Matteus 20

1 Sest taevariik on nagu maaomanik, kes läks varahommikul välja, et palgata töölisi oma viinamarjaistandusse.

Kwa maana utawala wa kumaunde ufanine na ywautawala ng'unda, ywayumwika kindae na mapema linga apeleke ibarua kung'unda wake wa mizabibu.

2 Ta leppis töölistega kokku, et tasub päeva eest ühe denaari, ning saatis nad viinapuuaeda.

Baada ya yoyeketyana nabo dinari jimo kwa kuwa, abayite bayende kung'unda wake wa mizabibu.

3 Umbes kella üheksa ajal hommikul läks ta välja ja nägi teisi ilma tööta turuplatsil seismas.

Ayuin kae baada ya masaa gatatu ni abweni apanga kazi benge bayemi bila kazi karibu na soko.

4 „Minge ka teie viinamarjaistandusse tööle ja ma tasun teile, mis on sobiv, “ütles ta neile. Nii läksid ka nemad tööle.

Ngabakiya na mwenga muyende kung'unda wango wa mizabibu na chochoti chakibi alali nalowa kunepa.”Nga nyo bayei panga kazi.”

5 Keskpäeva ajal ja kella kolme ajal pärastlõunal läks ta välja ja toimis samamoodi.

Ayei kae baada ya masaa sita, ni kae katika masaa tisa, apangite nyonyonyo.

6 Kella viie ajal pärastlõunal läks ta välja ja leidis sealt veel inimesi seismas. „Miks te seisate siin kogu päeva ega tee midagi?“küsis ta neilt.

Mara yenge kai majira ya saa komi ni jimo atiyenda ni kwakokeya bandu benge bayemi bila kazi ya Atikwabakiya, “Mwanja namani muyei paa bila panga kazi lisoba lizima?

7 „Sest keegi ei ole meid palganud, “vastasid nad. „Minge ka viinamarjaistandusse tööle, “ütles ta neile.

Kabankokeya, kwa sababu ntopo mundu ywoywoti ywatuajiri. Akabakokeya, “mwenga kae muyende katika ng'unda wa mizabibu.'

8 Kui saabus õhtu, ütles viinamarjaistanduse omanik töödejuhatajale: „Kutsu töötajad ja maksa neile palk. Alusta töölistest, kes palgati viimasena, ja seejärel liigu edasi nendeni, kes palgati esimesena.“

kitamunyo, mwenye ng'unda wa mizabibu asimamizi bake, wakeme apanga kazi walepe mishahara utubwa wa mwisho mpaka wa kwanza.

9 Kui tulid need, kes oldi palgatud kella viie ajal pärastlõunal, said nad igaüks ühe denaari.

Pabaisi babayei saa komi ni jimo, kila mundu apeyilwe dinari.

10 Kui siis tulid need, kes olid esimesena palgatud, arvasid nad, et nemad saavad rohkem, kuid ka nemad said ühe denaari.

Pabaisi apanga kazi ba kwanza bawasage balowapala yanansima lakini bapoki kila mundu dinari jimo.

11 Kui nad said palga kätte, läksid nad omanikule kaebama.

Baada ya pokya kila mundu malepo gake, batikunlalamikya mwene ng'unda.

12 „Need, kes viimasena palgati, töötasid ainult tund aega ja sa maksid neile sama palga nagu meile, kes me töötasime kogu päeva kõrvetavas kuumuses, “nurisesid nad.

Kababaya 'haba apanga kazi bamwisho batumi lisaa limo bai yabapangite kazi, lakini walupitae Katitwe twenga tupotwi mizigo nzma na lumia na liumu.

13 Omanik vastas ühele neist: „Mu sõber, ma ei ole sind ebaõiglaselt kohelnud. Kas sa ei leppinud minuga kokku, et töötad ühe denaari eest?

Lakini mwene ng'unda kayangwa nikummakiya yumo nkati yabe,'Wa bwiga wango, mbangite kwaa likowelibaya. Je! Tuyeketyanikwe kwaa na nenga panga dinari yimo?

14 Võta oma palk ja mine. Ma tahan maksta viimasena palgatutele sama palju palka kui sulle.

Upoki chelo chakibile halali yako ni uyende kachako. Puraha yango kwa apeya aba anapunzi babayei mwisho sawasawa ni wenga.

15 Kas ma ei või otsustada teha oma rahaga seda, mida tahan? Miks sa heidad mulle kurje pilke sellepärast, et ma tahan teha head?“

Je kana ibi haki kwango panga chelo chanikipala na mali yango? Au liyo lyako lilau kwa mwanza nenga na mwema?

16 Nii saavad viimased esimesteks ja esimesed viimasteks.“

Nga nyo wa mwisho aba wa kwanza ni wa kwanza abi wa mwisho.”

17 Teel Jeruusalemma viis Jeesus kaksteist jüngrit kõndimise ajal kõrvale ja rääkis neile:

Yesu pabile kaboka kuyenda Yerusalemu apotwi ni anapunzi bake komi ni ibele pambwega, ni mundela kabakokeya,

18 „Vaadake, me läheme Jeruusalemma ja inimese Poeg müüakse maha ülempreestritele ja vaimulikele õpetajatele. Nad mõistavad ta surma

“Linga tuyenda Yerusalemu, ni mwana wa Adamu alowa abilwa mmoko ga akolo ba makuhani na baandishi. Balowa kumwukumu kiwo.

