Matteus 20
1 Sest taevariik on nagu maaomanik, kes läks varahommikul välja, et palgata töölisi oma viinamarjaistandusse.
Kulwokubha obhukama bhwa mulwire obhususana na unu ali na lisambu, unu emukile mulugulu koleleki atulemo abhakosi bhemilimu mwisambu lyaye elye mijabhibhu.
2 Ta leppis töölistega kokku, et tasub päeva eest ühe denaari, ning saatis nad viinapuuaeda.
Ejile ekilishanya nabho omuyelo gwa idinari imwi kulunaku, nabhatuma okugenda mwisambu lyaye elye mijabhibhu.
3 Umbes kella üheksa ajal hommikul läks ta välja ja nägi teisi ilma tööta turuplatsil seismas.
Gejile gatulao kuti masaa gasatu nasubhayo nalola abhakosi bhandi bhemeleguyu bhatamilimu mwiyeneo lya lisoko.
4 „Minge ka teie viinamarjaistandusse tööle ja ma tasun teile, mis on sobiv, “ütles ta neile. Nii läksid ka nemad tööle.
Nabhabhwila ati, 'Emwe ona, mugende mwisambu elye mijabhibhu, chona chona chinu chili mugabho gweme enibhayana.' Kulwejo nibhagenda okukola emilimu.
5 Keskpäeva ajal ja kella kolme ajal pärastlõunal läks ta välja ja toimis samamoodi.
Gejile gatulao masaa mukaga nagenda lindi, musaa ya mwenda ona nakola kutyo.
6 Kella viie ajal pärastlõunal läks ta välja ja leidis sealt veel inimesi seismas. „Miks te seisate siin kogu päeva ega tee midagi?“küsis ta neilt.
Akatungu akandi nagenda musaa ekumi na imwi, nasanga abhanu bhandi bhemeleguyu bhatali na mulimu. Kubhaki mwimeleguyu anu lunaku lwona mutali na mulimu gwona gwona?
7 „Sest keegi ei ole meid palganud, “vastasid nad. „Minge ka viinamarjaistandusse tööle, “ütles ta neile.
Nibhamusubhya ati, Kulwokubha atalio munu unu achianile emilimu. Nabhabhwila ati, 'Emwe ona mugende mwisambu lye mijabhibhu.'
8 Kui saabus õhtu, ütles viinamarjaistanduse omanik töödejuhatajale: „Kutsu töötajad ja maksa neile palk. Alusta töölistest, kes palgati viimasena, ja seejärel liigu edasi nendeni, kes palgati esimesena.“
Kegolo yejile yakinga, Kanye sambu lye mijabhibhu abhwiliye omunyampala waye, 'Bhabhilikile ubhayane omuyelo gwebhe, wambe nabhanu bhasingiliye umalishe na bhanu bhelabhile.'
9 Kui tulid need, kes oldi palgatud kella viie ajal pärastlõunal, said nad igaüks ühe denaari.
Bhejile bhaja bhanu bhayabhilwe emilimu saa ekumi na imwi, bhuli munu alamiye idinari.
10 Kui siis tulid need, kes olid esimesena palgatud, arvasid nad, et nemad saavad rohkem, kuid ka nemad said ühe denaari.
Bhejile bhaja abhakosi abhokwamba, nibhetogela ati abhalamila okukila abhandi, nawe ona bhalamiye dinari imwi imwii kubhuli munu.
11 Kui nad said palga kätte, läksid nad omanikule kaebama.
Bhejile bhalamila emiyelo jebhwe, nibhalundumila kanya esambu.
12 „Need, kes viimasena palgati, töötasid ainult tund aega ja sa maksid neile sama palga nagu meile, kes me töötasime kogu päeva kõrvetavas kuumuses, “nurisesid nad.
Nibhaika ati, 'Abhakosi abhakegolo bhanu bhagega lisaa limwi lyenyele kumilimu, nawe wabhenganya neswe, eswe chetwika omujigo lunaku lwona no kwochibhwa na lisana.'
13 Omanik vastas ühele neist: „Mu sõber, ma ei ole sind ebaõiglaselt kohelnud. Kas sa ei leppinud minuga kokku, et töötad ühe denaari eest?
Nawe kanya esambu asubhishe nabhwila umwi umwi ati, 'Musani wani, nitakola musango mubhibhi. Chitekilishanya kwa idinari imwi?
14 Võta oma palk ja mine. Ma tahan maksta viimasena palgatutele sama palju palka kui sulle.
Nulamile omuyelo gwao gunu gukwingene ugende jao. Ni bhukondelwa bhwani okuliya abhakosi bhanu bhasingilila bhenganiliye nawe.
15 Kas ma ei või otsustada teha oma rahaga seda, mida tahan? Miks sa heidad mulle kurje pilke sellepärast, et ma tahan teha head?“
Enibhusha! Nitali na bhulamusi okukola kutyo enenda kumali jani? Amo eliso lyao lino lwango kulwokubha anye ndi wekisi?
16 Nii saavad viimased esimesteks ja esimesed viimasteks.“
Kulwejo oyo kasingilila alibha wokwamba no wo kwamba alibha wo kusingilila.”
