< Matteus 15 >

1 Siis tulid mõned variserid ja vaimulikud õpetajad Jeruusalemmast Jeesuse juurde ja küsisid temalt:
Mgbe ahụ, ụfọdụ ndị Farisii na ndị ozizi iwu si Jerusalem bịakwute Jisọs jụrụ ya ajụjụ sị,
2 „Miks rikuvad sinu jüngrid meie esiisade traditsiooni ega pese enne söömist käsi?“
“Gịnị mere ndị na-eso ụzọ gị adịghị erube isi nʼomenaala ndị okenye? Ha anaghị akwọ aka ha tupu ha erie nri.”
3 „Miks rikute teie oma traditsiooni pärast Jumala käsku?“vastas Jeesus.
Ọ zara ha sị, “Gịnị mere unu ji na-ada iwu Chineke nʼihi omenaala unu?
4 „Sest Jumal ütles: „Austa oma isa ja ema“ja „Kes oma isa või ema neab, tuleb surma mõista“.
Nʼihi na Chineke sịrị, ‘Sọpụrụ nne gị na nna gị,’na, ‘onye ọbụla kwujọrọ nna maọbụ nne ya ka e gbuo ya.’
5 Aga teie ütlete, et kui keegi ütleb oma isale või emale: „Mida iganes sa lootsid minult saada, on nüüd and Jumalale“, siis
Ma unu na-asị, ọ bụrụ na onye ọbụla ga-asị nna maọbụ nne ya, ihe ọbụla bụ nke ị gara erite nʼaka m bụ ‘onyinye dịrị Chineke.’
6 ei pea nad oma isa austama. Nii olete tühistanud Jumala sõna oma traditsiooni tõttu.
Nʼihi ya, ha agaghị eji ya asọpụrụ nna ha maọbụ nne ha. Nʼụzọ dị otu a, unu na-eme ka okwu Chineke bụrụ ihe efu nʼihi omenaala unu.
7 Te silmakirjatsejad! Kui hästi kirjeldas teid Jesaja, kui ta prohvetlikult kuulutas:
Ndị ihu abụọ! Amụma ahụ Aịzaya buru banyere unu bụ eziokwu. Mgbe o kwuru sị,
8 „Need inimesed ütlevad, et nad austavad mind, kuid oma mõistuses nad ei hooli minust.
“‘Ndị a ji egbugbere ọnụ ha na-asọpụrụ m, ma obi ha dị anya nʼebe m nọ.
9 Nende jumalateenistus on mõttetu. See, mida nad õpetavad, on lihtsalt inimeste väljamõeldud nõudmised.““
Ofufe ha na-efe m bụ ihe efu, ozizi ha bụkwa ihe mmadụ nyere nʼiwu.’”
10 Ta kutsus rahva enda juurde ja rääkis neile: „Kuulake ja mõistke seda:
Mgbe ahụ, ọ kpọrọ igwe mmadụ ahụ, sị ha, “Geenụ ntị, ghọtakwanụ.
11 see, mis läheb suust sisse, ei rüveta teid. See, mis tuleb suust välja, rüvetab teid.“
Ọ bụghị ihe banyere mmadụ nʼọnụ na-emerụ ya, kama ọ bụ ihe sị nʼọnụ onye ahụ pụta na-emerụ ya.”
12 Siis tulid Jeesuse jüngrid tema juurde ja ütlesid: „Sa ikka mõistad ju, et sinu sõnad solvasid varisere.“
Ndị na-eso ụzọ ya bịakwutere ya sị, “Ị makwa na obi adịghị ndị Farisii mma nʼihi okwu ahụ i kwuru?”
13 „Iga taim, mida minu taevane Isa ei ole istutanud, juuritakse välja, “vastas Jeesus.
Ma ọ zara sị ha, “Osisi ọbụla Nna m nke eluigwe na-ejighị aka ya kụọ ka a ga-ehopu.
14 „Unustage nad ära, nad on pimedad teejuhid. Kui pime juhib teist pimedat, siis kukuvad nad mõlemad auku.“
Ya mere, unu echegbula onwe unu, nʼihi na ha bụ ndị ndu kpuru ìsì. Ma ọ bụrụ na onye ìsì eduo onye ìsì ibe ya ha abụọ adaba nʼime olulu.”
