< Roomlased 2 >
1 Kui te mõistate teiste üle kohut, ei ole teil vabandust, ükskõik kes te olete! Sest nagu te mõistate teisi hukka, mõistate kohut ka teie enda üle, sest te teete samu asju.
Lino obe weshikombolosha banobe, na njobe bani, uliya pakuleyela sobwe. Pakwinga pacindi mpolomboloshonga munobe ukute kulitoteka wenka, pakwinga nenjobe weshikombolosha ukute kubinsa bintu ibyo.
2 Me teame, et Jumala kohtuotsus nende kohta, kes selliseid asju teevad, põhineb tõel.
Tucinsheti Lesa walulama pakombolosha bantu beshikwinsa bintu byamushoboyo.
3 Kui te nende üle kohut mõistate, kas arvate tõesti, et saate vältida Jumala kohut?
Nomba obe muntususu, okute kombolosha bantu bambi beshikwinsa bintu ibi, pakwinsa bintu ibi, sena ukute kuyeyeti nukakuleye kombolosha kwa Lesa?
4 Või suhtute tema imelisse headusse, sallivusse ja kannatlikkusse põlgusega ega mõista, et Jumal püüab oma headuses teid meeleparandusele juhtida?
Sena ulapubishinga kwina moyo kunene kwa Lesa ne kutakalala bwangu ne moyonteka wakendi? Sena nkocinsheti Lesa lakwinshilinga nkumbo kwambeti usanduke kufuma kubwipishi bwakobe?
5 Oma kangekaelse suhtumisega ja meeleparandusest keeldudes teete asjad enda jaoks palju hullemaks õiglase tasu päeval, kui selgub, et Jumala kohtuotsus on täiesti õige.
Pakwinga moyo wakobe wayuma kayi nkausanduku, nukatambule cisubulo ca Lesa. Cisubulo ico nicikakuwile pabusuba mboshakaleshe bukalu bwakendi ne kombolosha kwakendi kwalulama.
6 Jumal hoolitseb selle eest, et igaüks saaks, mida ta on ära teeninud vastavalt sellele, mida ta on teinud.
Lesa nakabweshele uliyense kwelana ne incito shakendi.
7 Need, kes on jätkuvalt püüdnud teha seda, mis on hea ja õige, saavad hiilguse ja au, surematuse ja igavese elu. (aiōnios )
Bantu balapitilishinga kwinsa byaina ne balalangaulunga bulemu ne bulemeneno bwa Lesa ne buyumi butapu, balenshingeco, neye Lesa nakabape buyumi butapu. (aiōnios )
8 Aga nende osaks, kes mõtlevad ainult iseendale, hülgavad tõe ja otsustavad sihilikult teha kurja, saab karistus ja raevukas vaenulikkus.
Nomba bantu bakute kwinsa bintu mbyobasuni ne kukana kwinsa byalulama ne kukonkela byaipa, Lesa nakabape cisubulo mubukalu bwakendi.
9 Igaüht, kes teeb kurja, tabavad häda ja kannatused − kõigepealt juute ja siis ka kõiki võõramaalasi.
Mapensho ne makatasho nakabawile beshikwinsa byaipa, kutatikila Bayuda kushikila ne kubantu ba mishobo naimbi.
10 Kuid kõigi osaks − kõigepealt juutide ja siis ka võõramaalaste osaks −, kes teevad head, on hiilgus, au ja rahu.
Nsombi Lesa nakabape bulemu ne bulemeneno ne lumuno bonse beshikwinsa byaina, kutatikila Bayuda kushikila ku bantu bamishobo naimbi.
11 Jumalal ei ole lemmikuid.
Pakwinga Lesa nkakute kusalaula.
12 Need, kes teevad pattu, kuid neil ei ole kirjutatud seadust, lähevad ikkagi hukka, kuid need, kes teevad pattu ja kel on kirjutatud seadus, mõistetakse hukka selle seaduse järgi.
Bantu ba mishobo naimbi balabula kwinshiba Milawo ya Mose, ne kwinsa bwipishi, naboyo nibakonongeketi bantu babula kwinshiba Mulawo. Nomba abo Bayuda balepisha kabalibenshiba Milawo ya Mose nibakomboloshewe kwelana ne Mulawo,
13 Üksnes seaduse kuulamine ei tee teid Jumala silmis õigeks. Õigeks tehakse need, kes teevad seda, mida seadus ütleb.
Pakwinga bantu balulama pamenso a Lesa ntebo bakute kunyumfwowa Milawo sobwe. Nsombi bakute kwinsa mbuli Mulawo nceulambanga.
14 Võõramaalastel ei ole kirjutatud seadust, aga kui nad instinktiivselt teevad seda, mida seadus ütleb, järgivad nad seadust isegi ilma kirjutatud seadust omamata.
Naboyo bantu babula kuba Bayuda babula Mulawo, nsombi na balenshi mbuli Milawo ncoikute kwamba palwabo bene, bakute kulesheti bakute Milawo mumyoyo yabo, nambi baliya Milawo ya Mose.
15 Niimoodi näitavad nad, kuidas toimib nende mõistusesse kirjutatud seadus. Kui nad mõtlevad, mida teevad, siis nende südametunnistus kas süüdistab neid valesti toimimises või kaitseb neid, kui nad teevad seda, mis on õige ja hea.
