Roomlased 1
1 See kiri on Pauluselt, Jeesuse Kristuse sulaselt. Mind kutsus apostliks Jumal. Jumal määras mind kuulutama head sõnumit,
Na Paora, na te pononga a Ihu Karaiti, i karangatia hei apotoro, i motuhia ki te rongopai a te Atua,
2 mida ta eelnevalt on? Pühakirjas oma prohvetite kaudu tõotanud.
I korerotia ra e ia i mua, ara e ana poropiti i roto i nga karaipiture tapu,
3 Hea sõnum on tema Pojast, kelle inimesest esiisa oli Taavet,
Mo tana Tama, i whanau nei he uri no Rawiri, no te wahi ki te kikokiko;
4 kuid kes sai avalikuks kui Jumala Poeg, kui ta Püha Vaimu väel surnuist üles tõusis. Tema on Jeesus Kristus, meie Issand.
I whakapuakina mai nei ko te Tama a te Atua i runga i te kaha, i runga i ta te wairua o te tapu, i te mea ka whakaarahia i te hunga mate; ara a Ihu Karaiti, to tatou Ariki,
5 Tema kaudu sain eesõiguse olla apostel, et kutsuda kõiki rahvaid kuulekalt temasse uskuma.
Nana nei matou i whiwhi ai ki te aroha noa, ki te mahi apotoro, kia ngohengohe ai, kia whakapono ai nga iwi katoa, hei mea mo tona ingoa:
6 Ka teie olete nende hulgas, keda kutsuti Jeesusele Kristusele kuuluma.
No ratou nei hoki koutou, he mea karanga hei hunga mo Ihu Karaiti:
7 Ma kirjutan teile kõigile, kes olete Roomas, keda Jumal armastab ja keda ta on oma eriliseks rahvaks kutsunud. Armu ja rahu teile Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt!
Ki te hunga katoa i Roma, e arohaina nei e te Atua, ka oti nei te te karanga hei hunga tapu: Kia tau ki a koutou te aroha noa me te rangimarie, he mea na te Atua, na to tatou Matua, na te Ariki hoki, na Ihu Karaiti.
8 Lubage, et ma kõigepealt tänan oma Jumalat Jeesuse Kristuse kaudu teie kõigi eest, sest sellest, kuidas te Jumalasse usute, räägitakse kogu maailmas.
Ko taku mea tuatahi, he whakawhetai ki toku Atua i roto i a Ihu Karaiti mo koutou katoa, no te mea e korerotia ana to koutou whakapono i te ao katoa.
9 Ma palvetan alati teie eest, nagu võib kinnitada Jumal − see Jumal, keda ma teenin kogu oma olemusega, kui jagan head sõnumit tema Pojast.
Ko te Atua, e mahi nei toku wairua ki a ia i roto i te rongopai o tana Tama, hei kaiwhakaatu moku, mo te mau tonu o taku whakahuahua i a koutou, a i aku karakiatanga i nga wa katoa,
10 Oma palvetes palun ma alati, et võiksin lõpuks tulla ja teiega kohtuda, kui Jumal seda tahab.
E inoi ana me kore e pai te Atua kia whakatikaia taku haere atu ki a koutou.
11 Ma tõesti tahan teid külastada ja jagada teiega vaimulikku õnnistust teie kinnitamiseks.
Nui atu hoki toku hiahia kia kite i a koutou, kia whakawhiwhi ai ahau i a koutou ki tetahi mea homai, he mea wairua, kia whakaungia ai koutou;
12 Nii saame koos julgustust üksteise usust Jumalasse, nii teie usust kui ka minu omast.
Ara kia ora ngatahi o tatou ngakau, toku i to koutou whakapono, o koutou i toku.
13 Mu vennad ja õed, ma tahan, et te teaksite, et olen sageli teinud plaane teie külastamiseks, kuid mind ei ole seni lastud tulla. Ma tahan näha teie keskel häid vaimulikke tulemusi, nagu ma olen näinud teiste inimeste hulgas.
Na e kore ahau e pai, e oku teina, kia ngaro i a koutou te maha o aku meatanga kia haere atu ki a koutou, heoi araia mai ana ahau, a mohoa noa nei, kia whiwhi ai ahau ki tetahi hua i roto i a koutou hoki, kia pera me te mea i era atu tauiwi.
14 Sest mul on kohustus töötada nii tsiviliseeritute kui ka tsiviliseerimatute, nii haritute kui ka harimatute heaks.
He nama kei runga i ahau na nga Kariki, a na nga Tautangata, na te hunga mohio, a na te hunga whakaarokore.
15 Sellepärast soovin ma tõesti innukalt tulla Roomasse ja jagada teiega head sõnumit.
Na reira e ngakau nui ana ahau kia whakapaua taku ki te kauwhau hoki i te rongopai ki a koutou i Roma.
16 Kindlasti ei häbene ma head sõnumit, sest see on Jumala vägi päästa igaüht, kes temasse usub − kõigepealt juute ja siis ka kõiki teisi.
Kahore hoki oku whakama ki te rongopai: ko te kaha hoki ia o te Atua hei whakaora mo nga tangata katoa e whakapono ana; mo te Hurai ki mua, mo te Kariki ano hoki.
17 Sest hea sõnum näitab Jumalat kui head ja õiget, usaldusväärset algusest lõpuni. Nagu Pühakiri ütleb: „Kes on õiged Jumala ees, elavad teda uskudes.“
A kei reira e whakakitea ana ta te Atua tika, he mea no te whakapono ki te whakapono: kua oti nei hoki te tuhituhi, ma te whakapono e ora ai te tangata tika.
