< Matteus 13 >

1 Hiljem samal päeval lahkus Jeesus majast ja istus järve äärde õpetama.
He gallas Yesuusi sooppe keyidi abbaa gaxan uttis.
2 Tema ümber kogunes nii palju inimesi, et ta pidi astuma paati ja sealt istudes õpetama, sellal kui kogu rahvas seisis rannas.
Daro derey iya yuushuwan shiiqin asaa abbaa gaxan aggaagidi wogolon gelidi uttis.
3 Ta selgitas neile paljusid teemasid ja kasutas selgitamiseks lugusid. „Külvaja läks välja külvama, “alustas ta.
Asaas darobaa leemisora yaagidi odis; “Issi goshshanchchoy zerethi zeranaw keyis.
4 „Kui ta külvas, siis osa seemneid kukkus teerajale. Linnud tulid ja sõid need ära.
I zeriya wode issi issi zerethati oge gaxan wodhdhidosona; enttaka kafoti yidi maxi midosona.
5 Teine osa seemneid kukus kivisele pinnale, kus ei olnud palju mulda ja kus nad kiiresti tärkasid.
Issi issi zerethati garssan shaalloy de7iya biitta bolla wodhdhidosona. Daro biitti baynna gisho ellesidi dolis.
6 Päike tõusis kõrgemale ja kõrvetas neid ning nad närbusid, sest neil ei olnud juuri.
Shin away keyin shullis; xaphoy baynna gisho melis.
7 Osa seemneid kukkus ohakate sekka, mis kasvasid suureks ja lämmatasid vilja.
Issi issi zerethay aguntha giddon wodhdhis; agunthay diccidi he dolaa cuullis.
8 Siiski kukkus osa seemneid heale pinnasele. Nad andsid saaki − mõni sada, mõni kuuskümmend ja mõni kolmkümmend korda külvatust rohkem.
Harati qassi aradda biitta bolla wodhdhis; dolidi ayfe ayfis. Issoy xeeta, issoy usuppun tamma, issoy qassi hasttama ayfis.
9 Kellel on kõrvad, see kuulaku!“
Si7iya haythi de7iya uray si7o” yaagis.
10 Jüngrid tulid Jeesuse juurde ja küsisid temalt: „Miks sa kasutad rahvale rääkides mõistujutte?“
Yesuusa tamaareti iyaakko shiiqidi, “Ays neeni deriyas leemisora oday?” yaagidi oychchidosona.
11 „Teil on eesõigus, et teile on avaldatud taevariigi saladusi, aga neile ei ole sellist arusaamist antud, “vastas Jeesus.
I zaaridi, “Hinttew salo kawotethaa xuuraa eray imettis, shin enttaw imettibeenna.
12 „Neil, kel juba on, antakse veel, rohkem kui küllalt. Aga neilt, kellel ei ole, võetakse ära seegi, mis neil on.
De7iya ubbaas guzhettana, iyaw darana, shin baynnayssafe hari attoshin iyaw de7iyarakka ekettana.
13 Sellepärast kõnelen ma neile mõistujuttudega. Sest kuigi nad näevad, nad ei näe, ja kuigi nad kuulevad, nad ei kuule ega saa aru.
Hessa gisho, taani entti, xeellishe demmonna mela, si7ishe si7onna mela woykko akeekonna mela enttaw leemison odays.
14 Neis täitub Jesaja prohvetikuulutus: „Kuigi te kuulete, ei saa te aru, ja kuigi te näete, te ei taipa.
“Isayaasi ba maxaafan odidayssi entta bolla polettis. I odishe, ‘Hintte sissaa si7eeta, shin akeekekketa; hintte xeelleta, shin be7ekketa.
15 Neil on põikpäine hoiak, nad ei taha kuulata ja nad on oma silmad sulgenud. Kui nad ei oleks seda teinud, siis ehk suudaksid nad oma silmadega näha, kõrvadega kuulda ja mõistusega aru saada. Siis võiksid nad minu juurde tagasi tulla ja ma teeksin nad terveks.“
Ays giikko, ha asaa wozanay zel77umis; bantta haythaa erishe tullisidosona, bantta ayfiyaa goozidosona. Hessi baynneeko entti bantta ayfiyaan be7idi, bantta haythan si7idi, bantta wozanan akeekidi, taakko simmana, takka entta pathanashin’ yaagis.