Bwikalo bwabo bukute kulesheti Milawo yalembwa mumyoyo yabo. Kayi myoyo yabo ikute kulesheti nicakubinga, pakwinga mengashilo abo nacimbi cindi akute kubatoteka kayi ne kubasuminisha.
16 Hea sõnum, mida ma jagan, on see, et tuleb päev, mil Jumal mõistab Jeesuse Kristuse läbi kohut igaühe salajaste mõtete üle.
Mbuli Mulumbe Waina ngonkute kukambauka nicikabe mushoboyo pabusuba Lesa mposhakomboloshe bantu kupitila muli Yesu Klistu pali ibyo byasolekwa mbyobakute kuyeya bene.
17 Kuidas on teiega, kes nimetate end juudiks? Te toetute kirjutatud seadusele ja hooplete, et teil on eriline suhe Jumalaga.
Nomba lino obe ukute kulyambeti o Muyuda wacinkila manungo mu Milawo, kayi ukute kulisumpula muli Lesa wakobe.
18 Te teate, mida ta tahab; te teete, mis on õige, sest teid on seaduse järgi õpetatud.
Ucinshi ncalayandanga Lesa kwambeti winse, kayi waleishiwa mu Milawo, kusala byaina nambi byaipa.
19 Te olete absoluutselt kindlat, et suudate juhtida pimedaid ja et olete valguseks neile, kes on pimeduses.
Washometi njobe mutangunishi wa bantu bashipilwa, mumuni weshikumunikila bantu bali mumushinshe,
20 Te arvate, et võite suunata asjatundmatud õigele teele, olla „laste“õpetaja, sest te tunnete seadusest kogu tõde, mida on võimalik tunda.
kayi njobe shikwiyisha baluya ne bantu batacinshi. Washometi mu Milawo muli lwinshibo lwa bintu byancine ncine byonse.
21 Kui te olete nii hõivatud teiste õpetamisega, miks ei õpeta te iseennast? Te ütlete inimestele, et ei tohi varastada, kuid kas te ise varastate?
Nomba obe shikwiyisha banobe, nicani nkokute kuliyisha omwine? Obe shikukambauketi, “Kwiba sobwe.” Nicani obe ukute kwiba?
22 Te ütlete inimestele, et abielu ei tohi rikkuda, kuid kas te ise rikute abielu? Te ütlete inimestele, et ebajumalaid ei tohi kummardada, kuid kas te rüvetate templit?
Nomba uleishingeti, “Nkamwelela kwinsa bupombo.” Nicani obe ulenshinga bupombo? Wapela kukambilila tumbwanga, nomba kayi nicani ukute kuya mu ng'anda kuya kwibamo tumbwanga?
23 Te hooplete, et teil on seadus, aga kas te seda rikkudes ei esita Jumalat vääriti?
Ukute kulisumpuleti nkute Milawo ya Lesa, nomba nicani ulapanga nsoni Lesa pakupwaya Milawo?
24 Nagu Pühakirjas on öeldud: „Jumala iseloomu laimatakse võõramaalaste hulgas teie pärast.“
Mbuli Mabala ncakute kwambeti, “Bantu bamishoboyo naimbi bakute kunyansha Lesa pacebo ca njamwe Bayuda.”
25 Ümberlõigatud olemisel on väärtus ainult siis, kui teete seda, mida seadus ütleb. Aga kui te rikute seadust, siis on teie ümberlõikus väärtusetu nagu neil, kes ei ole üldse ümber lõigatud.
Na ukute kukonka Milawo ya Mose kupalulwa kwakobe kulicena. Nomba na nkokute kukonka Milawo caina kwambeti wikale kwakubula kupalulwa.
26 Kui mees, kes ei ole ümber lõigatud, järgib seadust, tuleb teda arvestada kui ümberlõigatut, kuigi ta ei ole ümber lõigatud.
Nomba na muntu wabula kupalulwa lakonkonga Milawo ya Mose, sena muntuyu pamenso a Lesa nteshakabeti muntu wapalulwa, necikabeti nkapalulwa?
27 Ümberlõikamata võõramaalased, kes järgivad seadust, mõistavad teid hukka, kui rikute seadust, kuigi teil on kirjutatud seadus ja ümberlõikamine.
Weco muntu wabula kupalulwa ukute kukonka Milawo endiye weshi akamutoteke amwe Bayuda mwapalulwa kayi mukute Milawo yalembwa, nsombi mukute kwipwaya.
28 Välispidine ei tee teist juuti; selleks ei ole ümberlõikamise füüsiline märk.
Bintu ibi bilaleshengeti Muyuda mwine nteyo lalileshenga kubantu eti ni Muyuda sobwe. Kayi kupalulwa kwancine ncine nteko nkobakute kwinsa kumubili sobwe.
29 Juudiks teeb teid see, mis on sees, „südame ümberlõikamine“− süda, mis ei järgi seaduse kirjatähte, vaid vaimsust. Selline inimene ootab kiitust Jumalalt, mitte inimestelt.
Neco, Muyuda mwine ni uyo Muyuda mumoyo, kayi kupalulwa kwakendi nikwamumoyo kweshikwinshika ne Mushimu Uswepa, kwakubula Milawo sobwe. Weshikulumba muntu wa mushoboyo nte muntu sobwe nsombi ni Lesa.