< 2 Rois 10 >

1 Or Achab avait soixante-dix fils à Samarie. Jéhu écrivit des lettres et les envoya à Samarie, aux chefs de Jizreel, aux anciens, et à ceux qui avaient élevé les fils d'Achab, en disant:
Ita, adda pitopulo a kaputotan ni Ahab idiay Samaria. Nagsurat ni Jehu ket impatulodna idiay Samaria a maipaay kadagiti agtuturay iti Jezreel, a pakairamanan dagiti panglakayen ken dagiti para-bantay dagiti kaputotan ni Ahab, kinunana,
2 « Maintenant, dès que cette lettre vous parviendra, puisque les fils de votre maître sont avec vous, et que vous avez des chars et des chevaux, une ville fortifiée et des armes,
“Adda kadakayo dagiti kaputotan ti apoyo, ken addaankayo met kadagiti karwahe ken kabalio, ken nasarikedkedan a siudad ken kalasag. Isu nga apaman a makadanon kadakayo daytoy a surat,
3 choisissez le meilleur et le plus apte des fils de votre maître, mettez-le sur le trône de son père, et combattez pour la maison de votre maître. »
pilienyo ti kalalaingan ken ti maikari iti kasta unay manipud kadagiti kaputotan ti apoyo ket isaadyo isuna iti trono ti amana, ket makirangetkayo a maipaay iti naarrian a linia ti apoyo.”
4 Mais ils eurent très peur et dirent: « Voici, les deux rois ne se sont pas tenus devant lui! Comment allons-nous donc nous tenir debout? »
Ngem nagbutengda ket kinunada kadagiti bagbagida, “Kitaenyo, saan a nabaelan dagiti dua nga ari ti timmakder iti sangoanan ni Jehu. Isu a kasanotayo ngarud a makatakder?”
5 Celui qui était à la tête de la maison, celui qui était à la tête de la ville, les anciens aussi, et ceux qui élevaient les enfants, envoyèrent dire à Jéhu: « Nous sommes tes serviteurs, et nous ferons tout ce que tu nous demanderas. Nous ne ferons pas de roi un autre homme. Fais ce qui est bon à tes yeux. »
Kalpasanna, nangipatulod ti mensahe ti lalaki a mangay-aywan iti palasio, ken ti mangidadaulo iti siudad, kasta met dagiti panglakayen, ken dagiti nangay-aywan kadagiti ub-ubbing, kas sungbatda kenni Jehu, kinunada, “Dakami dagiti adipenmo. Aramidenmi ti aniaman a banag nga ibilinmo kadakami. Saankami a mangisaad ti siasinoman nga agbalin nga ari. Aramidem no ania ti naimbag iti panagkitam.”
6 Puis il leur écrivit une seconde fois une lettre dans laquelle il disait: « Si vous êtes de mon côté, et si vous écoutez ma voix, prenez les têtes des hommes qui sont les fils de vos maîtres, et venez me voir à Jizreel demain à cette heure-ci. » Or les fils du roi, au nombre de soixante-dix personnes, étaient avec les grands de la ville, qui les firent monter.
Kalpasanna, nangipatulod manen ni Jehu kadakuada iti maikadua a surat a kastoy ti ibagbagana, “No kumaduakayo kaniak, ken no denggenyo ti timekko, masapul nga alaenyo dagiti ulo dagiti kaputotan ti apoyo, ket umaykayo kaniak idiay Jezreel inton bigat iti kastoy nga oras.” Ita, dagiti kaputotan ti ari nga agdagup iti pitopulo ket kadua dagiti mabigbigbig a lallaki iti siudad, a mangay-aywan kadakuada.
7 Lorsque la lettre leur parvint, ils prirent les fils du roi, les tuèrent, soit soixante-dix personnes, mirent leurs têtes dans des paniers, et les envoyèrent à Jizreel.
Isu nga idi naawatda ti surat, innalada dagiti annak ti ari, ket pinatayda ida, pitopulo a tattao, inkargada dagiti uloda iti basket, ket impatulodda dagitoy kenni Jehu idiay Jezreel.
8 Un messager vint lui dire: « On a apporté les têtes des fils du roi. » Il dit: « Disposez-les en deux tas à l'entrée de la porte jusqu'au matin. »
Maysa a mensahero ti napan kenni Jehu a kunana, “Inyegda dagiti ulo dagiti annak ti ari.” Isu a kinunana, “Igabsuonyo ida iti dua a gabsuon idiay pagserkan a ruangan agingga iti bigat.”
