Roomlased 14

1 Võtke vastu need, kellel on veel raskusi Jumalasse uskumisega, ja ärge astuge vaidlusse isiklike arvamuste üle.

Him that is weak in the faith receive ye, [but] not to doubtful disputations.

2 Üks inimene võib arvata, et ta võib kõike süüa, samal ajal teine, kelle usk on nõrk, sööb ainult aedvilju.

For one believeth that he may eat all things: another, who is weak, eateth herbs.

3 Need, kes söövad kõike, ei tohi halvustada neid, kes ei söö, ja need, kes ei söö, ei tohi arvustada neid, kes söövad, sest Jumal võtab nad mõlemad vastu.

Let not him that eateth, despise him that eateth not; and let not him who eateth not, judge him that eateth: for God hath received him.

4 Mis õigust on teil kellegi teise teenija üle kohut mõista? Tema enda isand on see, kes otsustab, kas ta teeb õigesti või valesti. Issanda abiga suudavad nad õiguse poolel seista.

Who art thou that judgest another man's servant? to his own master he standeth or falleth: and he shall be held up: for God is able to make him stand.

5 Mõned peavad mõnda päeva olulisemaks kui teisi, samas kui teised peavad kõiki päevi ühesuguseks. Igaüks peaks oma mõtteis täielikult veendunud olema.

One man esteemeth one day above another: another esteemeth every day [alike]. Let every man be fully persuaded in his own mind.

6 Need, kes austavad erilist päeva, teevad seda Issandale; ja need, kes söövad ilma muretsemata, teevad seda Issandale, sest nad tänavad Jumalat. Samal ajal need, kes väldivad teatud asjade söömist, teevad seda Issandale ja ka nemad annavad tänu Jumalale.

He that regardeth the day, regardeth [it] to the Lord: and he that regardeth not the day, to the Lord he doth not regard [it]. He that eateth, eateth to the Lord, for he giveth God thanks; and he that eateth not, to the Lord he eateth not, and giveth God thanks.

7 Keegi meist ei ela iseendale ega sure iseendale.

For none of us liveth to himself, and no man dieth to himself.

8 Kui elame, siis elame Issandale, või kui sureme, siis sureme Issandale − seega kas me elame või sureme, me kuulume Issandale.

For whether we live, we live to the Lord; and whether we die, we die to the Lord: whether we live therefore, or die, we are the Lord's.

9 Sel põhjusel Kristus suri ja ärkas jälle ellu − et ta saaks olla nii surnute kui ka elavate Issand.

For to this end Christ both died, and rose, and revived, that he might be Lord both of the dead and the living.

10 Miks te siis arvustate oma kaasusklikke? Miks te põlgate oma kaasusklikke? Sest me kõik seisame Jumala kohtutrooni ees.

But why dost thou judge thy brother? or why dost thou set at naught thy brother? for we shall all stand before the judgment-seat of Christ.

11 Sest Pühakiri ütleb: „„Sama kindlalt kui ma elan, “ütleb Issand, „peavad kõik põlved kummarduma minu ees ja iga keel kuulutab, et ma olen Jumal.““

For it is written, [As] I live, saith the Lord, every knee shall bow to me, and every tongue shall confess to God.

12 Seega peab igaüks meist oma teguviisi Jumala ees selgitama.

So then every one of us shall give account of himself to God.

13 Seepärast ärgem enam mõistkem üksteise üle kohut, vaid otsustagem hoopis, et me ei pane takistusi oma kaasusklike teele ega sunni neid langema.

Let us not therefore judge one another any more: but judge this rather, that no man put a stumbling-block, or an occasion to fall in [his] brother's way.

14 Ma olen kindel − mind on veennud Issand Jeesus −, et miski ei ole iseenesest tseremoniaalselt ebapuhas. Aga kui keegi peab seda ebapuhtaks, siis on see tema jaoks ebapuhas.

I know, and am persuaded by the Lord Jesus, that [there is] nothing unclean by itself: but to him that esteemeth any thing to be unclean, to him [it is] unclean.

15 Kui teie kaasusklikku haavab teie toiduküsimus, siis ei käitu te enam armastavalt. Ärge hävitage kedagi, kelle eest Kristus suri, toiduga, mida valite söömiseks.

But if thy brother is grieved with [thy] food, now walkest thou not charitably. Destroy not him with thy food, for whom Christ died.

16 Ärge laske head, mida teete, vääriti kujutada,

Let not then your good be evil spoken of:

17 sest Jumala riik ei ole söömine ja joomine, vaid õigesti elamine ning rahu ja rõõmu omamine Pühas Vaimus.

For the kingdom of God is not food and drink, but righteousness, and peace, and joy in the Holy Spirit.

18 Igaüks, kes teenib Kristust niimoodi, on Jumalale meelepärane ja teised tunnustavad teda.

For he that in these things serveth Christ, [is] acceptable to God, and approved by men.

19 Käigem siis rahurajal ja leidkem võimalusi üksteise julgustamiseks.

Let us therefore follow after the things which make for peace, and things with which one may edify another.

20 Ärge hävitage Jumala tööd vaidlustega toidu üle. Kõik on puhas, kuid on vale süüa ja teisi haavata.

For the sake of food, destroy not the work of God. All things indeed [are] pure; but [it is] evil for that man who eateth with offense.

21 Parem on mitte süüa liha ja mitte juua veini ega teha midagi muud, mis paneks kaasuskliku komistama.

[It is] good neither to eat flesh, nor to drink wine, nor [any thing] by which thy brother stumbleth, or is offended, or is made weak.

22 See, mida te isiklikult usute, on teie ja Jumala vaheline asi. Õnnelikud on need, kes ei mõista end hukka, tehes seda, mida nad õigeks peavad!

Hast thou faith? have it to thyself before God. Happy [is] he that condemneth not himself in that thing which he alloweth.

23 Aga kui teil on kahtlusi, kas millegi söömine on õige või vale, siis ei peaks sööma, sest te pole veendunud, et see on õige. Mis ei põhine kindlal veendumusel, on patt.

And he that doubteth is damned if he eateth, because [he eateth] not from faith: for whatever [is] not from faith is sin.