< Johanneksen 10 >

1 Totisesti, totisesti sanon minä teille: joka ei ovesta mene sisälle lammashuoneesen, vaan astuu siihen muualta, se on varas ja ryöväri.
Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe: Ri man kok taj pa ri uchiꞌ ja rech ri korral kech ri chij, xane xa kaqꞌan bꞌik rech kutzukuj rokibꞌal, jun elaqꞌom riꞌ.
2 Mutta joka oven kautta sisälle menee, se on lammasten paimen:
Ri koꞌk bꞌik pa ri uchiꞌ ja are ajyuqꞌ kech ri chij.
3 Sille ovenvartia avaa, ja lampaat kuulevat hänen äänensä. Ja omia lampaitansa kutsuu hän nimeltänsä, ja vie heidät ulos.
Ri chajil rech ri korral kujaq ri korral, xuqujeꞌ ri chij kakita ri uchꞌabꞌal ri ajyuqꞌ. Chi kijujunal kuꞌsikꞌij che ri kibꞌiꞌ rech jeriꞌ keꞌresaj loq pa ri korral.
4 Ja kuin hän omat lampaansa päästää ulos, käy hän heidän edellänsä, ja lampaat seuraavat häntä, sillä he tuntevat hänen äänensä.
Are keꞌsataj bꞌik ri e rech, kanabꞌej chikiwach, ri chij kꞌut kakitereneꞌj, rumal cher kakita ri uchꞌabꞌal.
5 Mutta ei he muukalaita seuraa, vaan pakenevat häntä; sillä ei he tunne muukalaisten ääntä.
Man kakitereneꞌj ta kꞌu jun we man ketaꞌm uwach, xane xa kaꞌnimaj choch, jeriꞌ rumal man kakita taj uchꞌabꞌal jun ri man ketaꞌm taj uwach.
6 Tämän tapauksen sanoi Jesus heille; mutta ei he niitä ymmärtäneet, mitä hän heille sanoi.
Ri Jesús xukoj we kꞌambꞌejabꞌal noꞌj riꞌ chikiwach ri winaq, man xkichꞌobꞌ ta kꞌut ri xraj xubꞌij.
7 Niin Jesus sanoi taas heille: totisesti, totisesti sanon minä teille: minä olen lammasten ovi.
Rumal riꞌ xutzalij ubꞌixik chike: Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe, In in uchiꞌ ja jawjeꞌ koꞌk wi ri chij.
8 Kaikki, jotka minun edelläni ovat tulleet, ovat varkaat ja ryövärit: vaan ei lampaat kuulleet heitä.
Eleqꞌomabꞌ ri xepe kan nabꞌe chinuwach in. Ri chij kꞌut man xkinimaj taj ri xbꞌix chike kumal.
9 Minä olen ovi: jos joku minun kauttani menee sisälle, se tulee autuaaksi, ja menee sisälle ja ulos, ja löytää laitumen.
In ri in uchiꞌ ja. Ri kok loq pa we uchiꞌ ja riꞌ, kakolotaj na, kasolotaj na, xuqujeꞌ kuriq na utz laj echaꞌ.
10 Ei varas tule muuta kuin varastamaan ja tappamaan ja kadottamaan: minä tulin, että heillä pitää elämä oleman ja yltäkyllä oleman.
Ri elaqꞌom petinaq chubꞌanik elaqꞌ, kamisanik xuqujeꞌ tukinik. Ri in kꞌut in petinaq rech kayaꞌtaj na ikꞌaslemal, jun alik kꞌaslemal.
11 Minä olen hyvä paimen: hyvä paimen antaa henkensä lammasten edestä.
In riꞌ ri sibꞌalaj utz ajyuqꞌ. Ri utz laj ajyuqꞌ kuya ri ukꞌaslemal pa kiwiꞌ ri chij.
12 Mutta palkollinen, joka ei ole paimen, eikä lampaat ole hänen omansa: kuin hän näkee suden tulevan, niin hän jättää lampaat ja pakenee; ja susi raatelee ja haaskaa lampaat.
Man are taj ajyuqꞌ ri xwi rayeꞌm tojbꞌal rech, man are taj ajchoqꞌe ri chij. Jeriꞌ rumal cher ri xwiꞌ rayeꞌm tojbꞌal rech, are karilo chi kaqebꞌ loq ri kayoꞌt, kanimaj bꞌik, kuꞌtzaq kan ri chij. Ri kayoꞌt kꞌut kuchapleꞌj ubꞌanik kꞌax chike ri chij rech ketukin bꞌik.
13 Mutta palkollinen pakenee, sillä hän on palkollinen, eikä tottele lampaista.
Ri achi riꞌ kanimaj bꞌik rumal cher retaꞌm chi xwi rayeꞌm ri tojbꞌal rech, man are ta kꞌax ukꞌuꞌx chike ri chij.