9 Au matin, il sortit, se tint debout, et dit à tout le peuple: « Vous êtes justes. Voici, j'ai conspiré contre mon maître et je l'ai tué, mais qui a tué tous ceux-là?
Kabigatanna, rimmuar ni Jehu ket nagtakder, ket kinunana kadagiti amin a tattao, “Awan basolyo. Kitaenyo, pinanggepko ti maibusor iti apok ken pinatayko isuna, ngem siasino ti nangpapatay amin kadagitoy?
10 Sachez maintenant que rien ne tombera à terre de la parole de l'Éternel, que l'Éternel a prononcée sur la maison d'Achab. Car Yahvé a accompli ce qu'il avait annoncé par son serviteur Élie. »
Ita, sigurado a naamirisyon nga awan iti paset ti sao ni Yahweh, ti sao nga imbagana maipapan iti pamilia ni Ahab, ti matnagto iti daga, gapu ta inaramid ni Yahweh ti imbagana babaen kenni profeta Elias.”
11 Et Jéhu frappa tout ce qui restait de la maison d'Achab à Jizreel, avec tous ses grands, ses familiers et ses prêtres, jusqu'à ce qu'il ne lui restât plus personne.
Isu a pinapatay ni Jehu dagiti amin a nabatbati iti pamilia ni Ahab idiay Jezreel, ken dagiti amin a napapateg a tattaona, dagiti nasinged a gagayyemna, ken dagiti papadina agingga nga awan ti nabati kadakuada.
12 Il se leva, partit, et se rendit à Samarie. Comme il se trouvait en chemin dans la bergerie des bergers,
Kalpasanna, timmakder ni Jehu ket pimmanaw, napan isuna idiay Samaria. Iti isasangpetna idiay Bet-Eked dagiti agpaspastor,
13 Jéhu rencontra les frères d'Achazia, roi de Juda, et dit: « Qui êtes-vous? » Ils répondirent: « Nous sommes les frères d'Achazia. Nous descendons saluer les enfants du roi et les enfants de la reine. »
nasabatna dagiti kakabsat ni Ahazias nga ari ti Juda. Kinuna ni Jehu kadakuada, “Siasinokayo?” Simmungbatda, “Kakabsatnakami ni Ahazias, ket sumalogkami a mangkabblaaw kadagiti annak ti ari ken kadagiti annak ni Reyna Jezebel.”
14 Il a dit: « Prenez-les vivants! » Ils les prirent vivants, et les tuèrent à la fosse de la tondeuse, même quarante-deux hommes. Il n'en a laissé aucun.
Kinuna ni Jehu kadagiti tattaona, “Alaenyo ida a sibibiag.” Isu nga innalada ida a sibibiag ken pinapatayda ida idiay bubon iti Bet-Eked, uppat a pulo ket dua da amin a lallaki. Awan ti imbatina kadakuada a sibibiag.
15 Comme il était parti de là, il rencontra Jehonadab, fils de Rechab, qui venait à sa rencontre. Il le salua, et lui dit: « Ton cœur est-il droit, comme mon cœur est avec ton cœur? » Jehonadab a répondu: « C'est vrai. » « Si c'est le cas, donne-moi ta main. » Il lui donna sa main, et il le fit monter vers lui dans le char.
Idi nakapanawen idiay ni Jehu, nakitana ni Jonadab nga anak a lalaki ni Rekab a sumabsabat kenkuana. Kinablaawan isuna ni Jehu ken kinunana kenkuana, “Adda kadi kaniak ti pusom a kas ti pusok nga adda kenka?” Simmungbat ni Jonadab, “Kasta ngarud.” Kinuna ni Jehu, “No kasta ngarud, yawatmo kaniak ti imam.” Ket inyawat ni Jonadab ti imana kenkuana, isu nga inlugan isuna ni Jehu iti karwahena.
16 Il dit: « Viens avec moi, et vois mon zèle pour Yahvé. » Et ils le firent monter dans son char.
Kinuna ni Jehu kenkuana, “Sumurotka kaniak ket kitaem ti kinapudnok kenni Yahweh.” Isu nga inluganna ni Jonadab iti karwahena.
17 Lorsqu'il arriva à Samarie, il frappa tous ceux qui restaient à Achab à Samarie, jusqu'à ce qu'il les eût détruits, selon la parole de l'Éternel qu'il avait adressée à Élie.
Idi dimteng isuna idiay Samaria, pinatay amin ni Jehu dagiti nabati manipud iti kaputotan ni Ahab idiay Samaria, agingga a nadadaelna ti linia ti kinaari ni Ahab, a kas iti naibaga kadakuada babaen iti sao ni Yahweh nga insaona kenni Elias.