16 Teie silmad on õnnistatud, sest nad näevad. Ka teie kõrvad on õnnistatud, sest nad kuulevad.
“Shin hintte ayfeti be7iya gishonne hintte haythati si7iya gisho hintte anjjettidayssata.
17 Ma ütlen teile, paljud prohvetid ja head inimesed on igatsenud näha seda, mida teie näete, kuid ei näinud seda. Nad igatsesid kuulda seda, mida teie kuulete, kuid ei kuulnud seda.
Ta hinttew tuma odays; daro nabetinne xilloti hintte be7eyssa be7anawunne hintte si7eyssa si7anaw amottidosona, shin enttaw hanibeenna.
18 Niisiis, kuulake külvaja lugu.
“Hiza, ha zerethaa zeriya uraa leemisuwa si7ite.
19 Kui inimesed kuulevad kuningriigi sõnumit ega mõista seda, siis tuleb vanakuri ja kisub välja selle, mis neisse külvati. See juhtub teeraja peale külvatud seemnetega.
Oge gaxan wodhdhida zerethaa leemisoy hayssa: salo kawotethaa qaala si7idi akeekonna uraa wozanappe Xalahey yidi iya wozanan de7iya zerethaa maxi digees.
20 Kivisele pinnasele külvatud seemned on nagu inimesed, kes kuulevad sõnumit ja võtavad selle rõõmsalt kohe vastu.
Shaalloy garssan de7iya biitta bolla zerettidayssi qaala si7idi ellesidi ufaysan ekkeyssata.
21 Nad peavad mõnda aega vastu, aga kuna neil ei ole juuri, siis langevad nad probleemide ja raskuste tekkides kiiresti.
Shin xapho yeddanaw dandda7onna gisho daro gam77okona. Qaala gaason metoy woykko goodetethi yaa wode ellesi dhubettoosona.
22 Ohakate sekka külvatud seemned on nagu inimesed, kes kuulevad sõnumit, kuid elu mured ja raha ahvatlus lämmatavad sõnumi, nii et nad jäävad viljatuks. (aiōn g165)
Aguntha gaathan zerettidayssi qaala si7is, shin ha alamiya duussaa hirggaynne duretetha qofay qaala cuulliya gisho ayfe ayfonna attees. (aiōn g165)
23 Heale pinnasele külvatud seemned on inimesed, kes kuulevad sõnumit, mõistavad seda ja annavad hea saagi − mõni sada, mõni kuuskümmend ja mõni kolmkümmend korda rohkem kui külvati.“
Shin aradda biittan zerettida zerethay akeekan qaala si7iya uraa. I ayfe ayfees; issoy xeeta, issoy usuppun tamma issoy qassi hasttama ayfees” yaagis.
24 Siis jutustas ta neile veel ühe mõistujutu: „Taevariik on nagu põllumees, kes külvas oma põllule head seemet.
Yesuusi enttaw hara leemiso odis, “Xoossaa kawotethay ba goshshan lo77o zerethi zerida uraa daanees.
25 Aga sel ajal, kui tema töölised magasid, tuli vaenlane ja külvas nisu hulka umbrohuseemneid. Seejärel ta lahkus.
Shin asi ubbay dhiskkin iya morkkey yidi gisttiya giddon leeshsho zeridi bis.
26 Kui siis nisu kasvas ja hakkas viljapäid looma, kasvas ka umbrohi.
Gisttey diccidi ayfiyaa wode leeshshoy iya giddon benttis.
27 Põllumehe töölised tulid ja küsisid temalt: „Isand, kas sa ei külvanud oma põllule head seemet? Kust tuli see umbrohi?“
“Gadiya godaa aylleti godaakko bidi, ‘Godaw, ne goshshan ne lo77o zerethi zerabikkishsho? Yaatin, leeshshoy awuppe yidee?’ yaagidosona.
28 „Seda tegi keegi vaenlane, “vastas peremees. „Kas tahad, et me lähme ja kisume umbrohu välja?“küsisid töölised.
“I enttako, ‘Hessa morkkey oothis’ yaagis. “Aylleti godaakko, ‘Nu bidi leeshshuwa shoddana mela koyay?’ yaagidosona.
29 „Ei, “vastas isand, „sest kui tõmbate välja umbrohu, võite ka nisu välja juurida.
“Shin I, ‘Atto bochchofite; hintte leeshshuwa shoddays gishin gisttey shodettana.
