Matteus 14
1 Sel ajal kuulis tetrarh Heroodes, mida Jeesus teeb,
Erah tokdi Galili luungwang Hirod ih Jisu tiit ah japchaatta.
2 ning ta ütles oma sulastele: „Ta on ilmselt surnuist üles tõusnud Ristija Johannes, sellepärast on tal sellised võimed!“
“Eno heh ih apit nawa miloong asuh baat rumta, Juungtemte Joon ah amiisak tek nawa boh ngaak saatla.” “Erah thoidi heh di arah epaatjaatheng reejih chaan ah jeela.”
3 Heroodes oli Johannese vahistanud ning lasknud ta ahelates vangi panna oma venna Filippuse naise Heroodiase pärast.
Hirod ih jaakhoh ih dook Joon ah khakthuk cho angta, jaanruh ih kit ano phaatak ni sakta. Hirod ih erah khak thukta langla heh no Philip minuh kap tungthoidi, Hirodias ah maangdi heh no minuh angta.
4 Sest Johannes oli talle öelnud: „Temaga abiellumine ei ole seaduspärane.“
Tumeah Juungtemte Joon ih jaakhoni Hirod suh baatcho angta, “Hootthe jun ih bah an Hirodias damdoh tajen chosong ko!”
5 Heroodes tahtis Johannest tappa, kuid ta kartis rahva reaktsiooni, sest rahvas pidas Johannest prohvetiks.
Eno Hirod ih Juungtemte Joon tek haat ah taat chungta ang abah uh Jehudi loong ra choota, tumeah neng ih Juungtemte Joon asuh khowah et thiik rumta.
6 Aga Heroodese sünnipäeval tantsis Heroodiase tütar peol ja Heroodes oli selle üle rõõmus.
Hirod tupsa di Hirodias sah minusah rah mirep miraang pandi boongta. Hirod ah rapne ih roonta
7 Ta tõotas vandega anda neiule, mida iganes too tahab.
eno minusah asuh kakhamta, “Ngah ih kakham hala an ih tumjih suhang erah koha!”
8 Ema õhutusel ütles tütar: „Anna mulle Ristija Johannese pea siin taldrikul.“
Heh nuh jengkhaap jun ih minusah rah ih suta, “Amadoh ngah suh khuung nah Juungtemte Joon khoh ah kohang!”
9 Siis kuningas kahetses antud lubadust, kuid õhtusöögikülaliste ees antud vannete pärast andis ta käsu nii teha.
Eno luungwang ih rapne et thet thunta, ang abah uh heh ih wen loongdung ni kakham cho ang thoidi minusah ih suta ah ekot etheng ih baat rumta.
10 Käsk anti edasi ja Johannesel võeti vanglas pea maha.
Eno phaatak nawa Juungtemte Joon khoh ah thah kaat thukta.
11 Johannese pea toodi taldrikul ja anti neiule, kes viis selle oma emale.
Juungtemte Joon khoh ah khuung ni piiwanha no minusah asuh kota, eno minusah rah ih heh nuh suh we toom kota.
12 Johannese jüngrid tulid ja võtsid tema keha ning matsid maha. Seejärel nad läksid ja rääkisid sellest Jeesusele.
Joon liphante loong ah wang rum ano, heh mang ah toonwang rum ano beng kaat rumta, eno Jisu suh baatwan rumta.
13 Kui Jeesus kuulis uudist, läks ta paadiga vaiksesse kohta, et omapead olla, aga kui rahvahulk sai teada, kus ta on, järgnesid nad linnadest talle jalgsi.
Jisu ih Juungtemte Joon tiit ah chaat ano, erah dowa heh khoonkhuung ni duungtong ano heh laklak hatik ni kata. Miloong ah ih erah japchaat rum ano, neng hadaang ah thiinhaat rum ano saang lam ih heh lilih ih phankhoom karumta.
14 Kui Jeesus astus paadist välja ja nägi suurt rahvahulka, täitis teda kaastunne nende vastu ja ta tegi nende haiged terveks.
Jisu khoonkhuung nawa dokkhoom adi heh ih miloong hantek kaptup rum ano heh minchan ah dongta, eno heh ih khoisatte loong ah deesiitta.
15 Kui õhtu saabus, läksid jüngrid tema juurde ja ütlesid: „See paik on kõikjalt kaugel ja aeg on hiline. Saada rahvas minema, et nad saaksid minna küladesse ja endale toitu osta.“
Erah rangja adi heliphante loong ah heh jiinni wang rum ano baat rumta, “Rangsa ejen kaat eta, eno seng ah hatik ni. Miloong ah daap et uh neng phaksat hadaang loong dowa neng neng ih toom jam reh phaksah wang rum ah.”
16 Aga Jeesus ütles neile: „Neil ei ole vaja lahkuda. Andke teie neile midagi süüa!“
Jisu ih ngaakbaat rumta, “Nak toom dokkhoom rum ah. Neng phaksat ah sensen ih jam koh an!”
17 „Kõik, mis meil on, on viis leiba ja paar kala, “vastasid nad.
“Sengdi bah baanlo banga, nyasi enyi ba je ah,” neng ih ngaakbaatta.
18 „Tooge need mulle, “ütles Jeesus.
