Roomlased 8
1 Niisiis ei ole nüüd mingit hukkamõistu neile, kes on Kristuses Jeesuses.
Nihil ergo nunc damnationis est iis, qui sunt in Christo Iesu: qui non secundum carnem ambulant.
2 Elu vaimu seadus Kristuses Jeesuses on vabastanud mind patu ja surma seadusest.
Lex enim spiritus vitae in Christo Iesu liberavit me a lege peccati et mortis.
3 Mida seadus ei suutnud teha, sest see oli meie patuse loomuse, tõttu võimetu, oli võimeline tegema Jumal! Jumal tegeles kogu patu probleemiga, saates oma Poja inimkujul, ja purustas patu võimu meie patuses inimloomuses.
Nam quod impossibile erat legi, in quo infirmabatur per carnem: Deus filium suum mittens in similitudinem carnis peccati, et de peccato damnavit peccatum in carne,
4 Nii saaksime täita seaduse head nõuded Vaimu, mitte oma patust loomust järgides.
ut iustificatio legis impleretur in nobis, qui non secundum carnem ambulamus, sed secundum spiritum.
5 Need, kes järgivad oma patust loomust, on patuste asjadega hõivatud, aga need, kes järgivad Vaimu, keskenduvad vaimulikele asjadele.
Qui enim secundum carnem sunt: quae carnis sunt, sapiunt. qui vero secundum spiritum sunt: quae sunt spiritus, sentiunt.
6 Patuse inimliku mõtteviisi lõpptulemus on surm, kuid Vaimu juhitud mõtteviis toob elu ja rahu.
Nam prudentia carnis, mors est: prudentia autem spiritus, vita et pax.
7 Patune inimlik mõtteviis on vaenulik Jumala suhtes, sest see keeldub Jumala seadusele kuuletumast. Õigupoolest see ei suudagi,
quoniam sapientia carnis inimica est Deo: legi enim Dei non est subiecta: nec enim potest.
8 ja need, kes järgivad oma patust loomust, ei suuda iial Jumalale meelepärased olla.
Qui autem in carne sunt, Deo placere non possunt.
9 Kuid teie ei järgi oma patust loomust, vaid Vaimu – kui on tõsi, et Jumala Vaim elab teis. Sest need, kelles ei ole Kristuse Vaim, ei kuulu talle.
Vos autem in carne non estis, sed in spiritu: si tamen spiritus Dei habitat in vobis. Siquis autem Spiritum Christi non habet: hic non est eius.
10 Aga kui Kristus on teie sees, siis kuigi teie ihu sureb patu tõttu, annab Vaim teile elu, sest nüüd olete Jumala ees õiged.
Si autem Christus in vobis est: corpus quidem mortuum est propter peccatum, spiritus vero vivit propter iustificationem.
11 Teie sees elab tema Vaim, kes äratas Jeesuse surnuist üles. Tema, kes äratas Jeesuse surnuist üles, annab elu ka teie surnud ihule oma Vaimu kaudu, kes teis elab.
Quod si Spiritus eius, qui suscitavit Iesum a mortuis, habitat in vobis: qui suscitavit Iesum Christum a mortuis, vivificabit et mortalia corpora vestra, propter inhabitantem Spiritum eius in vobis.
12 Niisiis, vennad ja õed, me ei pea järgima oma patust loomust, mis tegutseb vastavalt meie inimlikele soovidele.
Ergo fratres debitores sumus non carni, ut secundum carnem vivamus.
13 Sest kui te elate oma patuse loomuse valitsemise all, siis te surete. Aga kui te järgite Vaimu teguviisi ja surmate kurja, mida teete, siis te elate.
Si enim secundum carnem vixeritis, moriemini: si autem spiritu facta carnis mortificaveritis, vivetis.
14 Kõik, keda Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed.
Quicumque enim spiritu Dei aguntur, ii sunt filii Dei.
15 Teile ei ole antud vaimu, mis teid veel kord orjastaks ja kohutaks. Ei, see Vaim, mille saite, teeb teist lapsed Jumala perekonnas. Nüüd võime valjusti hüüda: „Jumal on meie Isa!“
Non enim accepistis spiritum servitutis iterum in timore, sed accepistis spiritum adoptionis filiorum, in quo clamamus: Abba (Pater).
16 Vaim ise on meiega nõus, et me oleme Jumala lapsed.
Ipse enim Spiritus testimonium reddit spiritui nostro quod sumus filii Dei.
17 Kui oleme tema lapsed, siis oleme tema pärijad. Me oleme Jumala pärijad ja koos Kristusega kaaspärijad. Aga kui tahame osa saada tema auhiilgusest, peame osa saama tema kannatustest.
Si autem filii, et heredes: heredes quidem Dei, coheredes autem Christi: si tamen compatimur, ut et conglorificemur.
18 Siiski olen veendunud, et see, mida praegu kannatame, ei ole midagi, võrreldes tulevase auhiilgusega, mis meile ilmutatakse.
Existimo enim quod non sunt condignae passiones huius temporis ad futuram gloriam, quae revelabitur in nobis.
19 Kogu loodu ootab kannatlikult ja igatseb, et Jumal avalikustaks oma lapsed.
Nam expectatio creaturae, revelationem filiorum Dei expectat.
