pour qu'il les mange, il la saisit et lui dit: « Viens, couche-toi avec moi, ma sœur. »
Tamar ularni uningƣa yegüzüp ⱪoymaⱪqi boluwidi, u uni tutuwelip: I singlim, kǝl! Mǝn bilǝn yatⱪin! dedi.
12 Elle lui répondit: « Non, mon frère, ne me force pas! Car on ne doit pas faire une telle chose en Israël. Ne commets pas cette folie!
Lekin u uningƣa jawab berip: Yaⱪ, i aka, meni nomusⱪa ⱪoymiƣin! Israilda bundaⱪ ix yoⱪ! Sǝn bundaⱪ pǝskǝxlik ⱪilmiƣin!
13 Quant à moi, où porterais-je ma honte? Et toi, tu seras comme l'un des insensés d'Israël. Maintenant, je vous prie de parler au roi, car il ne me retiendra pas devant vous. »
Mǝn bu xǝrmǝndiqilikni ⱪandaⱪmu kɵtürüp yürǝlǝymǝn?! Sǝn bolsang Israilning arisidiki ǝhmǝⱪlǝrdin bolup ⱪalisǝn. Ɵtünüp ⱪalay, pǝⱪǝt padixaⱨⱪa desǝngla, u meni sanga tǝwǝ boluxtin tosimaydu, — dedi.
14 Mais il ne voulut pas écouter sa voix, et, plus fort qu'elle, il la força et coucha avec elle.
Lekin u uning sɵzigǝ ⱪulaⱪ salmidi. U uningdin küqlük kelip, uni zorlap ayaƣ asti ⱪilip uning bilǝn yatti.
15 Alors Amnon lui voua une haine extrême, car la haine qu'il lui vouait était plus grande que l'amour qu'il lui avait porté. Amnon lui dit: « Lève-toi, va-t'en! »
Andin Amnon uningƣa intayin ⱪattiⱪ nǝprǝtlǝndi; uning uningƣa bolƣan nǝpriti uningƣa bolƣan ǝslidiki muⱨǝbbitidin ziyadǝ boldi. Amnon uningƣa: Ⱪopup, yoⱪal! — dedi.
16 Elle lui dit: « Non, car cette grande faute de me renvoyer est pire que l'autre que tu m'as faite! ». Mais il ne voulut pas l'écouter.
Tamar uningƣa: Yaⱪ! Meni ⱨǝydigǝn gunaⱨing sǝn ⱨeli manga ⱪilƣan xu ixtin bǝttǝrdur, dedi. Lekin Amnon uningƣa ⱪulaⱪ salmidi,
17 Alors il appela son serviteur qui le servait, et dit: « Maintenant, éloigne cette femme de moi, et verrouille la porte après elle. »
bǝlki hizmitidiki yax yigitni qaⱪirip: Bu [hotunni] manga qaplaxturmay, sirtⱪa qiⱪiriwǝt, andin ixikni taⱪap ⱪoy, dedi.
18 Elle avait sur elle un vêtement de diverses couleurs, car les filles du roi qui étaient vierges s'habillaient de tels vêtements. Son serviteur la fit sortir et ferma la porte à clé après elle.
Tamar tolimu rǝngdar bir kɵnglǝk kiygǝnidi; qünki padixaⱨning tehi yatliⱪ bolmiƣan ⱪizliri xundaⱪ kiyim kiyǝtti. Amnonning hizmǝtkari uni ⱪoƣlap qiⱪirip, ixikni taⱪiwaldi.
19 Tamar mit de la cendre sur sa tête et déchira le vêtement de toutes les couleurs qu'elle avait sur elle; elle mit sa main sur sa tête et s'en alla, en poussant des cris de guerre.
Tamar bexiƣa kül qeqip, kiygǝn rǝngdar kɵnglikini yirtip, ⱪolini bexiƣa ⱪoyup yiƣliƣan peti ketiwatatti.
20 Absalom, son frère, lui dit: « Amnon, ton frère, a-t-il été avec toi? Mais maintenant, tais-toi, ma sœur. C'est ton frère. Ne prends pas cette affaire à cœur. » Tamar resta donc désolée dans la maison de son frère Absalom.
