Matteus 13
1 Hiljem samal päeval lahkus Jeesus majast ja istus järve äärde õpetama.
To na niah Jesu loe im hoiah caeh moe, tuipui taengah anghnut.
2 Tema ümber kogunes nii palju inimesi, et ta pidi astuma paati ja sealt istudes õpetama, sellal kui kogu rahvas seisis rannas.
To naah paroeai kaminawk anih khaeah amkhueng o pongah, anih loe palong thungah caeh moe, anghnut; kaminawk loe tui taengah angdoet o.
3 Ta selgitas neile paljusid teemasid ja kasutas selgitamiseks lugusid. „Külvaja läks välja külvama, “alustas ta.
Anih mah to kaminawk khaeah patahhaih hoiah pop parai lok to a thuih pae, Khenah, aanmu haeh kami maeto loe aanmu haeh hanah caeh;
4 „Kui ta külvas, siis osa seemneid kukkus teerajale. Linnud tulid ja sõid need ära.
aanmu a haeh naah, thoemto aanmunawk loe loklam ah krak, tavaanawk angzoh o moe, aanmu to akhuih o boih:
5 Teine osa seemneid kukus kivisele pinnale, kus ei olnud palju mulda ja kus nad kiiresti tärkasid.
thoemto aanmunawk loe long tampa tlungcaret nuiah krak: long tampa pongah amprawk o phrat:
6 Päike tõusis kõrgemale ja kõrvetas neid ning nad närbusid, sest neil ei olnud juuri.
toe ni tacawt naah loe ni kabae mah aankungnawk to dawk; tangzun om ai pongah, azaem o roep.
7 Osa seemneid kukkus ohakate sekka, mis kasvasid suureks ja lämmatasid vilja.
Thoemto aanmu loe soekhringnawk thungah krak; soekhringnawk loe qoeng o tahang moe, aankungnawk to tahlip hmoek:
8 Siiski kukkus osa seemneid heale pinnasele. Nad andsid saaki − mõni sada, mõni kuuskümmend ja mõni kolmkümmend korda külvatust rohkem.
thoemto aanmunawk loe long kahoih thungah krak moe, athaih athaih o, thoemto loe alet cumvai, quitaruk hoi quithumto ah athaih o.
9 Kellel on kõrvad, see kuulaku!“
Naa tawn kami loe, thaih na soe, tiah a naa.
10 Jüngrid tulid Jeesuse juurde ja küsisid temalt: „Miks sa kasutad rahvale rääkides mõistujutte?“
A hnukbang kaminawk anih khaeah angzoh o moe, Tipongah rangpui kaminawk khaeah patahhaih hoiah lok na thuih loe? tiah a dueng o.
11 „Teil on eesõigus, et teile on avaldatud taevariigi saladusi, aga neile ei ole sellist arusaamist antud, “vastas Jeesus.
Anih mah nihcae khaeah, Siangpahrang mah uk ih van prae loktamqu to panoek thaihaih to nangcae khaeah paek boeh, toe nihcae khaeah loe paek ai.
12 „Neil, kel juba on, antakse veel, rohkem kui küllalt. Aga neilt, kellel ei ole, võetakse ära seegi, mis neil on.
Mi kawbaktih doeh katawn kami loe thap pae aep ueloe, pop parai ah tawn tih: toe mi kawbaktih doeh katawn ai kami loe a tawnh ih hmuen to doeh la pae kik tih.
13 Sellepärast kõnelen ma neile mõistujuttudega. Sest kuigi nad näevad, nad ei näe, ja kuigi nad kuulevad, nad ei kuule ega saa aru.
To pongah ni nihcae khaeah loe patahhaih lok hoiah ka thuih pae: nihcae loe khet o, toe hnu o ai; tahngaih o, toe thaih o ai; thaih kophaih tawn o ai.
14 Neis täitub Jesaja prohvetikuulutus: „Kuigi te kuulete, ei saa te aru, ja kuigi te näete, te ei taipa.
Tahmaa Isaiah mah, Na tahngai o tih, toe na thaih o kop mak ai; na khen o tih, toe na panoek o thai mak ai:
15 Neil on põikpäine hoiak, nad ei taha kuulata ja nad on oma silmad sulgenud. Kui nad ei oleks seda teinud, siis ehk suudaksid nad oma silmadega näha, kõrvadega kuulda ja mõistusega aru saada. Siis võiksid nad minu juurde tagasi tulla ja ma teeksin nad terveks.“
hae kaminawk loe palung maeng o, naa hoiah thaih o thai ai, mik pasim o ving; to tih ai nahaeloe nihcae mah mik hoiah hnu o tih; naa hoiah thaih o ueloe, palung hoiah panoek o tih; hnukbang ah angqoi o ueloe, nihcae to ngan ka tuisak moeng tih, tiah thuih ih lok loe nihcae ah akoep boeh:
16 Teie silmad on õnnistatud, sest nad näevad. Ka teie kõrvad on õnnistatud, sest nad kuulevad.
toe kahnu thaih mik hoi thaikophaih naa loe, tahamhoih.