20 Sest Jumal lubas loomise eesmärgil nurja minna.
Vanitati enim creatura subiecta est non volens, sed propter eum, qui subiecit eam in spe:
21 Kuid loodu ise ootab lootuses aega, mil ta vabaneb lagunemise orjusest ja saab osa Jumala laste aulisest vabadusest.
quia et ipsa creatura liberabitur a servitute corruptionis in libertatem gloriae filiorum Dei.
22 Me teame, et kogu loodu ägab igatsusest ja kannatab sünnitusvalusid tänaseni.
Scimus enim quod omnis creatura ingemiscit, et parturit usque adhuc.
23 Mitte ainult loodu, vaid ka meie, kel on Vaimu eelmaitse, ägame sisemiselt, kui ootame oma ihu lunastamist, et Jumal meid „lapsendaks“.
Non solum autem illa, sed et nos ipsi primitias spiritus habentes: et ipsi intra nos gemimus adoptionem filiorum Dei expectantes, redemptionem corporis nostri.
24 Sest meid päästeti lootuse kaudu. Kuid lootus, mida on juba näha, ei ole üldse lootus. Kes loodab seda, mida ta juba näeb?
Spe enim salvi facti sumus. Spes autem, quae videtur, non est spes: nam quod videt quis, quid sperat?
25 Kuna loodame seda, mida me ei ole veel näinud, siis ootame seda kannatlikult.
Si autem quod non videmus, speramus: per patientiam expectamus.
26 Samamoodi aitab Vaim meid meie nõrkuses. Me ei tea, kuidas Jumalaga rääkida, aga Vaim ise palub koos meiega ja meie kaudu ägamistega, mida ei ole võimalik sõnadesse panna.
Similiter autem et Spiritus adiuvat infirmitatem nostram: nam quid oremus, sicut oportet, nescimus: sed ipse Spiritus postulat pro nobis gemitibus inenarrabilibus.
27 Tema, kes uurib läbi kõigi mõtteviisi, teab Vaimu ajendeid, sest Vaim kaitseb usklike ees Jumala huve.
Qui autem scrutatur corda, scit quid desideret Spiritus: quia secundum Deum postulat pro sanctis.
28 Me teame, et Jumal tegutseb kõiges nende heaks, kes teda armastavad, keda ta on kutsunud oma plaanist osa saama.
Scimus autem quoniam diligentibus Deum omnia cooperantur in bonum, iis, qui secundum propositum vocati sunt sancti.
29 Sest Jumal, kes neid ette valis, eraldas neid olema nagu tema Poeg, et Poeg oleks paljudest vendadest ja õdedest esimene.
Nam quos praescivit, et praedestinavit conformes fieri imaginis Filii sui, ut sit ipse primogenitus in multis fratribus.
30 Keda ta valis, neid ta ka kutsus, ning keda ta kutsus, tegi ta ka õigeks, ning neid, kelle ta õigeks tegi, on ta ka austanud.
Quos autem praedestinavit, hos et vocavit: et quos vocavit, hos et iustificavit: quos autem iustificavit, illos et magnificavit.
31 Missugune on siis meie vastus kõigele sellele? Kui Jumal on meie poolt, kes võib olla meie vastu?
Quid ergo dicemus ad haec? si Deus pro nobis, qui contra nos?
32 Kas siis Jumal, kes oma Poegagi tagasi ei hoidnud, vaid andis ta meie kõigi eest, ei anna heldelt meile ka kõike muud?
Qui etiam proprio Filio suo non pepercit, sed pro nobis omnibus tradidit illum: quo modo non etiam cum illo omnia nobis donavit.
33 Kes võib Jumala erilist rahvast milleski süüdistada? Jumal on see, kes teeb meid õigeks,
Quis accusabit adversus electos Dei? Deus qui iustificat,
34 nii et kes saab meid hukka mõista? Kristus Jeesus, kes suri – mis veelgi olulisem, kes surnuist üles äratati –, seisab Jumala paremal käel ja esindab meie juhtumit.
quis est qui condemnet? Christus Iesus, qui mortuus est, immo qui et resurrexit, qui est ad dexteram Dei, qui etiam interpellat pro nobis.
35 Kes saab meid lahutada Kristuse armastusest? Kas rõhumine, kitsikus või tagakiusamine? Või nälg, vaesus, oht ja vägivald?
Quis ergo nos separabit a charitate Christi? tribulatio? an angustia? an fames? an nuditas? an periculum? an persecutio? an gladius?
36 Just nagu Pühakiri ütleb: „Sinu pärast oli meil kogu aeg oht saada tapetud. Meid koheldi nagu tapale viidavaid lambaid.“
(sicut scriptum est: Quia propter te mortificamur tota die: aestimati sumus sicut oves occisionis.)
37 Ei, kõiges, mis meiega juhtub, oleme rohkem kui võitjad tema kaudu, kes meid armastab.
Sed in his omnibus superamus propter eum, qui dilexit nos.
38 Olen täiesti veendunud, et ei elu ega surm, ei inglid ega kurjad vaimud, ei olevik ega tulevik, ei võimud,
Certus sum enim quia neque mors, neque vita, neque angeli, neque principatus, neque virtutes, neque instantia, neque futura, neque fortitudo,
39 ei kõrgus ega sügavus, tegelikult mitte miski kogu loodus ei saa meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas.
neque altitudo, neque profundum, neque creatura alia poterit nos separare a charitate Dei, quae est in Christo Iesu Domino nostro.
