< Habakukin 3 >

1 Profeetta Habakukin rukous; virren tapaan.
Lemo mane Habakuk janabi olamo e dwond Shigionot ema:
2 Herra, minä olen kuullut sinulta sanoman, ja olen peljästynyt. Herra, herätä eloon tekosi jo kesken vuotten, tee se jo kesken vuotten tiettäväksi. Muista vihassasi laupeutta.
Jehova Nyasaye, asewinjo humbi; achungʼ e nyimi ka an-gi luoro kuom gik misetimo, yaye Jehova Nyasaye. Mad itimgi kendo e kindewa, mi gingʼere e ndalowani; ka in gi mirima to mad ipar ngʼwono.
3 Jumala tulee Teemanista, Pyhä Paaranin vuorelta. (Sela) Hänen valtasuuruutensa peittää taivaat, hänen ylistystänsä on maa täynnä.
Nyasaye nobiro koa Teman, Nyasaye Maler moa e got mar Paran. (Sela) Duongʼne noumo polo, kendo pakne nopongʼo piny.
4 Hänen hohteensa on kuin aurinko, hänestä käyvät säteet joka taholle; se on hänen voimansa verho.
Berne ne chalo kawuok chiengʼ; kendo ler ne mil ka wuok e lwete, kama tekone opandie.
5 Hänen edellänsä käy rutto ja polttotauti tulee hänen jäljessänsä.
Masira mar tuoche notelo e nyime; to midekre noluwe.
6 Hän seisahtuu ja mittaa maan, hän katsahtaa ja saa kansat vapisemaan. Ikivuoret särkyvät, ikuiset kukkulat vaipuvat, hänen polkunsa ovat iankaikkiset.
Ne ochungʼ kendo noyiengo piny, ne ongʼicho mi ogendini otetni. Gode machon nomukore kendo gode matindo manyaka nene bende nopodho. Yorene osiko manyaka chiengʼ.
7 Vaivan alaisina minä näen Kuusanin majat, Midianin maan telttavaatteet vapisevat.
Ne aneno hemb jo-Kushan ka nigi chandruok, kuonde dak mag jo-Midian nigi kihondko.
8 Virtoihinko Herra on vihastunut? Kohtaako sinun vihasi virtoja, merta sinun kiivastuksesi, koska ajat hevosillasi, pelastuksesi vaunuilla?
Mirima nomaki gi aore, yaye Jehova Nyasaye? Koso mirima nomaki gi aore matindo? Koso ne ikecho gi nam kane iidho farese, ma en gachi mar loch?
9 Paljas, paljastettu on sinun jousesi: valat, vitsat, sana. (Sela) Virroilla sinä halkaiset maan.
Isechiko atungʼ mari, kendo iluongo mondo omedi aserni mangʼeny. (Sela) Ipogo piny gi aore,
10 Vuoret näkevät sinut ja järkkyvät, rankkasade purkaa vettä, syvyys antaa äänensä, kohottaa kätensä korkealle.
gode ne oneni ma otetni giluoro; oula nomwomo karidore. Kude matut bende mor matek; apaka ne tingʼore malo.
11 Aurinko ja kuu astuvat majaansa sinun kiitävien nuoltesi valossa, sinun keihääsi salaman hohteessa.
Wangʼ chiengʼ gi dwe nochungʼ kargi e kor polo ka gineno asernigi mibayo; ka mil polo machalo tongʼ mobaa.
12 Kiivastuksessa sinä astut maata, puit kansoja vihassa.
E mirimbi ne iwuotho e piny duto, to kuom mirimbi ne inyono ogendini.
13 Sinä olet lähtenyt auttamaan kansaasi, auttamaan voideltuasi. Sinä murskaat pään jumalattoman huoneesta, paljastat perustukset kaulan tasalle. (Sela)
Ne ibiro mondo ires jogi, mondo iwar ngʼatno mowal. Ne inyono jatend piny richo, ne ilonye duk koa e tiende piny nyaka e wiye. (Sela)
14 Sinä lävistät heidän omilla keihäillään pään heidän johtajiltansa, jotka hyökkäävät hajottamaan minua-se on heidän ilonsa-aivan kuin pääsisivät syömään kurjaa salassa.
Gi tonge owuon isechwoyo wiye, kane jolwenje omonjowa mondo gikewa, ka gin gi ilo ka gima gichiegni tieko joma onge gi nyalo kama ne giponde.
15 Sinä ajat hevosillasi merta, paljojen vetten kuohua.
To ne inyono nam gi faresegi, ka iduwo pi.
16 Minä kuulin tämän, ja minun ruumiini vapisee, minun huuleni värisevät huudosta, mätä menee minun luihini, minä seison paikallani ja tutisen, kun minun täytyy hiljaa odottaa ahdistuksen päivää, jolloin kansan kimppuun käy hyökkääjä.
Ne awinjo ma chunya noridore, dhoga nomoko kane awinjo kokono; chokena nonyosore kendo tiendena notetni. To kata kamano abiro rito ka ahora ni odiechieng masira mabiro mako oganda ma monjowa chopi.
17 Sillä ei viikunapuu kukoista, eikä viiniköynnöksissä ole rypäleitä; öljypuun sato pettää, eivätkä pellot tuota syötävää. Lampaat ovat kadonneet tarhasta, eikä ole karjaa vajoissa.
Kata obedo ni yadh ngʼowu ok nyal thiewo bende kata obedo ni onge olemo ewi yadh zeituni, kata obedo ni yadh mzabibu ok nyag olemo bende kata obedo ni puothe ok nyag cham, kendo kata obedo ni rombe orumo e abila mi dhok bende orumo duto e dipo,
18 Mutta minä riemuitsen Herrassa, iloitsen autuuteni Jumalassa.
to kata kamano pod abiro bedo gi ilo kuom Jehova Nyasaye, kendo abiro bedo mamor kuom Nyasaye ma Jawarna.
19 Herra, Herra on minun voimani. Hän tekee minun jalkani nopsiksi niinkuin peurat ja antaa minun käydä kukkuloillani. Veisuunjohtajalle; minun kielisoittimillani.
Jehova Nyasaye Manyalo Gik Moko Duto e tekona; en ema omiyo tienda bedo mayot ka tiend mwanda, en ema omiyo awuotho kuonde motingʼore malo. Ne jatend wer. E thuma mar kamba.

< Habakukin 3 >