Matteus 9
1 Nõnda läks siis Jeesus paadiga tagasi üle järve linna, kus ta elas.
Yesu wukuma mu nlungu ayi wusabuka mbu; ayi wuyenda ku divula diandi.
2 Seal toodi tema juurde matil lamav halvatud mees. Kui Jeesus nägi nende usku, ütles ta halvatule: „Mu sõber, ära kurvasta! Sinu patud on andeks antud.“
Bannatina mu kiphoyi dikoka dimosi. Yesu bu kamona minu kiawu, wukamba dikoka: —Ba ayi bukhafi muanꞌama, masumu maku malemvukulu.
3 Selle peale ütlesid mõned vaimulikud õpetajad isekeskis: „Ta teotab Jumalat!“
Buna minlongi minkaka mi Mina mieka niunguta: “Mutu wawu wulembo vuezi Nzambi!”
4 Kuid Jeesus teadis, mida nad mõtlevad. Ta küsis neilt: „Miks te mõtlete kurje mõtteid?
Yesu wuzaba mayindu mawu ayi wuba yuvula: —Bila mbi luididi mayindu mambimbi mu mintima mieno?
5 Mida on kergem öelda: „Su patud on andeks antud“või „Tõuse üles ja kõnni“?
Mbi bilutidi kambu phasi mu kamba: “Masumu maku malemvukulu” voti: “Telama kuaku ayi diata”?
6 Aga et veenda teid, et inimese Pojal on õigus patte andeks anda …“Ta ütles halvatule: „Tõuse üles, võta oma matt ja mine koju!“
Vayi muingi luzaba mboti ti Muana Mutu beki lulendo vava ntoto mu lemvukila masumu. Buna wutala dikoka ayi wunkamba: —Telama, bonga kiphoyi kiaku, vutuka ku nzoꞌaku.
7 Mees tõusis üles ja läks koju.
Dikoka beni ditelama ayi diyenda ku nzoꞌandi.
8 Kui rahvahulgad nägid, mis oli juhtunud, olid nad ehmunud. Siis ülistasid nad Jumalat, et ta oli andnud inimesele sellise väe.
Nkangu wu batu bu wumona bobo, bamona boma ayi bakembisa Nzambi wuvana lulendo luphila yoyi kuidi batu.
9 Kui Jeesus sealt edasi läks, nägi ta maksukogumispunktis istumas meest nimega Matteus. Jeesus kutsus teda: „Järgi mind!“Ta tõusis üles ja järgnes Jeesusele.
Yesu wuyenda. Bu kaba vioka, wumona mutu wumosi, dizina diandi Matayi, wuvuanda mu bilu kimfutusulungu ziphaku. Wunkamba: —Wundandakana! Matayi wutelama ayi wunlandakana.
10 Sel ajal kui Jeesus sõi Matteuse kodus, tuli palju maksukogujaid ja patuseid ning nad istusid lauas koos Jeesuse ja tema jüngritega.
Bu kaba ndia va meza mu nzo Matayi, buna mimfutisi miwombo mi ziphaku ayi bankua masumu bayiza dia va meza va kimosi ayi Yesu ayi minlonguki miandi.
11 Kui variserid seda nägid, küsisid nad Jeesuse jüngritelt: „Miks teie Õpetaja sööb koos maksukogujate ja patustega?“
Bafalisi bu bamona bobo bayuvula minlonguki miandi: —Bila mbi Nlongiꞌeno kalembo dila va kimosi ayi mimfutisi mi ziphaku ayi bankua masumu e?
12 Kui Jeesus seda küsimust kuulis, vastas ta: „Arsti ei vaja terved, vaid haiged.
Yesu bu kawa bobo, buna wuvutula: —Batu badi nitu yi mvini batombanga munganga ko vayi batu badi bimbevo bawu bantombanga munganga.
13 Minge ja uurige välja, mida see tähendab: „Ma tahan halastust, mitte ohvrit. Sest ma ei tulnud kutsuma neid, kes teevad seda, mis on õige; ma tulin kutsuma patuseid.““
Luenda lulonguka tsundu yi mambu mama: thidi luba batu badi mintima mi kiadi vayi mbengi luthambikanga kaka makaba. Bila ndisia kuiza tela ko batu basonga vayi ndiyiza tela bankua masumu.
