Matteus 20
1 Sest taevariik on nagu maaomanik, kes läks varahommikul välja, et palgata töölisi oma viinamarjaistandusse.
He rite hoki te rangatiratanga o te rangi ki tetahi rangatira whare, i haere i te atatu ki te korero kaimahi mo tana mara waina.
2 Ta leppis töölistega kokku, et tasub päeva eest ühe denaari, ning saatis nad viinapuuaeda.
A, no ka oti te whakarite ki nga kaimahi kia kotahi ra he pene, tonoa ana ratou e ia ki tana mara waina.
3 Umbes kella üheksa ajal hommikul läks ta välja ja nägi teisi ilma tööta turuplatsil seismas.
A ka haere atu ia i te toru o nga haora, ka kite i etahi atu e tu mangere ana i te kainga hokohoko,
4 „Minge ka teie viinamarjaistandusse tööle ja ma tasun teile, mis on sobiv, “ütles ta neile. Nii läksid ka nemad tööle.
Ka mea ki a ratou, Haere hoki koutou ki te mara waina, a ka hoatu e ahau ki a koutou te mea e tika ana. Na haere ana ratou.
5 Keskpäeva ajal ja kella kolme ajal pärastlõunal läks ta välja ja toimis samamoodi.
I haere ano ia i te ono, i te iwa o nga haora, a pera ana ano.
6 Kella viie ajal pärastlõunal läks ta välja ja leidis sealt veel inimesi seismas. „Miks te seisate siin kogu päeva ega tee midagi?“küsis ta neilt.
I te tekau ma tahi o nga haora ka haere atu ano ia, ka kite i etahi atu e tu ana, ka mea ki a ratou, He aha ta koutou e tu mangere i konei i te ra roa nei?
7 „Sest keegi ei ole meid palganud, “vastasid nad. „Minge ka viinamarjaistandusse tööle, “ütles ta neile.
Ka mea ratou ki a ia, No te mea ra kahore he tangata i korero ki a matou ki te mahi. Ka mea ia ki a ratou, Haere ano koutou ki te mara waina, ko te mea tika koia tera e whiwhi ai koutou.
8 Kui saabus õhtu, ütles viinamarjaistanduse omanik töödejuhatajale: „Kutsu töötajad ja maksa neile palk. Alusta töölistest, kes palgati viimasena, ja seejärel liigu edasi nendeni, kes palgati esimesena.“
A, no te ahiahi ka mea te rangatira o te mara waina ki tana kaiwhakahauhau, Karangatia nga kaimahi, utua hoki ratou, hei o muri timata ai puta noa ki o mua.
9 Kui tulid need, kes oldi palgatud kella viie ajal pärastlõunal, said nad igaüks ühe denaari.
A, no te taenga mai o te hunga i korerotia i te tekau ma tahi o nga haora, kotahi te pene i riro i tetahi, i tetahi.
10 Kui siis tulid need, kes olid esimesena palgatud, arvasid nad, et nemad saavad rohkem, kuid ka nemad said ühe denaari.
Ka tae ano o mua, hua noa ratou tera atu te mea e riro i a ratou; heoi katahi ano te pene i riro i a ratou.
11 Kui nad said palga kätte, läksid nad omanikule kaebama.
A, no ka riro i a ratou, ka amuamu ki taua rangatira whare,
12 „Need, kes viimasena palgati, töötasid ainult tund aega ja sa maksid neile sama palga nagu meile, kes me töötasime kogu päeva kõrvetavas kuumuses, “nurisesid nad.
Ka mea, Kotahi te haora i mahi ai enei o muri, a ka oti ratou te whakarite ki a matou, ki te hunga i pehia nei e te taimaha e te tikakatanga o te ra.
13 Omanik vastas ühele neist: „Mu sõber, ma ei ole sind ebaõiglaselt kohelnud. Kas sa ei leppinud minuga kokku, et töötad ühe denaari eest?
A ka whakahoki ia, ka mea ki tetahi o ratou, E hoa, kahore aku he ki a koe: kihai koe i whakarite ki ahau me pene?
14 Võta oma palk ja mine. Ma tahan maksta viimasena palgatutele sama palju palka kui sulle.
Tangohia tau, haere: e pai ana ahau kia rite ki tau te mea e hoatu ki tenei o muri.
15 Kas ma ei või otsustada teha oma rahaga seda, mida tahan? Miks sa heidad mulle kurje pilke sellepärast, et ma tahan teha head?“
Ehara ianei i te tika kia meatia e ahau taku e pai ai ki aku mea? He kino oti tou kanohi no te mea he pai ahau?
16 Nii saavad viimased esimesteks ja esimesed viimasteks.“
Heoi, ko o muri e meinga ki mua, ko o mua ki muri: he tokomaha hoki e karangatia, he ruarua ia e whiriwhiria.
17 Teel Jeruusalemma viis Jeesus kaksteist jüngrit kõndimise ajal kõrvale ja rääkis neile:
A, i a Ihu e haere ana ki Hiruharama, i a ratou i te ara, ka kawea e ia ana akonga kotahi tekau ma rua ki tahaki, a ka mea ki a ratou,
18 „Vaadake, me läheme Jeruusalemma ja inimese Poeg müüakse maha ülempreestritele ja vaimulikele õpetajatele. Nad mõistavad ta surma
Na e haere ana tenei tatou ki Hiruharama; a ka tukua te Tama a te tangata ki nga tohunga nui, ki nga karaipi, ka kiia ia e ratou kia mate,
19 ning annavad ta võõramaalaste kätte ja teda pilgatakse, piitsutatakse ja lüüakse risti. Kuid kolmandal päeval äratatakse ta surnuist üles.“
Ka tukua ia ki nga tauiwi kia tawaia, kia whiua, kia ripekatia: a i te toru o nga ra ka whakaarahia ake.
