< Matteus 22 >

1 Jeesus kõneles neile veel näitlikke lugusid kasutades.
Ja Jesus vastaten puhui taas heille vertauksilla, sanoen:
2 „Taevariik on nagu kuningas, kes korraldas oma pojale pulmapeo, “selgitas Jeesus.
Taivaan valtakunta on kuninkaan vertainen, joka teki häitä pojallensa,
3 „Ta saatis oma sulased välja kõigi juurde, kes olid pulma kutsutud, et nad tuleksid kohale, kuid nad keeldusid.
Ja lähetti palveliansa kutsumaan kutsutuita häihin, ja ei he tahtoneet tulla.
4 Nii saatis ta välja veel sulaseid, korraldusega: „Öelge kutsutuile, et ma olen pulma peolaua valmis saanud. Härjad ja nuumvasikad on tapetud, kõik on valmis. Nii et tulge pulma!“
Taas hän lähetti toiset palveliat, sanoen: sanokaat kutsutuille: katso, minä valmistin atriani, härkäni ja syöttilääni ovat tapetut, ja kaikki ovat valmistetut: tulkaat häihin!
5 Kuid nad eirasid kutset ja lahkusid. Üks läks oma põllule, teine äri eest hoolt kandma.
Mutta he katsoivat ylön, ja menivät pois, yksi pellollensa, toinen kaupallensa.
6 Ülejäänud võtsid kuninga sulased kinni, kohtlesid neid halvasti ja tapsid nad.
Mutta muut ottivat kiinni hänen palveliansa, ja pilkkasivat heitä, ja tappoivat.
7 Kuningas sai maruvihaseks. Ta saatis oma sõdurid neid mõrvareid hävitama ja nende linna maha põletama.
Mutta kuin kuningas sen kuuli, vihastui hän, ja lähetti sotaväkensä, ja hukutti ne murhamiehet, ja heidän kaupunkinsa poltti.
8 Siis ütles kuningas oma sulastele: „Pulma peolaud on valmis, aga need, kes olid kutsutud, ei olnud väärt osa saama.
Silloin hän sanoi palvelioillensa: häät tosin ovat valmistetut, mutta kutsutut ei olleet mahdolliset.
9 Minge tänavatele ja kutsuge pulma kõiki, keda leiate.“
Menkäät siis teiden haaroihin, ja kaikki, jotka te löydätte, kutsukaat häihin.
10 Siis läksid sulased välja tänavatele ja tõid kaasa kõik, kelle leidsid, nii häid kui ka halbu. Peosaal sai täis.
Ja palveliat menivät ulos teille, ja kokosivat kaikki, jotka he löysivät, pahat ja hyvät; ja häähuone täytettiin vieraista.
11 Aga kui kuningas tuli külalistega kohtuma, märkas ta üht meest, kellel ei olnud pulmarõivast seljas.
Niin kuningas meni katsomaan vieraita, ja näki siellä yhden ihmisen, joka ei ollut vaatetettu häävaatteilla.
12 Kuningas küsis mehelt: „Mu sõber, kuidas sa ilma pulmarõivata siia sisse said?“Mehel ei olnud midagi öelda.
Niin hän sanoi hänelle: ystäväni, kuinkas tänne tulit, ja ei sinulla ole häävaatteita? Mutta hän vaikeni.
13 Siis kuningas käskis oma sulaseid: „Siduge ta käed ja jalad kinni ning heitke ta pimedusse, kus on nutmine ja hammaste kiristamine.“
Silloin sanoi kuningas palvelioille: sitokaat hänen kätensä ja jalkansa, ottakaat ja heittäkäät häntä ulkoiseen pimeyteen; siellä pitää oleman itku ja hammasten kiristys.
14 Sest paljud on kutsutud, aga vähesed on valitud.“
Sillä monta on kutsuttu, mutta harvat ovat valitut.
15 Siis variserid lahkusid ja tulid kokku, et sepitseda plaani, kuidas nad saaksid tema sõnadega ta lõksu püüda.
Silloin Pharisealaiset menivät pitämään neuvoa, kuinka he hänen sanoissa solmeaisivat.