Akisi Abxalom uningƣa: Akang Amnon sǝn bilǝn yattimu? Ⱨazirqǝ jim turƣin, singlim. U sening akang ǝmǝsmu? Bu ixni kɵnglüggǝ almiƣin, — dedi. Tamar akisi Abxalomning ɵyidǝ kɵngli sunuⱪ ⱨalda turup ⱪaldi.
21 Le roi David, ayant appris toutes ces choses, fut très irrité.
Dawut padixaⱨmu bolƣan barliⱪ ixlarni anglap intayin aqqiⱪlandi.
22 Absalom ne parla à Amnon ni en bien ni en mal, car Absalom détestait Amnon, parce qu'il avait forcé sa sœur Tamar.
Abxalom bolsa Amnonƣa ya yahxi, ya yaman ⱨeq gǝp ⱪilmidi. Qünki Abxalom singlisi Tamarni Amnonning horliƣanliⱪidin uni ɵq kɵrǝtti.
23 Après deux années complètes, Absalom fit tondre des moutons à Baal Hatsor, qui est près d'Ephraïm, et Absalom invita tous les fils du roi.
Toluⱪ ikki yil ɵtüp, Əfraimƣa yeⱪin Baal-Ⱨazorda Abxalomning ⱪirⱪiƣuqiliri ⱪoylirini ⱪirⱪiwatatti; u padixaⱨning ⱨǝmmǝ oƣullirini tǝklip ⱪildi.
24 Absalom se rendit auprès du roi et dit: « Vois maintenant que ton serviteur a des tondeurs de moutons. Je te prie de laisser le roi et ses serviteurs aller avec ton serviteur. »
Abxalom padixaⱨning ⱪexiƣa kelip: Mana ⱪulliri ⱪoylirini ⱪirⱪitiwatidu, padixaⱨ wǝ hizmǝtkarlirining silining ⱪulliri bilǝn billǝ berixini ɵtünimǝn, — dedi.
25 Le roi dit à Absalom: « Non, mon fils, ne partons pas tous, de peur que nous ne soyons un fardeau pour toi. » Il le pressa; cependant il ne voulut pas partir, mais le bénit.
Padixaⱨ Abxalomƣa: Yaⱪ, oƣlum, biz ⱨǝmmimiz barmayli, sanga eƣirqiliⱪ qüxüp ⱪalmisun, — dedi. Abxalom xunqǝ desimu, u barƣili unimidi, bǝlki uningƣa amǝt tilidi.
26 Absalom dit: « Sinon, laissez mon frère Amnon venir avec nous. » Le roi lui dit: « Pourquoi devrait-il aller avec toi? »
Lekin Abxalom: Əgǝr berixⱪa unimisila, akam Amnonni biz bilǝn barƣili ⱪoysila, — dedi. Padixaⱨ uningdin: Nemixⱪa u sening bilǝn baridu?» — dǝp soridi.
27 Mais Absalom le pressa, et il laissa aller avec lui Amnon et tous les fils du roi.
Əmma Abxalom uni kɵp zorliƣini üqün u Amnonning, xundaⱪla padixaⱨning ⱨǝmmǝ oƣullirining uning bilǝn billǝ berixiƣa ⱪoxuldi.
28 Absalom donna cet ordre à ses serviteurs: « Observez maintenant quand le cœur d'Amnon s'égaie avec le vin; et quand je vous dirai: « Frappez Amnon », alors tuez-le. N'ayez pas peur. Ne vous l'ai-je pas ordonné? Sois courageux et vaillant! »
Abxalom ɵz ƣulamliriƣa buyrup: Sǝgǝk turunglar, Amnon xarab iqip hux kǝyp bolƣanda, mǝn silǝrgǝ Amnonni urunglar desǝm, uni dǝrⱨal ɵltürünglar. Ⱪorⱪmanglar! Bularni silǝrgǝ buyruƣuqi mǝn ǝmǝsmu? Jür’ǝtlik bolup baturluⱪ kɵrsitinglar — dedi.
29 Les serviteurs d'Absalom firent à Amnon ce qu'Absalom avait ordonné. Alors tous les fils du roi se levèrent, chacun monta sur sa mule et s'enfuit.
Xuning bilǝn Abxalomning ƣulamliri Amnonƣa Abxalom ɵzi buyruƣandǝk ⱪildi. Xuan padixaⱨning ⱨǝmmǝ oƣulliri ⱪopup, ⱨǝr biri ɵz ⱪeqiriƣa minip ⱪaqti.