18 Jéhu rassembla tout le peuple et leur dit: « Achab a un peu servi Baal, mais Jéhu le servira beaucoup.
Ket inummong ni Jehu dagiti amin a tattao ket kinunana kadakuada, “Nagserbi ni Ahab kenni Baal iti apagbiit, ngem agserbi ni Jehu kenkuana iti kasta unay.
19 Maintenant, appelez-moi tous les prophètes de Baal, tous ses adorateurs et tous ses prêtres. Que personne ne soit absent, car j'ai un grand sacrifice à offrir à Baal. Celui qui sera absent ne vivra pas. » Mais Jéhu agit de manière trompeuse, avec l'intention de détruire les adorateurs de Baal.
Ita ngarud, ayabanyo dagiti amin a profeta ni Baal, dagiti amin nga agdaydayaw kenkuana, ken dagiti amin a papadina. Saanyo nga ipalubos nga adda mabati iti ruar, gapu ta adda ti dakkel a daton nga idatagko kenni Baal. Matay ti siasinoman a saan nga umay.” Ngem inaramid ni Jehu daytoy a panangallilaw nga addaan iti panggep a panangpapatay kadagiti amin nga agdaydayaw kenni Baal.
20 Jéhu a dit: « Sanctifiez une assemblée solennelle pour Baal! » Et ils le proclamèrent.
Kinuna ni Jehu, “Mangilasinkayo iti maysa a nadaeg a panaguummong a maipaay kenni Baal, ken mangilasinkayo iti maysa nga aldaw a maipaay iti daytoy.” Isu nga inwaragawagda daytoy.
21 Jéhu envoya par tout Israël; et tous les adorateurs de Baal vinrent, de sorte qu'il ne resta pas un homme qui ne vint pas. Ils entrèrent dans la maison de Baal, et la maison de Baal fut remplie d'un bout à l'autre.
Kalpasanna, impaiwaragawag ni Jehu daytoy iti entero nga Israel ket immay amin dagiti agdaydayaw kenni Baal, isu nga awan ti siasinoman a nabati a saan nga immay. Dimtengda iti templo ni Baal ket napunno daytoy iti agsinnumbangir a pasetna.
22 Il dit à celui qui gardait l'armoire: « Sortez des robes pour tous les adorateurs de Baal! ». Il leur apporta donc des robes.
Kinuna ni Jehu iti lalaki a mangiduldulin kadagiti kawes ti padi, “Irruarmo dagiti kagay a maipaay kadagiti amin nga agdaydayaw kenni Baal.” Isu nga inruar ti lalaki dagiti kagay a maipaay kadakuada.
23 Jéhu entra avec Jéhonadab, fils de Réchab, dans la maison de Baal. Il dit alors aux adorateurs de Baal: « Cherchez, et voyez qu'il n'y a ici avec vous aucun des serviteurs de Yahvé, mais seulement les adorateurs de Baal. »
Isu a simmurot da Jehu kenni Jonadab nga anak ni Rekab iti uneg ti balay ni Baal, ket kinunana kadagiti agdaydayaw kenni Baal, “Sukimatenyo ket siguradoenyo nga awan kadakayo ditoy ti siasinoman kadagiti adipen ni Yahweh, ngem dagiti laeng agdaydayaw kenni Baal.”
24 Et ils entrèrent pour offrir des sacrifices et des holocaustes. Or Jéhu s'était désigné quatre-vingts hommes à l'extérieur, et il avait dit: « Si l'un des hommes que je livre entre tes mains s'échappe, celui qui le laissera partir en aura pour sa vie. »
immunegda tapno mangidatagda kadagiti sakripisio ken daton a mapuoran. Ita, nangpili ni Jehu iti walopulo a lallaki nga agtaktakder iti ruar, ket kinunana kadakuada, “No adda makalibas kadagitoy a lallaki nga impaimak kadakayo, siasinoman a mangipalubos a makalibas dayta a tao, maala ti biagna gapu iti biag dayta a nakalibas.”
25 Dès qu'il eut fini d'offrir l'holocauste, Jéhu dit à la garde et aux chefs: « Entrez et tuez-les! Que personne n'échappe. » Ils les frappèrent donc du tranchant de l'épée. La garde et les chefs jetèrent les cadavres dehors et allèrent dans le sanctuaire intérieur de la maison de Baal.
