< Roomlased 2 >

1 Kui te mõistate teiste üle kohut, ei ole teil vabandust, ükskõik kes te olete! Sest nagu te mõistate teisi hukka, mõistate kohut ka teie enda üle, sest te teete samu asju.
Derfor er du uden Undskyldning, o Menneske! hvem du end er, som dømmer; thi idet du dømmer den anden, fordømmer du dig selv; thi du, som dømmer, øver det samme.
2 Me teame, et Jumala kohtuotsus nende kohta, kes selliseid asju teevad, põhineb tõel.
Vi vide jo, at Guds Dom er, stemmende med Sandhed, over dem, som øve saadanne Ting.
3 Kui te nende üle kohut mõistate, kas arvate tõesti, et saate vältida Jumala kohut?
Men du, o Menneske! som dømmer dem, der øve saadanne Ting, og selv gør dem, mener du dette, at du skal undfly Guds Dom?
4 Või suhtute tema imelisse headusse, sallivusse ja kannatlikkusse põlgusega ega mõista, et Jumal püüab oma headuses teid meeleparandusele juhtida?
Eller foragter du hans Godheds og Taalmodigheds og Langmodigheds Rigdom og ved ikke, at Guds Godhed leder dig til Omvendelse?
5 Oma kangekaelse suhtumisega ja meeleparandusest keeldudes teete asjad enda jaoks palju hullemaks õiglase tasu päeval, kui selgub, et Jumala kohtuotsus on täiesti õige.
Men efter din Haardhed og dit ubodfærdige Hjerte samler du dig selv Vrede paa Vredens og Guds retfærdige Doms Aabenbarelses Dag,
6 Jumal hoolitseb selle eest, et igaüks saaks, mida ta on ära teeninud vastavalt sellele, mida ta on teinud.
han, som vil betale enhver efter hans Gerninger:
7 Need, kes on jätkuvalt püüdnud teha seda, mis on hea ja õige, saavad hiilguse ja au, surematuse ja igavese elu. (aiōnios g166)
dem, som med Udholdenhed i god Gerning søge Ære og Hæder og Uforkrænkelighed, et evigt Liv; (aiōnios g166)
8 Aga nende osaks, kes mõtlevad ainult iseendale, hülgavad tõe ja otsustavad sihilikult teha kurja, saab karistus ja raevukas vaenulikkus.
men over dem, som søge deres eget og ikke lyde Sandheden, men adlyde Uretfærdigheden, skal der komme Vrede og Harme.
9 Igaüht, kes teeb kurja, tabavad häda ja kannatused − kõigepealt juute ja siis ka kõiki võõramaalasi.
Trængsel og Angest over hvert Menneskes Sjæl, som øver det onde, baade en Jødes først og en Grækers;
10 Kuid kõigi osaks − kõigepealt juutide ja siis ka võõramaalaste osaks −, kes teevad head, on hiilgus, au ja rahu.
men Ære og Hæder og Fred over hver den, som gør det gode, baade en Jøde først og en Græker!
11 Jumalal ei ole lemmikuid.
Thi der er ikke Persons Anseelse hos Gud.
12 Need, kes teevad pattu, kuid neil ei ole kirjutatud seadust, lähevad ikkagi hukka, kuid need, kes teevad pattu ja kel on kirjutatud seadus, mõistetakse hukka selle seaduse järgi.
Thi alle de, som have syndet uden Loven, de skulle ogsaa fortabes uden Loven; og alle de, som have syndet under Loven, de skulle dømmes ved Loven;
13 Üksnes seaduse kuulamine ei tee teid Jumala silmis õigeks. Õigeks tehakse need, kes teevad seda, mida seadus ütleb.
thi ikke Lovens Hørere ere retfærdige for Gud, men Lovens Gørere skulle retfærdiggøres —
14 Võõramaalastel ei ole kirjutatud seadust, aga kui nad instinktiivselt teevad seda, mida seadus ütleb, järgivad nad seadust isegi ilma kirjutatud seadust omamata.
thi naar Hedninger, som ikke have Loven, af Naturen gøre, hvad Loven kræver, da ere disse, uden at have Loven, sig selv en Lov;
15 Niimoodi näitavad nad, kuidas toimib nende mõistusesse kirjutatud seadus. Kui nad mõtlevad, mida teevad, siis nende südametunnistus kas süüdistab neid valesti toimimises või kaitseb neid, kui nad teevad seda, mis on õige ja hea.
de vise jo Lovens Gerning skreven i deres Hjerter, idet deres Samvittighed vidner med, og Tankerne indbyrdes anklage eller ogsaa forsvare hverandre —
16 Hea sõnum, mida ma jagan, on see, et tuleb päev, mil Jumal mõistab Jeesuse Kristuse läbi kohut igaühe salajaste mõtete üle.
paa den Dag, da Gud vil dømme Menneskenes skjulte Færd ifølge mit Evangelium ved Jesus Kristus.