16 Nad saatsid oma jüngrid tema juurde koos Heroodese pooldajatega. „Õpetaja, me teame, et sa oled ausameelne inimene ja et sa õpetad, et Jumala tee on tõde, “alustasid nad. „Sa ei lase end kellelgi mõjutada ja sa ei hooli auastmest ega seisusest.
Ja he lähettivät hänen tykönsä opetuslapsensa Herodilaisten kanssa, sanoen: Mestari, me tiedämme sinun totiseksi, ja sinä opetat Jumalan tien totuudessa, et myös tottele ketään; sillä et sinä katso ihmisten muotoa.
17 Anna siis meile teada oma arvamus. Kas on õige maksta keisrile makse või mitte?“
Sano siis meille, kuinkas luulet: sopiiko keisarille antaa veroa taikka ei?
18 Jeesus teadis, et nende ajendid olid kurjad. Ta küsis neilt: „Miks te üritate mind lõksu püüda, te silmakirjatsejad?
Mutta kuin Jeesus ymmärsi heidän pahuutensa, sanoi hän: mitä te ulkokullatut kiusaatte minua?
19 Näidake mulle münti, mida kasutatakse maksu tasumiseks.“Nad tõid talle ühe denaari näha.
Osoittakaat minulle veroraha. Niin he antoivat hänelle verorahan.
20 „Kelle pilt ja kelle tiitel on siia graveeritud?“küsis ta neilt.
Ja hän sanoi heille: kenenkä on tämä kuva ja päällekirjoitus?
21 „Keisri, “vastasid nad. „Keisrile tuleb anda tagasi see, mis keisrile kuulub, ja Jumalale see, mis Jumalale kuulub, “ütles ta neile.
He sanoivat hänelle: keisarin. Niin hän sanoi heille: antakaat keisarille, mitkä keisarin ovat, ja Jumalalle, mitkä Jumalan ovat.
22 Kui nad Jeesuse vastust kuulsid, olid nad jahmunud. Nad läksid ära ja jätsid ta rahule.
Ja kuin he nämät kuulivat, ihmettelivät he, ja luopuivat hänestä, ja menivät pois.
23 Hiljem samal päeval tulid tema juurde mõned saduserid. (Nemad on need, kes ütlevad, et ülestõusmist ei ole.)
Sinä päivänä tulivat Saddukealaiset hänen tykönsä, jotka sanovat, ettei ylösnousemusta ole, ja kysyivät häneltä,
24 Nad küsisid talt: „Õpetaja, Mooses ütles, et kui abielus mees sureb ilma lapsi saamata, peaks ta vend tema lesega abielluma ja oma venna jaoks lapsi saama.
Sanoen: Mestari! Moses sanoi: jos joku kuolee lapsetoinna, niin hänen veljensä pitää naiman hänen emäntänsä ja herättämän veljellensä siemenen.
25 Meie kandis elas kord seitse venda. Esimene abiellus ja suri ning kuna tal ei olnud lapsi, jättis ta oma lese oma vennale.
Niin oli meidän seassamme seitsemän veljestä, ja kuin ensimäinen nai, niin se kuoli. Ja ettei hänellä ollut siementä, jätti hän emäntänsä veljellensä.
26 Sama juhtus teise ja kolmanda vennaga, kuni seitsmendani välja.
Niin myös toinen ja kolmas, hamaan seitsemänteen asti.
27 Lõpuks suri ka see naine.
Mutta kaikkein viimein kuoli myös se vaimo.
28 Kui nüüd ülestõusmine tuleb, kelle naiseks ta neist seitsmest vennast saab, sest ta oli abielus nende kõigiga?“
Kenenkä emännän siis näistä seitsemästä pitää hänen ylösnousemisessa oleman? Sillä kaikki ovat häntä pitäneet.
29 Jeesus vastas: „Teie viga on, et te ei tunne Pühakirja ega seda, mida Jumal suudab teha.
Niin Jesus vastaten sanoi heille: te eksytte ja ette tiedä Raamatuita, eikä Jumalan voimaa.
