Matteus 15
1 Siis tulid mõned variserid ja vaimulikud õpetajad Jeruusalemmast Jeesuse juurde ja küsisid temalt:
Eka jo-Farisai gi Jopuonj chik moko nobiro ir Yesu koa Jerusalem mi openje niya,
2 „Miks rikuvad sinu jüngrid meie esiisade traditsiooni ega pese enne söömist käsi?“
“Angʼo momiyo jopuonjreni ketho chike gi timbe mag jodongo? Ok giluok lwetgi kapok gichiemo!”
3 „Miks rikute teie oma traditsiooni pärast Jumala käsku?“vastas Jeesus.
Yesu nodwokogi niya, “Angʼo momiyo uketho chik Nyasaye nikech wach chikeu gi timbeu?
4 „Sest Jumal ütles: „Austa oma isa ja ema“ja „Kes oma isa või ema neab, tuleb surma mõista“.
Nimar Nyasaye nowacho ni, ‘Luor wuonu gi minu’kendo ni, ‘Ngʼato angʼata mokwongʼo wuon kata min nyaka negi.’
5 Aga teie ütlete, et kui keegi ütleb oma isale või emale: „Mida iganes sa lootsid minult saada, on nüüd and Jumalale“, siis
Un to uwacho ni ka ngʼato owacho ne wuon kata ne min ni, ‘Kony moro amora ma dine uyudo koa kuoma en mich mowal ne Nyasaye,’
6 ei pea nad oma isa austama. Nii olete tühistanud Jumala sõna oma traditsiooni tõttu.
to ngʼama kamano koro ogony kuom ‘luoro wuon gi min’ gi michneno. Kamano umiyo wach Nyasaye bedo maonge teko nikech wach kitu gi timbeu.
7 Te silmakirjatsejad! Kui hästi kirjeldas teid Jesaja, kui ta prohvetlikult kuulutas:
Un joma wuondoregi! Isaya ne ni kare kane okoro wach kuomu kama:
8 „Need inimesed ütlevad, et nad austavad mind, kuid oma mõistuses nad ei hooli minust.
“‘Jogi paka mana gi dhogi kende, to chunygi bor koda.
9 Nende jumalateenistus on mõttetu. See, mida nad õpetavad, on lihtsalt inimeste väljamõeldud nõudmised.““
Gilama kayiem nono; to gik ma gipuonjo gin mana chike mag dhano.’”
10 Ta kutsus rahva enda juurde ja rääkis neile: „Kuulake ja mõistke seda:
Yesu noluongo oganda ire kendo mowachonegi niya, “Chikuru itu mondo uwinj tiend wach.
11 see, mis läheb suust sisse, ei rüveta teid. See, mis tuleb suust välja, rüvetab teid.“
Gima donjo e dho ngʼato ok mi odok mogak, to mana gima wuok koa e dhoge ema miyo odoko mogak.”
12 Siis tulid Jeesuse jüngrid tema juurde ja ütlesid: „Sa ikka mõistad ju, et sinu sõnad solvasid varisere.“
Eka jopuonjre nobiro ire mopenje niya, “Bende ingʼeyo ni jo-Farisai ne ochwanyore kane giwinjo wachni?”
13 „Iga taim, mida minu taevane Isa ei ole istutanud, juuritakse välja, “vastas Jeesus.
Nodwoko niya, “Yien moro amora ma Wuonwa manie polo ok opidho ibiro pudh oko gi tiendene.
14 „Unustage nad ära, nad on pimedad teejuhid. Kui pime juhib teist pimedat, siis kukuvad nad mõlemad auku.“
Wegiuru aweya; gin jotecho ma muofni. Ongʼere ni ka ngʼama muofu otelo ne muofu wadgi to nyaka gilingʼre ei bugo giduto kargi ji ariyogo.”
15 Siis küsis Peetrus: „Räägi meile palun, mida sa selle illustratsiooniga mõtled.“
Petro nowacho niya, “Nyiswae tiend ngerono.”
16 „Kas te ei ole veel sellest aru saanud?“vastas Jeesus.
To Yesu nopenjogi niya, “Kare un bende wach pod ok donjnu?
17 „Kas te ei mõista, et see, mis läheb suu kaudu sisse, läheb seejärel läbi kõhu ja lahkub ihust jäätmetena?
Donge ungʼeyo ni gimoro amora madonjo e dhok dhi nyaka e ich bangʼe owuok oko mar del?
18 Aga mis tuleb suu kaudu välja, tuleb mõistusest ja see on, mis teid rüvetab.
To gik mawuok e dhok aa e chuny, kendo gin ema gimiyo ngʼato doko ‘mogak.’
19 Sest mõistusest tuleb kurje mõtteid, mõrva, abielurikkumist, seksuaalset ebamoraalsust, vargust, valetunnistust ja jumalateotust
Nikech chuny ema gik maricho kaka; paro maricho, nek, terruok, chode, kuo, hango wach, gi ketho nying ji wuokie.
20 ning need on, mis teid rüvetavad. Pesemata kätega söömine ei rüveta teid.“
Magi e gik mamiyo ngʼato bedo ‘mogak.’ To chiemo gi lwedo ma ok olwoki ok mi odok ‘mogak.’”
21 Jeesus lahkus ja läks Tüürose ja Siidoni aladele.
Ka noa kanyo, Yesu nodhi nyaka e gwengʼ mar Turo gi Sidon.