14 Siis tulid Johannese jüngrid ja küsisid: „Miks on nii, et meie ja variserid paastume sageli, aga sinu jüngrid ei paastu?“
Buna minlonguki mi Yowani miyiza kuidi Yesu mu kunyuvula ti: —Bila mbi beto ayi bafalisi tueti kifuisa nzala mu diambu di lusambulu vayi minlonguki miaku mikifuisanga nzala ko mu diambu di lusambulu e?
15 „Kas pulmakülalised kurvastavad, kui peigmees on nende juures?“vastas Jeesus. „Aga tuleb aeg, mil peigmees võetakse nende juurest ära, ja siis nad paastuvad.
Yesu wuba vutudila: —Lumbanza ti batu bobo batumusu kuidi ditoko diodo dikuedidi balenda ba mu kiadi ditoko bu kakidi yawu va kimosi e? Vayi vadi thangu bu bela ku bakatula ditoko va khatitsikꞌawu, buna bosi bela kukifuisa nzala mu diambu di lusambulu.
16 Keegi ei pane vanadele rõivastele uut riiet paigaks, muidu tõmbab see kokku ja rebend läheb hullemaks.
Kuisi ko mutu wela bonga tendi kinledi kimona muingi kalondila nledi wukhulu bila tende kioki kimona maki kakuna nledi wukhulu, ayi divudu ma diba dinneni.
17 Keegi ei pane uut veini vanadesse lähkritesse, muidu lähkrid rebenevad, vein voolab maha ja lähkrid on rikutud. Ei, uus vein pannakse uutesse nahklähkritesse ja mõlemad kestavad.“
Bobuawu balendi tula ko vinu kimona mu zitsaku zikhulu bila buna zitsaku zikanzukidi ayi buna vinu kidukukidi ayi zitsaku zifuidi. Vayi beti lundila vinu kimona mu zitsaku zimona. Mu phila yoyi zitsaku ayi vinu mabilundama bumboti!
18 Sel ajal kui ta neile seda rääkis, tuli üks ülematest ja kummardus tema ees. „Mu tütar suri just, “ütles mees Jeesusele. „Aga ma tean, et kui sa tuled ja paned oma käe tema peale, siis ta tuleb ellu tagasi.“
Mu thangu Yesu kaba kamba mambu mama, pfumu yimosi wuyiza fukama va ntualꞌandi ayi wutuba: —Muanꞌama wunketo fuidi vayi bufueni wiza ntetika koko kuaku ayi ma kazinga diaka!
19 Jeesus ja tema jüngrid tõusid ja läksid tema järel.
Yesu wutelama ayi wunlandakana va kimosi ayi minlonguki miandi.
20 Sel hetkel tuli tema taha üks naine, kes oli kaksteist aastat veritsustõves olnud, ja puudutas tema kuube.
Mu thangu yina nketo wumosi wuba kimbevo kiviokanga menga; kimbevo beni kizingila kumi mvu miodi, wufikama ku manima ayi wusimba tsongi nlediꞌandi.
21 Ta ütles endamisi: „Kui ma vaid saaksin puudutada tema kuube, siis ma saaksin terveks.“
Bila wuyindula mu ntimꞌandi ti: “minu simba kuandi nledi andi, mfueti kaka beluka!”
22 Jeesus pöördus ja vaatas talle otsa. „Ole rõõmus, sest sinu usk minusse on su terveks teinud, “ütles ta naisele. Naine sai otsekohe terveks.
Yesu wutala ku manima ayi bu kammona, wutuba: —Muanꞌama wunketo, ba bukhafi, bila minu kiaku kibelusidi! Buna nketo beni wubeluka muna yina thangu.
23 Jeesus jõudis ametniku koju. Ta nägi flöödimängijaid ja rahvahulka, mis nuttis valjusti.
Yesu bu katula ku nzo pfumu, wumona minsiki mi minsioni ayi nkangu wu batu wuba ntela-ntela.
24 „Palun minge ära, “ütles ta rahvale, „sest tüdruk ei ole surnud, ta vaid magab.“Aga nad naersid ja heitsid tema üle nalja.
Buna wutuba: —Totukeno, bila muana wunketo kasi fua ko, vayi tulu tuandi kalekidi.