17 Teel Jeruusalemma viis Jeesus kaksteist jüngrit kõndimise ajal kõrvale ja rääkis neile:
Mbe Yesu aliga nalinya okuja Yeruslemu. Achali munjila, nagega abheigisibhwa bhaye ekumi na bhabhili nabhasubhya kumbali nabhabhwila ati,
18 „Vaadake, me läheme Jeruusalemma ja inimese Poeg müüakse maha ülempreestritele ja vaimulikele õpetajatele. Nad mõistavad ta surma
“Mbe mulole echigenda Yerusalemu, no Omwana wa Adamu kagwatibhwa na bhakulu bha bhagabisi na abhandiki. Abhamulamula okufwa
19 ning annavad ta võõramaalaste kätte ja teda pilgatakse, piitsutatakse ja lüüakse risti. Kuid kolmandal päeval äratatakse ta surnuist üles.“
na abhamuta mubhanyamaanga koleleki bhamusegule, bhamuchape no kumubhamba. Nawe kulunaku olwakasatu kasuluka.”
20 Siis tuli Sebedeuse poegade ema koos oma kahe pojaga Jeesuse juurde. Ta põlvitas Jeesuse ette, et talle palve esitada.
Okumala nyilamwene abhana bha Zebhedayo ejile ku Yesu ali na bhana bhaye. Abhumile ebhiju imbele yaye no kumusabha echinu okusoka kumwene.
21 „Mis see on, mida sa minult palud?“küsis Jeesus temalt. „Palun määra nii, et mu pojad istuksid sinu kuningriigis sinu kõrval, üks sinu paremal ja teine sinu vasakul käel, “palus naine.
Yesu namubhwila ati, “Owenda chinuki?” Namubhwila ati, “Nulagilile kutya, abhana bhani bhanu kubhubhili bhwebhwe oumwi eyanje mukubhoko kwao okwobhulyo oundi mukubhoko kwao okwobhumosi mu bhukama bhwa.”
22 „Te ei tea, mida te palute, “ütles Jeesus neile. „Kas te olete võimelised jooma karikast, millest mina jooma hakkan?“„Jah, me oleme võimelised seda tegema, “vastasid nad talle.
Nawe Yesu namusubhya naika ati, “Utakumenya chinu ousabhwa. Enikubhusha! Outula okunywela echikombe echo ndinywela?” Nibhamubhwila ati, “Echitula.”
23 „Te joote kindlasti minu karikast, “kostis ta neile, „kuid eesõigus minu paremal või vasakul käel istuda, ei ole minu anda. Minu Isa on see, kes seda otsustab.“
Nabhabhwila ati, “Echikombe chani chimali omuchinywela, nawe okwiyanja mukubhoko kwani okwobhulwo na mukubhoko kwani okwo bhumosi gutali mulimo gwani okubhayana, nawe nikwabho bhanu bhamalile okwilabhilwa na Lata wani.”
24 Kui ülejäänud kümme jüngrit kuulsid, mida nad olid palunud, olid nad kahe venna peale pahased.
Abheigisibhwa abhandi ekumi bhejile bhongwa kutyo, nibhasulumbasibhwa muno na bhejabho bhaliya abhabhili.
25 Jeesus kutsus nad kokku ja rääkis neile: „Te teate, et võõramaised valitsejad valitsevad oma alamate üle ja võimukad juhid rõhuvad neid.
Nawe Yesu nabhabhilikila omwenikili nabhabhwila ati, “Mumenyele ati abhakama bha bhanya maanga abhabhobhaisha, na abhakulu bhebhwe abhakola amanaga ingulu yebhwe.
26 Teie puhul ei tohi see nii olla. Kes iganes teist soovib olla kõige tähtsam, see olgu teie teenija.
Nawe emwe mwasiga okukola kutyo.
27 Kes iganes teist soovib olla tähtsaim, olgu nagu ori.
Nawe, wona wona unu alyenda obhukulu agati yemwe ni bhusi bhusi bhe mugaya wemwe.
28 Samamoodi ei tulnud inimese Poeg, et teda teenitaks, vaid ta tuli teenima ja andma oma elu lunarahaks paljude eest.“
Lwakutyo Omwana wa Adamu atejile okukolelwa, tali okufulubhenda, nokusosha obhulame bhwaye abhe mwelusi wa bhafu.”
29 Kui nad Jeerikost lahkusid, järgis Jeesust tohutu rahvahulk.
Bhejile bhasoka Yeriko, abhanu bhafu nibhamulubha.
30 Tee ääres istus kaks pimedat meest. Kui nad kuulsid, et Jeesus on mööda minemas, hüüdsid nad: „Halasta meie peale, Issand, Taaveti poeg!“
Na nibhalola abhaume bhabhili bheyanjile kungego ya injila. Bhejile bhongwa ati Yesu katulao, Ni bhasosha obhulaka bhulela nibhaika ati, “Lata Bugenyi, Omwana wa Daudi, nuchifwile chigongo.”
31 Rahvas käskis neil vait olla, aga nad hüüdsid veel valjemini: „Halasta meie peale, Issand, Taaveti poeg!“
Nawe liijo lya bhanu nilibhagonya, nilibhabhwila bhajibhile, Nawe ona, abhenene nibhasubha lindi okuyogana nibhaika ati, “Lata Bugenyi, Omwana wa Daudi, nuchifwile chigongo.”
32 Jeesus peatus. Ta kutsus nad enda juurde ja küsis: „Mida te tahate, et ma teile teeksin?“
Nio Yesu nemelegulu nabhabhilikila nokubhabhusha ati, “Omwenda nibhakoleleki?”
33 „Issand, palun tee meid jälle nägijateks, “vastasid nad.
Nibhamubhwila ati, “Lata Bugenyi, ameso geswe gegulwe.”
34 Jeesusel oli neist kahju ja ta puudutas nende silmi. Kohe nägid nad jälle ja järgisid teda.
Mbe Yesu nabha agegelwe nechigongo nakushako ameso gebhwe, akachwina ako, nibhalamila obhutulo bhwokulola nanibhamulubha.