30 Pendant qu'ils étaient en chemin, la nouvelle parvint à David: « Absalom a tué tous les fils du roi, et il n'en reste pas un seul. »
Xundaⱪ boldiki, ular tehi yolda ⱪeqip ketiwatⱪanda, «Abxalom padixaⱨning ⱨǝmmǝ oƣullirini ɵltürdi. Ularning ⱨeq biri ⱪalmidi» degǝn hǝwǝr Dawutⱪa yǝtküzüldi.
31 Alors le roi se leva, déchira ses vêtements et se coucha par terre, et tous ses serviteurs se tenaient là, les vêtements déchirés.
Padixaⱨ ⱪopup kiyimlirini yirtip yǝrdǝ düm yatti; uning ⱨǝmmǝ ⱪul-hizmǝtkarliri bolsa kiyimliri yirtiⱪ ⱨalda yenida turatti.
32 Jonadab, fils de Schimea, frère de David, prit la parole et dit: « Que mon seigneur ne croie pas qu'on ait tué tous les jeunes gens, les fils du roi, car Amnon seul est mort; car c'est ce qui a été décidé par Absalom, depuis le jour où il a forcé Tamar, sa sœur.
Əmma Dawutning akisi Ximeaⱨning oƣli Yonadab uningƣa: — Ƣojam, ular padixaⱨning oƣulliri bolƣan ⱨǝmmǝ yigitlǝrni ɵltürdi, dǝp hiyal ⱪilmisila. Qünki pǝⱪǝt Amnon ɵldi; u ix Amnonning Abxalomning singlisi Tamarni har ⱪilƣan kündin baxlap Abxalomning aƣzidin qiⱪarmiƣan niyiti idi.
33 Maintenant donc, que mon seigneur le roi ne prenne pas à cœur de penser que tous les fils du roi sont morts, car seul Amnon est mort. »
Əmdi ƣojam padixaⱨ «Padixaⱨning ⱨǝmmǝ oƣulliri ɵldi» degǝn oyda bolup kɵngüllirini biaram ⱪilmisila. Qünki pǝⱪǝt Amnonla ɵldi — dedi.
34 Mais Absalom s'enfuit. Le jeune homme qui montait la garde leva les yeux et regarda, et voici que beaucoup de gens arrivaient par le chemin de la colline derrière lui.
Abxalom bolsa ⱪeqip kǝtkǝnidi. [Yerusalemdiki] kɵzǝtqi ƣulam ⱪariwidi, mana, ƣǝrb tǝripidin taƣning yenidiki yol bilǝn nurƣun adǝmlǝr keliwatatti.
35 Jonadab dit au roi: « Voici les fils du roi qui arrivent! C'est comme ton serviteur l'a dit. »
Yonadab padixaⱨⱪa: Mana, padixaⱨning oƣulliri kǝldi. Dǝl ⱪulliri degǝndǝk boldi — dedi.
36 Dès qu'il eut fini de parler, voici que les fils du roi arrivèrent, élevèrent la voix et pleurèrent. Le roi aussi et tous ses serviteurs pleuraient amèrement.
Sɵzini tügitip turiwidi, padixaⱨning oƣulliri kelip ⱪattiⱪ yiƣa-zar ⱪildi. Padixaⱨ bilǝn hizmǝtkarlirimu ⱪattiⱪ yiƣlaxti.
37 Mais Absalom s'enfuit et alla chez Talmaï, fils d'Ammihur, roi de Gueshur. David portait chaque jour le deuil de son fils.
Lekin Abxalom bolsa Gǝxurning padixaⱨi, Ammiⱨudning oƣli Talmayning ⱪexiƣa bardi. Dawut oƣli üqün ⱨǝr küni ⱨaza tutup ⱪayƣurdi.
38 Absalom s'enfuit et alla à Gueshur, où il resta trois ans.
Abxalom ⱪeqip, Gǝxurƣa berip u yǝrdǝ üq yil turdi.
39 Le roi David avait hâte de sortir vers Absalom, car il était consolé au sujet d'Amnon, puisqu'il était mort.
Dawut padixaⱨning ⱪǝlbi Abxalomning yeniƣa berixⱪa intizar boldi; qünki u Amnonƣa nisbǝtǝn tǝsǝlli tapⱪanidi, qünki u ɵlgǝnidi.

< 2 Samuel 13 >