17 Kuidas on teiega, kes nimetate end juudiks? Te toetute kirjutatud seadusele ja hooplete, et teil on eriline suhe Jumalaga.
Men naar du kalder dig Jøde og forlader dig trygt paa Loven og roser dig af Gud
18 Te teate, mida ta tahab; te teete, mis on õige, sest teid on seaduse järgi õpetatud.
og kender hans Villie og værdsætter de forskellige Ting, idet du undervises af Loven,
19 Te olete absoluutselt kindlat, et suudate juhtida pimedaid ja et olete valguseks neile, kes on pimeduses.
og trøster dig til at være blindes Vejleder, et Lys for dem, som ere i Mørke,
20 Te arvate, et võite suunata asjatundmatud õigele teele, olla „laste“õpetaja, sest te tunnete seadusest kogu tõde, mida on võimalik tunda.
uforstandiges Opdrager, umyndiges Lærer, idet du i Loven har Udtrykket for Erkendelsen og Sandheden, —
21 Kui te olete nii hõivatud teiste õpetamisega, miks ei õpeta te iseennast? Te ütlete inimestele, et ei tohi varastada, kuid kas te ise varastate?
du altsaa, som lærer andre, du lærer ikke dig selv! Du, som prædiker, at man ikke maa stjæle, du stjæler!
22 Te ütlete inimestele, et abielu ei tohi rikkuda, kuid kas te ise rikute abielu? Te ütlete inimestele, et ebajumalaid ei tohi kummardada, kuid kas te rüvetate templit?
Du, som siger, at man ikke maa bedrive Hor, du bedriver Hor! Du, som føler Afsky for Afguderne, du øver Tempelran!
23 Te hooplete, et teil on seadus, aga kas te seda rikkudes ei esita Jumalat vääriti?
Du, som roser dig af Loven, du vanærer Gud ved Overtrædelse af Loven!
24 Nagu Pühakirjas on öeldud: „Jumala iseloomu laimatakse võõramaalaste hulgas teie pärast.“
Thi „for eders Skyld bespottes Guds Navn iblandt Hedningerne‟, som der er skrevet.
25 Ümberlõigatud olemisel on väärtus ainult siis, kui teete seda, mida seadus ütleb. Aga kui te rikute seadust, siis on teie ümberlõikus väärtusetu nagu neil, kes ei ole üldse ümber lõigatud.
Thi vel gavner Omskærelse, om du holder Loven; men er du Lovens Overtræder, da er din Omskærelse bleven til Forhud.
26 Kui mees, kes ei ole ümber lõigatud, järgib seadust, tuleb teda arvestada kui ümberlõigatut, kuigi ta ei ole ümber lõigatud.
Dersom nu Forhuden holder Lovens Forskrifter, vil da ikke hans Forhud blive regnet som Omskærelse?
27 Ümberlõikamata võõramaalased, kes järgivad seadust, mõistavad teid hukka, kui rikute seadust, kuigi teil on kirjutatud seadus ja ümberlõikamine.
Og naar den af Natur uomskaarne opfylder Loven, skal han dømme dig, som med Bogstav og Omskærelse er Lovens Overtræder.
28 Välispidine ei tee teist juuti; selleks ei ole ümberlõikamise füüsiline märk.
Thi ikke den er Jøde, som er det i det udvortes, ej heller er det Omskærelse, som sker i det udvortes, i Kød;
29 Juudiks teeb teid see, mis on sees, „südame ümberlõikamine“− süda, mis ei järgi seaduse kirjatähte, vaid vaimsust. Selline inimene ootab kiitust Jumalalt, mitte inimestelt.
men den, som indvortes er Jøde, og Hjertets Omskærelse i Aand, ikke i Bogstav — hans Ros er ikke af Mennesker, men af Gud.

< Roomlased 2 >