30 Sest ülestõusmises ei võeta naisi ega minda mehele − siis ollakse nagu taeva inglid.
Sillä ylösnousemisessa ei naida eikä huolla, mutta he ovat niinkuin Jumalan enkelit taivaassa.
31 Mis puutub surnute ülestõusmisesse, siis kas te ei ole lugenud, mida Jumal teile ütles:
Mutta ettekö te ole lukeneet kuolleitten ylösnousemisesta, mitä teille on Jumalalta sanottu, joka sanoo:
32 „Mina olen Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal“? Ta ei ole surnute, vaid elavate Jumal.“
Minä olen Abrahamin Jumala, ja Isaakin Jumala, ja Jakobin Jumala? Ei ole Jumala kuolleiden Jumala, mutta elävien.
33 Kui rahvahulgad tema sõnu kuulsid, olid nad tema õpetusest hämmastuses.
Ja kuin kansa sen kuuli, hämmästyivät he hänen oppiansa.
34 Kui variserid kuulsid, et ta oli saduseride suu sulgenud, tulid nad kokku ja esitasid veel küsimusi.
Mutta kuin Pharisealaiset sen kuulivat, että hän oli Saddukealaisten suun tukinnut, kokoontuivat he yhteen.
35 Nende hulgast üks, kes oli seadusetundja, esitas talle küsimuse, üritades teda lõksu püüda:
Ja yksi lain-opettaja heistä kysyi häneltä, kiusaten häntä, ja sanoi:
36 „Õpetaja, missugune on tähtsaim käsk seaduses?“
Mestari, mikä on suurin käsky laissa?
37 Jeesus ütles neile: „„Armasta Issandat, oma Jumalat, kõiges, mida sa mõtled, kõiges, mida sa tunned, ja kõiges, mida sa teed.“
Niin Jesus sanoi hänelle: sinun pitää rakastaman Herraa sinun Jumalaas, kaikesta sydämestäs, ja kaikesta sielustas, ja kaikesta mielestäs:
38 See on tähtsaim käsk, esimene käsk.
Tämä on ensimäinen ja suurin käsky.
39 Teine on üsna samasugune: „Armasta oma kaasinimest nagu iseennast.“
Toinen on tämän kaltainen: sinun pitää rakastaman lähimmäistäs niinkuin itse sinuas.
40 Kogu piibellik seadus ja prohvetite kirjutised tuginevad neile kahele käsule.“
Näissä kahdessa käskyssä kaikki laki ja prophetat riippuvat.
41 Kuna variserid olid sinna kogunenud, esitas Jeesus neile küsimuse.
Koska Pharisealaiset koossa olivat, kysyi heiltä Jesus,
42 „Mida te arvate Messiast?“küsis ta. „Kelle poeg ta on?“„Taaveti poeg, “vastasid nad.
Sanoen: mitä teille näkyy Kristuksesta, kenenkä poika hän on? he sanoivat hänelle: Davidin.
43 „Aga kuidas saab Taavet inspireeritult nimetada teda Issandaks?“küsis Jeesus neilt. „Ta ütleb:
Hän sanoi heille: kuinka siis David kutsuu hengessä hänen Herraksi? sanoen:
44 „Issand ütles minu Issandale: istu mu paremale käele, kuni ma su vaenlased võidan.“
Herra sanoi minun Herralleni: istu minun oikealla kädelläni, siihenasti kuin minä panen vihollises sinun jalkais astinlaudaksi.
45 Kui Taavet nimetas teda Issandaks, kuidas saab ta siis tema poeg olla?“
Jos siis David kutsuu hänen Herraksi, kuinka hän on hänen poikansa?
46 Keegi ei osanud talle vastata ja nüüdsest peale ei söandanud keegi enam talle küsimusi esitada.
Ja ei kenkään taitanut häntä mitään vastata: ei myös yksikään rohjennut sen päivän perästä häneltä enempää kysyä.

< Matteus 22 >