30 Las mõlemad kasvavad lõikuseni ja siis lõikuse ajal käsin ma saagikoristajatel kõigepealt koguda kokku umbrohu, siduda kimpudesse ja ära põletada ning seejärel koguda kokku nisu ja panna see aita.““
Bochchofite; caka wodey gakkanaw issife dicco. He wode cakkiya asata leeshshuwa sinthattidi maxidi taman xuugganaw mirqen mirqen qachchite. Shin gisttiya shiishidi ta shaaliyan qolite’ yaagana” yaagis.
31 Ta tõi neile veel ühe näite: „Taevariik on nagu sinepiseeme, mille põllumees külvas oma põllule.
Qassi hara leemiso yaagidi odis; “Salo kawotethay issi asi ba goshshan bakkida guutha mithee ayfe daanees.
32 Kuigi see on kõige väiksem seeme, kasvab see suuremaks kui teised taimed. Õigupoolest kasvab see puuks, mis on nii suur, et linnud saavad selle okstel istuda.“
He mithee ayfey hara mitha ayfetappe guutha, shin iya dolaa diccida hara mithata ubbaafe aadhdha gitatawusu. I tashiyan kafoti keexidi uttana gakkanaw wolqqaama mithi gidawusu” yaagis.
33 Ta rääkis neile veel ühe mõistujutu: „Taevariik on nagu juuretis, mille naine segas suure koguse jahu sekka, kuni kogu tainas hakkas kerkima.“
Kaallidikka, Yesuusi hara leemiso odis; “Salo kawotethay issi maccasi heedzu gabate dhiille ekka munuqada, munuqay denddana mela iyan gujjida irshsho daanees” yaagis.
34 Jeesus selgitas neid asju rahvale mõistujuttude abil. Õigupoolest ei rääkinud ta neile midagi ilma jutustusteta.
Yesuusi deriyas he ubbaa leemisuwa odis. Leemisoy baynna issibaakka odibeenna.
35 Sellega täitusid prohveti sõnad: „Ma kõnelen jutustuste abil ja selgitan asju, mis on maailma loomisest peale varjatud olnud.“
Nabey ba maxaafan, “Taani ta doona, leemison dooyana; saloynne sa7ay medhettosappe, geemmidayssa odays” yaagidi odidayssi hessan polettis.
36 Siis lahkus ta rahva juurest ja läks majja. Jüngrid tulid tema juurde ja küsisid talt: „Selgita palun meile jutustust umbrohust põllul.“
Yesuusi deriya moyzidi soo gelis. Iya tamaareti iyaakko shiiqidi, “Goshshan de7iya leeshshuwa birshshethaa nuus oda” yaagidosona.
37 „See, kes külvab head seemet, on inimese Poeg, “selgitas Jeesus.
I zaaridi, “Lo77o zerethaa zeriday Asa Na7a.
38 „Põld on maailm. Hea seeme on kuningriigi lapsed. Umbrohu seeme on vanakurja lapsed.
Goshshay ha alamiya. Lo77o zerethay salo kawotethaa nayta. Leeshshoy Xalahe nayta.
39 Vaenlane, kes umbrohuseemneid külvas, on kurat. Lõikus on maailma lõpp. Saagikoristajad on inglid. (aiōn g165)
Leeshshuwa zeriday morkkiya Xalahe. Caka wodey, wodiya wurssethaa. Cakkeyssati kiitanchchota. (aiōn g165)
40 Just nagu umbrohi kogutakse kokku ja põletatakse ära, on ka maailma lõpus. (aiōn g165)
“Leeshshoy maxettidi taman xuugetteyssa mela wodiya wurssethan hessada hanana. (aiōn g165)
41 Inimese Poeg saadab oma inglid välja ja nad koguvad kokku kõik patuse ja kõik, kes kurja teevad,
Asa Na7ay ba kiitanchchota kiittana. Entti nagaras gaaso gideyssatanne iita oothiya ubbaa maxidi iya kawotethaafe kessana.
42 ning heidavad nad leegitsevasse sulatusahju, kus on nutmine ja hammaste kiristamine.
Maxi shiishidi yeehoynne achcha garccethi de7iya to7onna taman yeggana.
43 Säravad need, kes elavad õigesti, nagu päike oma Isa kuningriigis. Kellel kõrvad on, see kuulaku!
He wode xilloti bantta Aawa kawotethan awada poo7ana. Si7iya haythi de7ey si7o!