18 Jumala vastumeelsust ilmutatakse taevast nende vastu, kes on jumalatud ja kes ei ole moraalselt õiged, nende vastu, kes summutavad tõde halvaga, mida nad teevad.
E whakakitea iho ana hoki i te rangi to te Atua riri ki nga karakiakoretanga katoa, ki nga he o nga tangata e pehi ana i te pono i runga i te he;
19 See, mida on võimalik Jumala kohta teada, on ilmne, sest ta on selle neile väga selgeks teinud.
Kei roto nei i a ratou e marama ana nga mea o te Atua e taea te mohio; kua whakamaramatia hoki e te Atua ki a ratou.
20 Juba alates maailma loomisest on Jumala nähtamatu olemus − tema igavene vägi ja jumalikkus − selgelt nähtav selles, mida ta on teinud. Sellistel inimestel ei ole vabandust, (aïdios g126)
E kitea nuitia ana hoki nga mea ona, kahore nei i kitea, no te hanganga iho ra o te ao, e mohiotia ana ki nga mea i hanga, ara tona kaha mau tonu, me tona atuatanga; kia kore ai he kupu whakahoki ma ratou: (aïdios g126)
21 sest kuigi nad tundsid Jumalat, ei kiitnud ega ülistanud nad teda, vaid selle asemel muutus nende arvamus Jumalast täielikuks rumaluseks ning nende tühja mõistust täitis pimedus.
I a ratou hoki e matau ana ki te Atua, kihai ratou i whakakororia i a ia hei Atua, kihai hoki i whakawhetai; heoi kua kuware o ratou whakaaro, a whakapouritia ana to ratou ngakau pohehe.
22 Kuigi nad väitsid, et on targad, said nad rumalaks.
I a ratou e mea ana he mohio ratou, na ka wairangi,
23 Nad vahetasid surematu Jumala hiilguse surelike inimeste, lindude, loomade ja roomajate kujutiste vastu.
A whakaputaia ketia ake te kororia o te Atua e kore nei e pirau, kia rite ki te ahua o te tangata pirau noa, o nga manu hoki, o nga kararehe waewae wha, o nga mea ngokingoki.
24 Niisiis jättis Jumal nad nende rikutud mõistuse kurjade soovide küüsi ja nad tegid üksteisele häbiväärseid, alandavaid asju.
Koia ratou i tukua ai e te Atua ki te mahi poke, i runga i nga hiahia o o ratou ngakau, kia whakatutuatia iho ai o ratou tinana e ratou ano, to tetahi e tetahi:
25 Nad vahetasid Jumala tõe vale vastu ning kummardasid ja teenisid loodolevusi, mitte Loojat, kes on väärt kiitust igavesti. Aamen. (aiōn g165)
I te mea kua whakawhiti ratou i to te Atua pono mo te teka, a karakia ana, mahi ana ki te mea hanga, kapea ake te Kaihanga, ko ia nei te whakapaingia ake ake. Amine. (aiōn g165)
26 Sellepärast jättis Jumal nad nende kurjade soovide küüsi. Nende naised vahetasid loomupärase seksuaalsuse ebaloomuliku vastu,
Koia ratou i tukua ai e te Atua ki nga hiahia tutua: ko a ratou wahine hoki, mahue ake i a ratou te tikanga maori, kei te ngau ke noa atu:
27 ning samamoodi loobusid mehed seksist naistega ja põlesid himust üksteise vastu. Mehed tegid üksteisega sündsusetuid asju ning selle tulemusena tabasid neid nende loomuvastasuse paratamatud tagajärjed.
Me nga tane ano, whakarerea ake e ratou te tikanga maori ki te wahine, ano he ahi te kanga o to ratou hiahia ki a ratou ano; nga tane ki nga tane, mahi ai i te mea whakama, me te whiwhi ano ki te utu e rite ana mo to ratou ngaunga ketanga.
28 Kuna nad ei pidanud väärtuslikuks Jumala tundmaõppimist, jättis ta neid nende väärtusetu, usaldamatu mõtteviisi küüsi, tegema seda, mida ei tohiks kunagi teha.
A i a ratou kihai nei i pai kia mau tonu te Atua ki o ratou mahara, tukua ana ratou e te Atua ki te hinengaro he, kia mahia nga mea kahore e tau kia mahia.
29 Nad täitsid end kõigega, mis on vale: kurjuse, ahnuse, vihkamise, kadeduse, mõrvamise, tülitsemise, petmise, kuritahtlikkuse ja tagarääkimisega.
Ki tonu ratou i nga mahi he katoa, i te kino, i te apo, i te mauahara; whawhao rawa i te hae, i te kohuru, i te totohe, i te hianga, i te whanoke; he hunga kohumuhumu,
30 Nad on tagaselja halvustavad ja Jumala vihkajad. Nad on ülbed, uhked ja hooplevad. Nad leiutavad uusi viise patustamiseks. Nad hakkavad oma vanematele vastu.
He hunga ngautuara, kino ki te Atua, he hunga whakahihi, whakakake, whakapehapeha, he kaitito i nga mea kino, e turi ana ki nga matua,
31 Nad ei taha aru saada, nad ei pea lubadusi, nad ei ilmuta mingit lahkust ega kaastunnet.
Kahore o ratou matauranga, he hunga kupu taka, kahore nei he aroha, kahore e tohu tangata:
32 Kuigi nad mõistavad täpselt, mida Jumal nõuab, teevad nad seda, mis on surma väärt. Nad ei tee seda mitte ainult ise, vaid nad toetavad selles ka teisi.
Ahakoa e matau ana ano ratou ki ta te Atua tikanga, he tika te mate mo nga kaimahi i enei mea, heoi ka mahi tonu ratou i aua mea me te whakaae hoki ki te hunga e pera ana te mahi.