15 Siis küsis Peetrus: „Räägi meile palun, mida sa selle illustratsiooniga mõtled.“
Pita sịrị ya, “Kọwaara anyị ihe ilu a pụtara.”
16 „Kas te ei ole veel sellest aru saanud?“vastas Jeesus.
Ọ jụrụ ha sị, “Unu ọ ka dị ka ndị na-enweghị nghọta?
17 „Kas te ei mõista, et see, mis läheb suu kaudu sisse, läheb seejärel läbi kõhu ja lahkub ihust jäätmetena?
Ọ bụ na unu aghọtaghị na ihe ọbụla nke na-aba nʼọnụ na-aga nʼime afọ, sịkwa nʼebe ahụ a nyụpụ ya nʼụlọ nsị?
18 Aga mis tuleb suu kaudu välja, tuleb mõistusest ja see on, mis teid rüvetab.
Ma ihe si mmadụ nʼọnụ pụta na-esi ya nʼobi apụta. Ọ bụ ihe dị otu a na-emerụ mmadụ.
19 Sest mõistusest tuleb kurje mõtteid, mõrva, abielurikkumist, seksuaalset ebamoraalsust, vargust, valetunnistust ja jumalateotust
Nʼihi na ọ bụ nʼime obi mmadụ ka echiche ime ihe ọjọọ ndị a si apụta: igbu mmadụ, ịkwa iko niile, ịkwa iko nke ndị ikom nwere nwunye na ndị inyom nwere di, na izu ohi, na ama ụgha, na nkwulu.
20 ning need on, mis teid rüvetavad. Pesemata kätega söömine ei rüveta teid.“
Ihe ndị a bụ ihe na-emerụ mmadụ, ọ bụghị ma mmadụ kwọrọ aka tupu o rie nri, maọbụ na ọ kwọghị.”
21 Jeesus lahkus ja läks Tüürose ja Siidoni aladele.
Jisọs hapụrụ obodo ahụ gaa nʼakụkụ obodo Taịa na Saịdọn.
22 Üks selle piirkonna kaananlanna tuli karjudes: „Issand, Taaveti poeg! Halasta minu peale, sest mu tütar kannatab hirmsasti, sest teda vaevab kuri vaim!“
Nʼebe ahụ, otu nwanyị onye Kenan bi nʼobodo ahụ bịakwutere ya rịọọ ya sị, “Onyenwe m, nwa Devid, biko meere m ebere. Ada m nwanyị nwere ajọ mmụọ nʼime ya nke na-esogbu ya oge niile.”
23 Aga Jeesus ei vastanud üldse. Tema jüngrid tulid ta juurde ja ütlesid: „Käsi tal lõpetada meie järel käimine. Tema karjumine on tõesti häiriv!“
Ma ọ gbara ya nkịtị. Emesịa ndị na-eso ụzọ ya bịakwutere ya rịọ ya sị ya, “Chụlaa nwanyị a! Lee ka o si eti mkpu na-esogharị anyị!”
24 „Mind saadeti üksnes Iisraeli soo kadunud lammaste juurde, “ütles Jeesus naisele.
Ọ zara sị, “Ezitere m naanị ijekwuru atụrụ furu efu nke ụlọ Izrel.”
25 Kuid naine tuli ja põlvitas tema ette ning ütles: „Issand, palun aita mind!“
Ma ọ bịara daa nʼụkwụ ya rịọọ ya sị, “Onyenwe m, nyere m aka!”
26 „Ei ole õige võtta laste toit ja visata see koertele, “lausus Jeesus talle.
Ọ zara sị, “O zighị ezi na a ga-ewere nri ụmụntakịrị tụpụrụ nkịta.”
27 „Jah, Issand, aga isegi koertel lubatakse süüa purukesi, mis nende isanda laualt pudenevad, “vastas naine.
Ọ zara sị, “Ọ bụ eziokwu Onyenwe m. Ma a na-ekwekwa ka ụmụ nkịta nọ nʼokpuru tebul rie iberibe nri nke na-esi nʼelu tebul ha daa nʼala.”
28 „Sul on suur usk minusse, “kostis Jeesus. „Sinu soov on täidetud!“Ja naise tütar sai jalamaid terveks.
Jisọs zara sị ya, “Nwanyị, okwukwe gị dị ukwuu! Laa, e meelara gị ihe ị na-arịọ.” Nʼotu oge ahụ a gwọrọ ada ya.