“Erah ang abah nga jiinnah piiwan han,” Jisu ih liita.
19 Ta käskis rahval murule maha istuda. Siis võttis ta viis leiba ja kaks kala, vaatas üles taeva poole ja õnnistas neid. Seejärel murdis ta leivad tükkideks ja andis jüngritele ning jüngrid andsid leiva rahvale.
Heh ih miloong ah naam khoh adi tongthuk rumta; eno heh ih baanlo banga, nyasi enyi ah toonpi ano, rangko ih toonsok ano, Rangte suh lakookmi liita. Heh ih baanlo ah chepphiit ano heliphante loong asuh kota, eno heliphante loong ah ih miloong asuh phe kokaat rumta.
20 Kõik sõid, kuni kõht sai täis. Pärast kogusid nad kokku jääke, mida oli kaksteist korvitäit.
Warep ih neng wok phoottang ih phaksah rumta. Eno heliphante loong ah ih asih hongnyi dakta rah lomtoon rumta.
21 Umbes viis tuhat meest sõi seda toitu, peale selle veel naised ja lapsed.
Erah phaksatte loong ah minuh noodek loong ah larookweka di, miwah wah ah haajaat banga angta.
22 Kohe pärast seda sundis ta jüngrid paati istuma ja teisele poole järve tagasi minema, samal ajal saatis ta ise rahva minema.
Eno Jisu ih heliphante loong ah khoonkhuung ni duungtong thuk rum ano juungsitum saangko ih ban kaat thuk rumta, erah pootdi heh ih miloong ah phe soon thukta.
23 Kui ta oli rahva ära saatnud, läks ta mägedesse palvetama. Saabus õhtu ja ta oli seal ihuüksinda.
Miloong ah phe soon thuk lini, heh kong adi rangsoom duung wangta. Rangja ko di nep, Jisu ah erah di heh luulu angta;
24 Nüüdseks oli paat kaldast kaugel ning lained peksid seda, sest tuul puhus neile vastu.
erah tok adi khoonkhuung ah juungsitum, haloh ni juungtak ih moongmot kaatta, pong uh erah ko ih pong kaatta.
25 Umbes kella kolme ajal öösel jõudis Jeesus neile mere peal kõndides järele.
Chichurudi Jisu ah heliphante loong jiinni, juung khoni khoom katta.
26 Kui jüngrid nägid teda merel kõndimas, kohkusid nad väga. Nad karjusid hirmunult: „See on tont!“
Neng ih heh ah juung ni khoom arah tup rum ano, rapne ih cho rumta. “Erah jook!” neng ih liita, eno huung cho erumta.
27 Aga kohe ütles Jeesus neile: „Ärge kartke, see olen mina! Ärge tundke hirmu!“
Erah damdam Jisu ah jengta. “Sen tenchaan ang an!” heh ih liita. “Nakcho an. Ngah hanih!”
28 „Issand, kui see oled tõesti sina, siis käsi mul tulla sinu juurde ja vee peal kõndida, “vastas Peetrus.
Eno Pitar eh liita. “Teesu, an amiimi ang ubah, ngah an jiinko juungkhoh nah khoom thuk hang.”
29 „Tule siis, “ütles Jeesus. Peetrus astus paadist välja ja kõndis mööda vett Jeesuse poole.
Eno Jisu ih poonta, “Raaho!” Eno Pitar ah khoonkhuung nawa dokkhoom ano juungkhoh ni Jisu jiinko ih katta.
30 Aga kui ta nägi, kui tugev oli tuul, hakkas ta kartma ja vette vajuma. „Issand! Päästa mind!“karjatas ta.
Enoothong heh ih pong ah nge ah dongjat ano dong chota eno, juung adi taat lupdatta. Eno riinghuungta, Teesu! “Pang weehang.”
31 Kohe sirutas Jeesus käe, haaras temast kinni ja ütles: „Sul on nii väike usk minusse. Miks sa kahtlesid?“
Erah damdam Jisu ah heh reeni kah ano tangjoh ano liita, “An tuungmaang laje mameelu! An mongchi mamanglu?”
32 Kui nad paati astusid, vaibus tuul,
Nengnyi khoonkhuung ni duungtong damdam, pong ah laan semruh eta.
33 ja need, kes paadis olid, kummardasid teda, öeldes: „Sa oled tõesti Jumala Poeg!“
Eno heliphante loong ah ih Jisu rang ah soom rumta. “Amiisak an ah Rangte Sah!” neng ah paatja rumta.
34 Pärast järve ületamist jõudis nad Genneesaretti.
Neng ih juungsitum ah daan rum ano Genesaret hadaang adi thok rumta,
35 Kui sealsed inimesed mõistsid, et Jeesus on saabunud, kuulutasid nad seda kogu piirkonnas. Nad tõid tema juurde kõik, kes olid haiged,
erah di miloong ih Jisu ah samjat rumta. Erah thoih harep niiwa khoisatte loong asuh baat rumta eno Jisu jiinni thoksiit rum taha.
36 ja anusid, et ta lubaks haigetel vaid oma kuueserva puudutada. Kõik, kes teda puudutasid, said terveks.
Neng ih khoisatte loong asuh heh nyuh kaangba adoh tajoot suh heh lasih joh rumta; eno erah taajootte loong ah ede ih rumta.