14 Minä olen hyvä paimen, joka tunnen omani, ja minä tunnetaan myös omiltani,
In riꞌ ri in utz laj ajyuqꞌ, wetaꞌm kiwach ri nuchij, aꞌreꞌ xuqujeꞌ ketaꞌm nuwach in.
15 Niinkuin Isä minun tuntee, ja minä tunnen Isän: ja panen henkeni lammasten edestä.
Jacha ri Tataxel retaꞌm nuwach in, in xuqujeꞌ wetaꞌm uwach areꞌ xuqujeꞌ kinya ri nukꞌaslemal pa kiwiꞌ ri chij.
16 Minulla on myös muita lampaita, jotka ei ole tästä lammashuoneesta: ne pitää minun myös tänne saattaman: ja he saavat kuulla minun ääneni; ja pitää oleman yksi lammashuone ja yksi paimen.
E kꞌo chi na nikꞌaj e nuchij ri man e kꞌo ta pa we korral riꞌ, rajawaxik kꞌut keꞌnkꞌam na loq waral. Rech jeriꞌ kakita ri nuchꞌabꞌal rech xa jun wokaj chij, xuqujeꞌ xa jun ajyuqꞌ chike konojel.
17 Sentähden Isä minua rakastaa, sillä minä panen henkeni, että minä sen jälleen otan.
Rumal kꞌu riꞌ kinuloqꞌaj ri Tataxel: Jeriꞌ rumal kinjach ri nukꞌaslemal, rech jeriꞌ kinkwinik kinkꞌam chi na junmul.
18 Ei ota kenkään sitä minulta, vaan minä panen sen itsestäni. Minulla on valta sitä panna, ja minulla on valta sitä taas ottaa. Sen käskyn minä sain Isältäni.
Maj jun kakwinik kesan ri nukꞌaslemal, xane in pa wanimaꞌ kape wi chi kinyaꞌo. Kꞌo nukwinem chujachik ri nukꞌaslemal xuqujeꞌ chukꞌamik chi junmul. Are waꞌ ri taqanik ri xinkꞌamawaꞌj che ri nuTat.
19 Niin tuli taas riita Juudalaisten keskellä näiden puhetten tähden.
Are xkita ri winaq aꞌj Israel we tzij riꞌ, xkichapleꞌj ujachik kibꞌ.
20 Ja moni heistä sanoi: hänellä on perkele, ja hän on mieletöin: mitä te häntä kuultelette?
E kꞌi chike ri winaq xkibꞌij: Xa kꞌo jun itzel uxlabꞌal che xuqujeꞌ sibꞌalaj kon. ¿Jas che kitatabꞌej koq?
21 Mutta muut sanoivat: ei ne ole riivatun puheet: taitaako perkele sokian silmät avata?
E kꞌo chi nikꞌaj xkibꞌij: We tzij riꞌ man rech taj jun winaq ri kꞌo itzel uxlabꞌal che. ¿La kꞌo ta kꞌu jun riꞌ ri kꞌo itzel uxlabꞌal che kujaq kibꞌoqꞌoch ri e moyabꞌ?
22 Ja Jerusalemissa oli kirkkomessu, ja talvi oli,
Pa taq ri qꞌij riꞌ tajin kikꞌowisax ri nimaqꞌij rech naꞌtabꞌal rech ri tzujuꞌnijik rech ri templo, pa taq ri qꞌalaj.
23 Ja Jesus käveli templissä Salomon esihuoneessa.
Ri Jesús kawaꞌkat pa ri Templo, chuxukut ri raqan ja rech ri Salomón.
24 Niin Juudalaiset piirittivät hänen ja sanoivat hänelle: kuinka kauvan sinä meitä pidät ylös? Jos olet Kristus, niin sano meille selkiästi.
Xepe kꞌu ri winaq aꞌj Israel, xkimulij kibꞌ chrij, xkita che: ¿Kꞌa jampaꞌ kattaniꞌk chubꞌanik kꞌax che ri qanimaꞌ? Chabꞌij chaqe wa qas at at Cristo.
25 Jesus vastasi heitä: minä olen sen teille sanonut, ja ette usko: ne työt, jotka minä teen Isäni nimeen, todistavat minusta.
Ri Jesús xubꞌij chike: Nubꞌim chik chiꞌwe, man kikoj ta kꞌut. Are kinqꞌalajisan ri jastaq ri kinbꞌan pa ubꞌiꞌ ri nuTat.
26 Mutta ette usko: sillä ette ole minun lampaistani, miinkuin minä teille sanoin.
Ix man kixkojon ta chwe, jeriꞌ rumal man ix kachiꞌl taj ri nuchij.
27 Minun lampaani kuulevat minun ääneni, ja minä tunnen heidät, ja he seuraavat minua:
Ri e nuchij kakita ri nuchꞌabꞌal. In wetaꞌm kiwach xuqujeꞌ kinkitereneꞌj.