29 Jeesus läks tagasi, Galilea merest mööda. Ta suundus lähedal asuvatesse mägedesse, kus istus maha.
Jisọs hapụrụ ebe ahụ lọghachi nʼakụkụ osimiri Galili. Ọ rịgooro nʼelu ugwu nọdụ ala.
30 Tohutu rahvamass tuli tema juurde; nad tõid kaasa neid, kes olid lombakad, pimedad, vigased, tummad ja palju neid, kes olid haiged. Rahvas pani nad tema jalge ette maha ja ta tegi nad terveks.
Igwe mmadụ dị ukwuu bịakwutere ya. Ha duteere ya ndị ngwụrọ, na ndị ìsì, na ndị aka ha na ndị ụkwụ ha kpọnwụrụ akpọnwụ, na ndị ogbi, na ọtụtụ ndị ọzọ. Ha tọgbọrọ ha nʼụkwụ ya, ọ gwọkwara ha niile.
31 Kõik olid hämmastunud, kui nägid, mis juhtus: kurdid suutsid rääkida, vigased said terveks, jalutud suutsid kõndida ja pimedad näha. Nad ülistasid Iisraeli Jumalat.
Ọ tụrụ mmadụ niile nʼanya mgbe ha hụrụ ndị ogbi ka ha bidoro ikwu okwu. Mgbe ha hụkwara na a gwọrọ ndị aka ha, na ndị ụkwụ ha nwụrụ anwụ, o jukwara ha anya ịhụ na ndị ngwụrọ gara ije, na ndị ìsì hụkwara ụzọ. Ha toro Chineke nke Izrel.
32 Jeesus kutsus oma jüngrid enda juurde ja ütles neile: „Mul on neist kõigist väga kahju, sest nad on olnud nüüd minu juures kolm päeva ja neil ei ole midagi süüa. Ma ei taha neid näljasena minema saata, et nad koduteel ära ei nõrkeks.“
Jisọs kpọrọ ndị na-eso ụzọ ya sị ha, “Ana m emere igwe mmadụ ndị a obi ebere, nʼihi na mụ na ha anọọla ụbọchị atọ nʼebe a, ma ha eribeghị nri ọbụla. Agaghị m ezilaga ha na-erighị nri, nʼihi na ha nwere ike ịda nʼụzọ.”
33 „Kust me leiaks siin tühermaal piisavalt leiba, et nii suurt rahvahulka ära toita?“pärisid jüngrid.
Ndị na-eso ụzọ ya sịrị, “Ebee ka anyị ga-enweta nri ga-ezuru igwe mmadụ ndị a nʼọzara a?”
34 „Kui palju leibu teil on?“küsis Jeesus. „Seitse, ja mõned väiksed kalad, “vastasid nad.
Jisọs jụrụ ha sị, “Ogbe achịcha ole ka unu nwere?” Ha sịrị ya, “Ogbe achịcha asaa na azụ ole na ole.”
35 Jeesus käskis rahval maha istuda.
Ọ gwara igwe mmadụ ahụ ka ha nọdụ ala.
36 Ta võttis seitse leiba ja kalad ning pärast toidu õnnistamist tegi selle tükkideks ja andis jüngritele ja jüngrid andsid selle rahvale.
O weere ogbe achịcha asaa na azụ ole na ole ahụ kelee Chineke ekele. Ọ nyawasịrị ha, nye ndị na-eso ụzọ ya. Ndị na-eso ụzọ ya nyekwara igwe mmadụ ahụ.
37 Kõik sõid, kuni kõht sai täis, ja nad kogusid jäägid kokku, neid sai seitse korvitäit.
Onye ọbụla nʼime ha riri, rijuo afọ. Ndị na-eso ụzọ ya tụtụkọtara iberibe ndị fọdụrụ nke juru nkata asaa.
38 Neli tuhat meest sõi toitu, peale selle naised ja lapsed.
Ndị riri nri ahụ dị puku ụmụ nwoke anọ, nʼagụnyeghị ndị nwanyị na ụmụntakịrị.
39 Seejärel saatis ta rahva minema, astus paati ja läks Magadani piirkonda.
Mgbe o zilagara igwe mmadụ ahụ, ọ banyere nʼụgbọ mmiri gafee osimiri, bịaruo nʼobodo Magadan.

< Matteus 15 >