20 Siis tuli Sebedeuse poegade ema koos oma kahe pojaga Jeesuse juurde. Ta põlvitas Jeesuse ette, et talle palve esitada.
Me i reira ka tae ki a ia te whaea o nga tama a Heperi, ratou ko ana tama, a ka koropiko, ka inoi ki tetahi mea i a ia.
21 „Mis see on, mida sa minult palud?“küsis Jeesus temalt. „Palun määra nii, et mu pojad istuksid sinu kuningriigis sinu kõrval, üks sinu paremal ja teine sinu vasakul käel, “palus naine.
Na ka mea ia ki a ia, He hiahia aha tou? Ka mea ia ki a ia, Whakaaetia enei tama tokorua aku, kia noho, tetahi ki tou matau, tetahi ki tou maui, i tou rangatiratanga.
22 „Te ei tea, mida te palute, “ütles Jeesus neile. „Kas te olete võimelised jooma karikast, millest mina jooma hakkan?“„Jah, me oleme võimelised seda tegema, “vastasid nad talle.
Otira ka whakahoki a Ihu, ka mea, Kahore korua e mohio ki ta korua e inoi nei. E ahei ranei korua te inu i te kapu meake inumia e ahau, kia iriiria hoki ki te iriiringa ka iriiria nei ahau? Ka mea raua ki a ia, E ahei ano.
23 „Te joote kindlasti minu karikast, “kostis ta neile, „kuid eesõigus minu paremal või vasakul käel istuda, ei ole minu anda. Minu Isa on see, kes seda otsustab.“
Ka mea ia ki a raua, E inu ano korua i taku kapu, e iriiria ki te iriiringa e iriiria ai ahau: ko te noho ia ki toku matau, ki toku maui, ehara i ahau mana e hoatu, engari ka riro i te hunga i whakaritea nei e toku Matua mo ratou.
24 Kui ülejäänud kümme jüngrit kuulsid, mida nad olid palunud, olid nad kahe venna peale pahased.
A, no ka rongo te tekau, ka riri ki aua hoa tokorua.
25 Jeesus kutsus nad kokku ja rääkis neile: „Te teate, et võõramaised valitsejad valitsevad oma alamate üle ja võimukad juhid rõhuvad neid.
Otira ka karangatia ratou e Ihu, a ka mea ia, E matau ana koutou, ko nga kawana o nga tauiwi hei whakatupu rangatira ki a ratou, ko nga tangata rarahi hei akiaki i a ratou.
26 Teie puhul ei tohi see nii olla. Kes iganes teist soovib olla kõige tähtsam, see olgu teie teenija.
E kore e pera i roto i a koutou: engari ki te mea tetahi kia tupu ia hei tangata nui i roto i a koutou, me whakatupu kaimahi ia ma koutou;
27 Kes iganes teist soovib olla tähtsaim, olgu nagu ori.
A ki te mea tetahi kia tupu ko ia hei tino tangata i roto i a koutou, me whakatupu pononga ia ma koutou:
28 Samamoodi ei tulnud inimese Poeg, et teda teenitaks, vaid ta tuli teenima ja andma oma elu lunarahaks paljude eest.“
Pera i te Tama a te tangata, kihai nei i haere mai kia mahia he mea mana, engari kia mahi ia, a kia tuku i a ia kia mate hei whakautu mo nga tangata tokomaha.
29 Kui nad Jeerikost lahkusid, järgis Jeesust tohutu rahvahulk.
A, i a ratou e haere atu ana i Heriko, he rahi te hui i aru i a ia.
30 Tee ääres istus kaks pimedat meest. Kui nad kuulsid, et Jeesus on mööda minemas, hüüdsid nad: „Halasta meie peale, Issand, Taaveti poeg!“
Na tokorua nga matapo e noho ana i te taha o te ara: ka rongo raua ko Ihu tera e haere atu ana, ka karanga ake, ka mea, Kia aroha ki a maua, e te Ariki, e te Tama a Rawiri.
31 Rahvas käskis neil vait olla, aga nad hüüdsid veel valjemini: „Halasta meie peale, Issand, Taaveti poeg!“
A i riria raua e te mano kia noho puku: heoi rahi ake ta raua karanga, ka mea, Kia aroha ki a maua, e te Ariki, e te Tama a Rawiri.
32 Jeesus peatus. Ta kutsus nad enda juurde ja küsis: „Mida te tahate, et ma teile teeksin?“
Na ka tu a Ihu, ka karanga i a raua, ka mea, Kia ahatia korua e ahau?
33 „Issand, palun tee meid jälle nägijateks, “vastasid nad.
Ka mea raua ki a ia, E te Ariki, kia kite o maua kanohi.
34 Jeesusel oli neist kahju ja ta puudutas nende silmi. Kohe nägid nad jälle ja järgisid teda.
Na ka aroha a Ihu, ka pa ki o raua kanohi: a titiro tonu ake o raua kanohi, a aru ana raua i a ia.