28 Ja minä annan heille ijankaikkisen elämän, ja ei heidän pidä hukkuman ijankaikkisesti, eikä pidä yhdenkään repäisemän heitä minun kädestäni. (aiōn g165, aiōnios g166)
In kinya kikꞌaslemal ri maj ukꞌisik, man kasach ta kꞌu kiwach, xuqujeꞌ maj jun kakwin chkesaxik pa nuqꞌabꞌ. (aiōn g165, aiōnios g166)
29 Minun isäni, joka ne minulle antoi, on suurempi kaikkia: ja ei kenkään taida heitä reväistä minun Isäni kädestä.
Ri nuTat ri yoꞌwinaq chwe, are sibꞌalaj nim chikiwach konojel. Maj kꞌu jun keꞌsan pa ri uqꞌabꞌ ri Tataxel.
30 Minä ja Isä olemme yhtä.
Ri in xuqujeꞌ ri Tataxel xa jun qaꞌnik.
31 Niin Juudalaiset poimivat taas kiviä häntä kivittääksensä.
Junmul chik xkisikꞌ abꞌaj ri winaq aꞌj Israel rech kakikoj che ri Jesús.
32 Jesus vastasi heitä: minä osoitin teille Isältäni monta hyvää työtä: minkä työn tähden niistä te siis minun kivitätte?
Ri Jesús xubꞌij chike: Nubꞌanom sibꞌalaj kꞌi utz taq chak ri petinaq che ri Tataxel. ¿Jachike rumal ri nubꞌanom kiwaj kinibꞌan che abꞌaj?
33 Juudalaiset vastasivat häntä, sanoen: emme sinua hyvän työn tähden kivitä, vaan pilkan tähden, ja että sinä, joka ihminen olet, teet itses Jumalaksi.
Ri winaq aꞌj Israel xkibꞌij che: Man katqabꞌan taj che abꞌaj rumal jun chike ri chak abꞌanom xane rumal ri awas ri kabꞌij. Jeriꞌ rumal at achi uloq kabꞌij chi at Dios.
34 Jesus vastasi heitä: eiko teidän laissanne ole kirjoitettu: minä sanon, te olette jumalat?
Ri Jesús xubꞌij chike: ¿La man kꞌu tzꞌibꞌatal pa ri itaqanik: In nubꞌim chi ix ix dioses?
35 Jos hän ne kutsui jumaliksi, joille Jumalan sana tapahtui, ja ei kirjoitus taideta rikottaa:
We are ri Dios xubꞌij “dioses” chike ri winaq ri xya wi ri tzij (man kuya taj kaqꞌipix ri tzꞌibꞌatalik).
36 Ja te sanotte hänelle, jonka Isä on pyhittänyt ja lähettänyt maailmaan: sinä pilkkaat Jumalaa, että minä sanoin: minä olen Jumalan Poika.
¿Jas che kibꞌij chi awas ri xubꞌij ri xqꞌat rumal ri Dios, kꞌa te riꞌ xtaq loq choch ri uwachulew? ¿La xa kꞌu rumal xubꞌij: In in Ralkꞌwaꞌl ri Dios?
37 Ellen minä tee minun Isäni töitä, niin älkäät minua uskoko.
Man kinikoj taj we man kinbꞌan ri uchak ri nuTat.
38 Mutta jos minä niitä teen, ja jos ette minua usko, niin uskokaat ne työt, että te tuntisitte ja uskoisitte Isän olevan minussa ja minun hänessä.
We kꞌu are tajin kinbꞌan ri karaj ri nuTat, chikojo ri nuchak ri tajin kinbꞌano rech jeriꞌ kichꞌobꞌo chi ri Tataxel kꞌo pa in xuqujeꞌ in in kꞌo pa ri Tataxel.
39 Niin he etsivät taas häntä kiinni ottaaksensa, mutta hän läksi heidän käsistänsä,
Junmul chik xkaj xkichap bꞌik, ri Jesús kꞌut xresaj bꞌik ribꞌ pa kiqꞌabꞌ.
40 Ja meni jälleen toiselle puolelle Jordania, siihen paikkaan, jossa Johannes ensin kasti, ja viipyi siinä.
Xtzalij ri Jesús chꞌaqaꞌp che ri Jordán, chilaꞌ jawjeꞌ xubꞌan wi qasanaꞌ ri Juan; xkanaj kꞌu kan chilaꞌ.
41 Ja monta tuli hänen tykönsä, ja sanoivat: ei Johannes yhtäkään ihmettä tehnyt; mutta kaikki mitä Johannes tästä sanoi, ne ovat todet.
E kꞌi winaq xoꞌpan rukꞌ, xkibꞌij che: Pune maj jun kꞌutbꞌal xubꞌan ri Juan, ronojel kꞌu ri xubꞌij chirij we achi riꞌ qas tzij wi.
42 Ja monta uskoi sillä hänen päällensä.
E kꞌi winaq ri keꞌl chilaꞌ xekojon che ri Jesús.

< Johanneksen 10 >