Isu nga apaman a naidaton ni Jehu ti daton a mapuoran, kinunana iti guardia ken kadagiti kapitan, “Umunegkayo ket papatayenyo ida. Saanyo baybay-an nga adda makaruar.” Ket pinatayda ida babaen iti tadem ti kampilan, ket impuruak ida dagiti guardia ken dagiti kapitan iti ruar ken napanda iti naun-uneg a siled ti balay ni Baal.
26 Ils sortirent les colonnes qui étaient dans la maison de Baal et les brûlèrent.
Ket ginuyodda nga inruar dagiti nasagradoan nga adigi nga adda iti uneg ti balay ni Baal, ket pinuoranda dagitoy.
27 Ils démolirent la colonne de Baal, ils démolirent la maison de Baal, et ils en firent une latrine, jusqu'à ce jour.
Rinebbada dagiti adigi ni Baal ken dinadaelda ti balay ni Baal ket inaramidda a kasilias agingga iti agdama nga aldaw.
28 Ainsi Jéhu détruisit Baal hors d'Israël.
Dayta ti wagas a panangdadael ken panangikkat ni Jehu ti panagdaydayaw kenni Baal manipud iti Israel.
29 Cependant, Jéhu ne se détourna pas des péchés de Jéroboam, fils de Nebat, par lesquels il avait fait pécher Israël, à savoir les veaux d'or qui étaient à Béthel et ceux qui étaient à Dan.
Ngem saan a pinanawan ni Jehu dagiti basbasol ni Jeroboam nga anak ni Nebat, nga isu ti gapuna a nagbasol ti Israel— nga isu ti panagdaydayaw kadagiti balitok a sinan-baka idiay Betel ken Dan.
30 Yahvé dit à Jéhu: « Parce que tu as bien exécuté ce qui est juste à mes yeux, et que tu as fait à la maison d'Achab tout ce qui était dans mon cœur, tes descendants s'assiéront sur le trône d'Israël jusqu'à la quatrième génération. »
Isu a kinuna ni Yahweh kenni Jehu, “Gapu ta nasayaat ti panangipatungpalmo kadagiti nalinteg iti imatangko, ken ti inaramidmo iti balay ni Ahab sigun kadagiti amin nga adda iti pusok, agtugawto dagiti kaputotam iti trono ti Israel agingga iti maikapat a henerasion.”
31 Mais Jéhu ne prit pas garde de marcher de tout son cœur dans la loi de Yahvé, le Dieu d'Israël. Il ne s'est pas détourné des péchés de Jéroboam, par lesquels il avait fait pécher Israël.
Ngem saan a naannad ni Jehu iti panangsurotna iti bilin ni Yahweh a Dios ti Israel iti amin a pusona. Saan isuna nga immadayo manipud kadagiti basol ni Jeroboam nga isu ti gapuna a nagbasol ti Israel.
32 En ces jours-là, l'Éternel commença à retrancher des parties d'Israël, et Hazaël les frappa dans tout le territoire d'Israël
Kadagidiay nga al-aldaw, rinugian ni Yahweh nga ikkaten dagiti rehion manipud iti Israel, ket pinarmek ni Hazael dagiti Israelita kadagiti beddeng ti Israel,
33 depuis le Jourdain vers l'orient, tout le pays de Galaad, les Gadites, les Rubénites et les Manassites, depuis Aroër, qui est près du torrent de l'Arnon, jusqu'à Galaad et Basan.
manipud iti Jordan nga agpadaya, amin a daga ti Galaad, dagiti taga-Gad, ken dagiti taga-Ruben, ken dagiti taga-Manases, manipud iti Aroer nga asideg iti tanap ti Arnon, inggana Galaad ken Basan.
34 Et le reste des actes de Jéhu, et tout ce qu'il a fait, et toute sa puissance, n'est-ce pas écrit dans le livre des chroniques des rois d'Israël?
Kas maipanggep met kadagiti banbanag maipapan kenni Jehu ken dagiti amin nga inaramidna, dagiti amin a kinabilegna, saan kadi a naisurat dagitoy iti Libro dagiti Pakasaritaan dagiti Ari ti Israel?
35 Jéhu se coucha avec ses pères, et on l'enterra à Samarie. Joachaz, son fils, régna à sa place.
Pimmusay ni Jehu ket intabonda isuna idiay Samaria. Kalpasanna, ni Joacaz nga anakna ti nagbalin nga ari a kasukatna.
36 Le temps que Jéhu régna sur Israël à Samarie fut de vingt-huit ans.
Ti tiempo a panagturay ni Jehu iti Israel idiay Samaria ket duapulo ket walo a tawen.

< 2 Rois 10 >