22 Üks selle piirkonna kaananlanna tuli karjudes: „Issand, Taaveti poeg! Halasta minu peale, sest mu tütar kannatab hirmsasti, sest teda vaevab kuri vaim!“
Chi Kanaan moro mane odak machiegni gi kanyo nobiro ire kaywagore niya, “Ruoth, Wuod Daudi, kecha! Nyara nigi jachien marach kendo osandore malit.”
23 Aga Jeesus ei vastanud üldse. Tema jüngrid tulid ta juurde ja ütlesid: „Käsi tal lõpetada meie järel käimine. Tema karjumine on tõesti häiriv!“
To Yesu ne ok odwoke kata wach achiel. Omiyo jopuonjre nobiro ire mojiwe niya, “Riembe odhi, nikech osiko kogoyo koko bangʼwa.”
24 „Mind saadeti üksnes Iisraeli soo kadunud lammaste juurde, “ütles Jeesus naisele.
Nodwoko niya, “Ne oora mana ne rombe molal mag Israel kende.”
25 Kuid naine tuli ja põlvitas tema ette ning ütles: „Issand, palun aita mind!“
To dhakono nobiro mogoyo chonge piny e nyime, kawacho niya, “Ruoth, yie ikonya.”
26 „Ei ole õige võtta laste toit ja visata see koertele, “lausus Jeesus talle.
To nodwoko niya, “Ok en gima kare kawo chiemb nyithindo mondo idir ne guogi.”
27 „Jah, Issand, aga isegi koertel lubatakse süüa purukesi, mis nende isanda laualt pudenevad, “vastas naine.
Dhakono nodwoke niya, “Mano en adier Ruoth, to kata guogi bende chamo ngʼinjo molwar piny koa e mesa mar ruodhgi.”
28 „Sul on suur usk minusse, “kostis Jeesus. „Sinu soov on täidetud!“Ja naise tütar sai jalamaid terveks.
Eka Yesu nodwoko niya, “Dhako, in gi yie maduongʼ ndi! Kwayoni osechopi.” Kendo nyare nochango kochakore sano.
29 Jeesus läks tagasi, Galilea merest mööda. Ta suundus lähedal asuvatesse mägedesse, kus istus maha.
Yesu noa kanyo koluwo tie Nam Galili. Eka noidho malo mobet piny e bath got.
30 Tohutu rahvamass tuli tema juurde; nad tõid kaasa neid, kes olid lombakad, pimedad, vigased, tummad ja palju neid, kes olid haiged. Rahvas pani nad tema jalge ette maha ja ta tegi nad terveks.
Oganda maduongʼ nobiro ire, kendo negikelone rongʼonde, muofni, pudhe, momni gi ji matuo mamoko mangʼeny, mine giketogi e tiende kendo nochangogi.
31 Kõik olid hämmastunud, kui nägid, mis juhtus: kurdid suutsid rääkida, vigased said terveks, jalutud suutsid kõndida ja pimedad näha. Nad ülistasid Iisraeli Jumalat.
Ji nohum kane gineno ka momni wuoyo, pudhe ngima, rongʼonde wuotho, kendo muofni neno, kendo negipako Nyasach Israel.
32 Jeesus kutsus oma jüngrid enda juurde ja ütles neile: „Mul on neist kõigist väga kahju, sest nad on olnud nüüd minu juures kolm päeva ja neil ei ole midagi süüa. Ma ei taha neid näljasena minema saata, et nad koduteel ära ei nõrkeks.“
Yesu noluongo jopuonjrene ire mowachonegi niya, “Akecho jogi nikech koro gisebedo koda kae kuom ndalo adek to gionge gi gima digicham. Ok adwar mondo gidhi ka gidenyo, nono to kech nyalo goyogi piny e yo.”
33 „Kust me leiaks siin tühermaal piisavalt leiba, et nii suurt rahvahulka ära toita?“pärisid jüngrid.
Jopuonjrene nodwoke niya, “Ere kuma dwayudie makati e dier thim manyalo pidho oganda maduongʼ machal kama?”
34 „Kui palju leibu teil on?“küsis Jeesus. „Seitse, ja mõned väiksed kalad, “vastasid nad.
Yesu nopenjogi niya, “Un gi makati adi?” Negidwoke niya, “Abiriyo kende gi rech matindo manok.”
35 Jeesus käskis rahval maha istuda.
Nowachone ogandago mondo obed piny e lum.
36 Ta võttis seitse leiba ja kalad ning pärast toidu õnnistamist tegi selle tükkideks ja andis jüngritele ja jüngrid andsid selle rahvale.
Bangʼ mano nokawo makati abiriyogo gi rechgo, kendo kane osegoyo erokamano, nongʼingogi bangʼe omiyogi jopuonjrene, mondo opog ji.
37 Kõik sõid, kuni kõht sai täis, ja nad kogusid jäägid kokku, neid sai seitse korvitäit.
Negichiemo giduto mi giyiengʼ. Bangʼ chiemo jopuonjre nochoko ngʼinjo mag chiemo mane ji ochamo oweyo moromo okepe abiriyo.
38 Neli tuhat meest sõi toitu, peale selle naised ja lapsed.
Kar romb joma nochiemo duto ne gin alufu angʼwen, ka ok okwan mon gi nyithindo.
39 Seejärel saatis ta rahva minema, astus paati ja läks Magadani piirkonda.
Bangʼ ka Yesu nosegonyo oganda odhi, nodonjo e yie mi odhi e gwengʼ mar Magadan.