19 ning annavad ta võõramaalaste kätte ja teda pilgatakse, piitsutatakse ja lüüakse risti. Kuid kolmandal päeval äratatakse ta surnuist üles.“

Na balowa kumpiya kwa bandu ba mataifa ili kun'geya, kunkombwa ni kunikongeara. Lakini baada ya masoba gatatu alowa yoka.”

20 Siis tuli Sebedeuse poegade ema koos oma kahe pojaga Jeesuse juurde. Ta põlvitas Jeesuse ette, et talle palve esitada.

Ni mao bake Zebedayo aichi kwa Yesu na bana bake. Atikilitika nnonge yake ni kunnoba kilebe boka kichake.

21 „Mis see on, mida sa minult palud?“küsis Jeesus temalt. „Palun määra nii, et mu pojad istuksid sinu kuningriigis sinu kõrval, üks sinu paremal ja teine sinu vasakul käel, “palus naine.

Yesu kaankokeya, “Upala namani?” kaamakiya “Ulazimishe panga aba bana bango abele batame, yumo atame liboko lya kummalyo ni ywenge luboko lwako lwa kukeya mu'utawala wako.'

22 „Te ei tea, mida te palute, “ütles Jeesus neile. „Kas te olete võimelised jooma karikast, millest mina jooma hakkan?“„Jah, me oleme võimelised seda tegema, “vastasid nad talle.

Lakini Yesu kayangwa ni kubaya, “Ulangite kwaa chaukiloba. Je wenda weza kukinywelya kikombe saniweza nywelya nenga?” Ngababaya, “Twenda weza.”

23 „Te joote kindlasti minu karikast, “kostis ta neile, „kuid eesõigus minu paremal või vasakul käel istuda, ei ole minu anda. Minu Isa on see, kes seda otsustab.“

Kabaakokeya, kikombe chango hakika mwalowa kukinywelya. Ila tama luboko lwangu lwa kumalyo ni tama luboko lwango lwa kukeya kazi yangu nenga kwaa, ila balo babayomwile changulilwa ni Tate bango.”

24 Kui ülejäänud kümme jüngrit kuulsid, mida nad olid palunud, olid nad kahe venna peale pahased.

Anapunzi benge komi pabayowine ago, bati chukya muno kwa bana balo abele.

25 Jeesus kutsus nad kokku ja rääkis neile: „Te teate, et võõramaised valitsejad valitsevad oma alamate üle ja võimukad juhid rõhuvad neid.

Lakini Yesu atikuwakema bene nakwabakiya “Mutangite panga atawala ba mataifa kwa kwalazimisha, ni apendo babe kwitimiza mamlaka kunani yabe.

26 Teie puhul ei tohi see nii olla. Kes iganes teist soovib olla kõige tähtsam, see olgu teie teenija.

Lakini kana ipange nyoo kachinu. Badala yake, ywoywote ywapala panga mpindo pa nkati jinu lazima abe mtumishi winu.

27 Kes iganes teist soovib olla tähtsaim, olgu nagu ori.

Ni ywalowa panga ywa kwanza kati yinu lazima abe mtumishi winu.

28 Samamoodi ei tulnud inimese Poeg, et teda teenitaks, vaid ta tuli teenima ja andma oma elu lunarahaks paljude eest.“

Kati mwabi Mwana wa Adamu aichi kwaa kutumikilwa, ila tumika na kupiya mwomi wake panga ukombozi kwa bingi.”

29 Kui nad Jeerikost lahkusid, järgis Jeesust tohutu rahvahulk.

Wakati kaba buka Yeriko, kipenga kikolo sa bandu chatikuwakengama.

30 Tee ääres istus kaks pimedat meest. Kui nad kuulsid, et Jeesus on mööda minemas, hüüdsid nad: „Halasta meie peale, Issand, Taaveti poeg!“

Bababweni ipofu abele batami bwega ya ndela. Pababweni Yesu endapita, batikemelya no baya, “Ngwana, Mwana wa Daudi, utuponeye.”

31 Rahvas käskis neil vait olla, aga nad hüüdsid veel valjemini: „Halasta meie peale, Issand, Taaveti poeg!“

Lakini kipenga satikwabendya, na kwabakiya mukotoke, hata nyo, batikemelya lilobe likolo no baya, “Ngwana, Mwana wa Daudi, utuponeye.”

32 Jeesus peatus. Ta kutsus nad enda juurde ja küsis: „Mida te tahate, et ma teile teeksin?“

Mwisho Yesu atiyema atikwakema ni kwalalaya, “Mupala niatende namani?”

33 „Issand, palun tee meid jälle nägijateks, “vastasid nad.

Kabankokeya, “Ngwana tupala tubone.”

34 Jeesusel oli neist kahju ja ta puudutas nende silmi. Kohe nägid nad jälle ja järgisid teda.

Bai Yesu, kaumiya mwoyo wa huruma, kagakunywa minyo gabe, sa yoyo, kabalolekeya kabankengama.