25 Kuid kui rahvas oli laiali saadetud, läks Jeesus sisse, võttis tüdrukul käest kinni ja tüdruk tõusis üles.
Nkangu bu wumana totuka ku nganda, Yesu wukota ayi wusimba muana beni mu koko, bosi muana ndumba beni wutelama.
26 Sõnum juhtunust levis üle kogu selle piirkonna.
Tsangu beni yitembakana mu zunga kioso.
27 Kui Jeesus sealt edasi läks, järgnesid talle kaks pimedat meest, kes hüüdsid: „Taaveti Poeg, palun halasta meie peale!“
Yesu bu katotuka vana, baphofo buadi zinlandakana vayi sumbu ziba kuenda nlandakana zilembo yamikina: —A Muana Davidi e, wutumoni kiadi e!
28 Kui Jeesus jõudis majja, kus ta peatus, tulid ka pimedad mehed sisse. „Kas te olete veendunud, et ma olen võimeline seda tegema?“küsis ta neilt. „Jah, Issand, “vastasid nad.
Bu kakota ku nzo, baphofo zifikama va kaba. Niandi wuba yuvula: —Luwilukidi ti ndenda vanga diawu e? Bawu bavutula: —Nyinga Pfumu.
29 Siis Jeesus puudutas nende silmi ja ütles: „See toimub, sest te usute minusse!“
Bosi wusimba meso mawu ayi wukamba: —Bika buvangimina boso buididi minu kieno!
30 Ja nad nägid jälle. Siis Jeesus hoiatas neid: „Vaadake, et keegi sellest teada ei saaks.“
Vana vawu meso mawu mazibukidi. Yesu wuba kandika ti: —kadi mutu kazaba mambu mama.
31 Aga nad läksid ja rääkisid Jeesusest kõikjal.
Vayi bawu bu bayenda, bamana tembikisa tsangu andi mu zunga kioso.
32 Kui Jeesus ja tema jüngrid olid lahkumas, toodi tema juurde mees, kes oli tumm ja kurjast vaimust vaevatud.
Mu thangu batotuka, bannatina dibaba, wuba yamusungu kuidi pheve yimbimbi.
33 Kui kuri vaim oli temast välja aetud, siis tumm mees rääkis, ja rahvahulk oli hämmastuses. „Midagi seesugust pole varem Iisraelis juhtunud, “ütlesid nad.
Yesu wukuka pheve beni. Muna thangu beni kaka mutu weka nyoluka. Batu basimina ayi bakamba: —Tumueni ko mambu ma phila yayi mu Iseli!
34 Aga variserid täheldasid: „Ta ajab kurje vaime välja kurjade vaimude ülema väe abil.“
Vayi Bafalisi bakamba: —A keti mu lulendo lu Pfumu yi ziphevi zimbimbi kalembo kukila ziphevi zimbimbi!
35 Jeesus käis igal pool ning külastas linnu ja külasid. Ta õpetas nende sünagoogides, rääkis head sõnumit kuningriigist ning tervendas igasuguseid haigusi ja vaevusi.
Yesu wuba diengilanga mu mavula moso ayi mu mala moso. Wuba longanga mu zinzo zi zikhutukunu zi Bayuda ayi wuba longanga Nsamu wumboti wu Kipfumu, wuba belusanga bimbevo biphila mu phila ayi ziphasi zi phila mu phila.
36 Kui Jeesus nägi rahvahulki, oli ta sügavalt liigutatud kaastundest nende vastu, sest nad olid mures ja abitud, nagu lambad ilma karjaseta.
Bu kamona nkangu wu batu, kiadi kimbuila mu diambu diawu, bila batu beni ku tsi mayindu baba ayi baba bavonga banga mamemi makondolo nsungi.
37 Ta ütles oma jüngritele: „Lõikus on suur, kuid töötegijaid on vähe.
Buna wukamba minlonguki miandi: —Lutala, mimbutu miyela mieka miwombo mu tsola vayi bisadi bidi bifioti.
38 Palvetage lõikuse Issanda poole ja paluge tal saata veel töötegijaid oma lõikust koguma.“
Diawu lulomba kuidi Pfumu yi tsola muingi kafidisa bisadi mu diambu di vela mimbutu.