44 Taevariik on nagu põllusse peidetud aare. Üks mees leidis selle, mattis uuesti maha ning läks siis rõõmsalt ja müüs ära kõik, mis tal oli, ja ostis selle põllu.
“Xoossaa kawotethay goshshan moogettida miishe daanees. Issi asi he miishiya demmidi zaari moogis. Daro ufayttidi bidi baw de7iyaba ubbaa bayzidi he goshsha gadiya shammis.
45 Taevariik on ka nagu häid pärleid otsiv kaupmees.
“Hessadakka, qassi salo kawotethay inqo giya al77o shuchchata koyaa zal77anchcho daanees.
46 Kui ta leidis kõige kallima pärli, läks ja müüs ta ära kõik, mis tal oli, ja ostis selle.
Daro al77o inquwa demmidi bidi baw de7iyaba ubbaa bayzidi iya shammis.
47 Või taas, taevariik on nagu kalavõrk, mis heideti merre ja mis püüdis sisse igasuguseid kalu.
“Qassi Xoossaa kawotethay abban yegettida dumma dumma qommo molo oykkiya gitiya daanees.
48 Kui võrk sai täis, veeti see kaldale. Head kalad pandi korvidesse, aga halvad visati minema.
Molo oykkiya asati moloy gitiyan kumin abbaafe gaxa kessidosona. Yan uttidi lo77uwa qori qori daachcho yeggidosona, shin iita molota wora holidosona.
49 Niimoodi on ka siis, kui tuleb maailma lõpp. Inglid lähevad välja ja eraldavad halvad inimesed headest (aiōn g165)
Wodiya wurssethan hessatho hanana. Kiitanchchoti yidi nagaranchchota xillotappe shaakkidi, (aiōn g165)
50 ning heidavad nad leegitsevasse sulatusahju, kus on nutmine ja hammaste kiristamine.
yeehoynne achcha garccethi de7iya to7onna taman yeggana.
51 Kas te nüüd saate kõigest aru?“„Jah, “vastasid nad.
“Ha ubbay hinttew gelidee?” yaagidi entta oychchis. Entti zaaridi, “Ee” yaagidosona.
52 „Iga vaimulik õpetaja, kes on taevariigi kohta õppinud, on nagu majaomanik, kes toob oma varakambrist välja uusi ja vanu aardeid, “ütles Jeesus.
Yesuusi, “Hiza, salo kawotethaa eraa ekkidi higgiya tamaarssiya ubbay, ba minjjida shaluwappe oorathaanne gal77a kessiya ase daanees” yaagis.
53 Pärast seda kui Jeesus lõpetas nende jutustuste rääkimise, ta lahkus.
Yesuusi ha leemisuwa odi wurssidaappe guye yaappe denddidi bis.
54 Ta läks tagasi oma kodulinna ja õpetas seal sünagoogis. Inimesed olid hämmastunud ja küsisid: „Kust ta saab oma tarkuse ja imeteod?
Ba yelettida biittaa bidi Ayhude Woosa Keethan deriya tamaarssis. Entti malaalettidi, “Ha uray ha cinccatethaanne ha malaatata oothiya wolqqaa awuppe ekkidee?
55 Kas ta pole mitte puusepa poeg? Kas tema ema ei ole Maarja ning tema vennad Jaakobus, Joosep, Siimon ja Juudas?
Hayssi anaaxiya na7aa gidenneyye? Iya aaye sunthay Mayraamo gidennee? Iya ishati Yayqooba, Yoosefa, Simoonanne Yihuda gidokkonaayye?
56 Kas tema õed ei ela siin meie keskel? Kust saab siis tema selle kõik?“
Iya michcheti nuura de7oosona gidennee? Yaatin, ha uray ha ubbaa awuppe ekkidee?” yaagidosona.
57 Ja nad keeldusid temasse uskumast. „Prohvetit austatakse kõikjal, välja arvatud oma kodumaal ja oma perekonnas, “ütles Jeesus neile.
Hessa gisho, I giyabaa ekkonna ixxidosona. Shin Yesuusi, “Nabey ba yelettida biittaninne ba soo asaa matan bonchchettenna” yaagis.
58 Kuna nad ei uskunud temasse, ei teinud ta seal palju imesid.
Entti ammanonna ixxida gisho daro malaatata he bessan oothibeenna.

< Matteus 13 >