17 Ma ütlen teile, paljud prohvetid ja head inimesed on igatsenud näha seda, mida teie näete, kuid ei näinud seda. Nad igatsesid kuulda seda, mida teie kuulete, kuid ei kuulnud seda.
Loktang kang thuih o, paroeai tahmaanawk hoi katoeng kaminawk mah na hnuk o ih hmuennawk hae hnuk han a koeh o, toe hnu o thai ai; na thaih o ih hmuennawk doeh thaih han a koeh o, toe thaih o thai ai.
18 Niisiis, kuulake külvaja lugu.
To pongah aanmu haeh kami patahhaih lok to tahngai oh:
19 Kui inimesed kuulevad kuningriigi sõnumit ega mõista seda, siis tuleb vanakuri ja kisub välja selle, mis neisse külvati. See juhtub teeraja peale külvatud seemnetega.
kami maeto loe Sithaw prae lok to thaih naah, thai kop ai, to pacoengah taqawk angzoh moe, anih palung thungah haeh ih lok to lak pae ving. Hae loe loklam ah kakrah aanmu hoiah anghmong.
20 Kivisele pinnasele külvatud seemned on nagu inimesed, kes kuulevad sõnumit ja võtavad selle rõõmsalt kohe vastu.
Tlungcaret thungah kakrah aanmu loe lok to thaih naah, oephaih hoiah talawk roep kami hoiah anghmong;
21 Nad peavad mõnda aega vastu, aga kuna neil ei ole juuri, siis langevad nad probleemide ja raskuste tekkides kiiresti.
toe anih loe tangzun om ai pongah, nawnetta thungah ni oh: Sithaw lok pongah raihaih hoi pacaekthlaekhaih oh naah, anih loe amtim roep.
22 Ohakate sekka külvatud seemned on nagu inimesed, kes kuulevad sõnumit, kuid elu mured ja raha ahvatlus lämmatavad sõnumi, nii et nad jäävad viljatuks. (aiōn g165)
Soekhring thungah kakrah aanmu loe lok to thaih, toe anih loe long hae palung pongah, alinghaih hoi angraenghaih mah lok to khuk khoep, to pongah athaih athai ai kami hoiah anghmong. (aiōn g165)
23 Heale pinnasele külvatud seemned on inimesed, kes kuulevad sõnumit, mõistavad seda ja annavad hea saagi − mõni sada, mõni kuuskümmend ja mõni kolmkümmend korda rohkem kui külvati.“
Long kahoih thungah kakrah aanmu loe, lok to thaih naah, panoek thaihaih to a tawnh; anih loe athaih to athaih moe, thoemto loe alet cumvaito, thoemto loe quitarukto, thoemto loe quithumto ah angpung, tiah a naa.
24 Siis jutustas ta neile veel ühe mõistujutu: „Taevariik on nagu põllumees, kes külvas oma põllule head seemet.
Anih mah kalah patahhaih lok nihcae khaeah thuih pae let: Siangpahrang mah uk ih van prae loe angmah ih lawk thungah canti haeh kami maeto hoiah anghmong:
25 Aga sel ajal, kui tema töölised magasid, tuli vaenlane ja külvas nisu hulka umbrohuseemneid. Seejärel ta lahkus.
toe kaminawk iih o naah, a misa to angzoh, cangti thungah phroh mu to haeh moe, a caehtaak ving.
26 Kui siis nisu kasvas ja hakkas viljapäid looma, kasvas ka umbrohi.
Cang loe amprawk moe, aquih to tacawt, to naah phroh doeh amprawk tahang toeng.
27 Põllumehe töölised tulid ja küsisid temalt: „Isand, kas sa ei külvanud oma põllule head seemet? Kust tuli see umbrohi?“
To pongah lawk tawnkung ih tamnanawk to anih khaeah angzoh o moe, Angraeng, kahoih cangti na ai maw lawk thungah na haeh? Naa hoiah maw prohnawk hae amprawk loe? tiah a naa o.
28 „Seda tegi keegi vaenlane, “vastas peremees. „Kas tahad, et me lähme ja kisume umbrohu välja?“küsisid töölised.
To naah anih mah nihcae khaeah, Misa mah ni hae tiah sak, tiah a naa. Tamnanawk mah anih khaeah, to tih nahaeloe ka caeh o moe, ka phong o han maw? tiah naa o.
29 „Ei, “vastas isand, „sest kui tõmbate välja umbrohu, võite ka nisu välja juurida.
Toe anih mah, To tiah na ai ni; phroh to na phongh o nahaeloe, cang doeh na phongh o hmaek tih.
30 Las mõlemad kasvavad lõikuseni ja siis lõikuse ajal käsin ma saagikoristajatel kõigepealt koguda kokku umbrohu, siduda kimpudesse ja ära põletada ning seejärel koguda kokku nisu ja panna see aita.““
Cang aat ai karoek to nawnto amprawk hoi rae nasoe: cang aahhaih atue phak naah cangaat kaminawk khaeah, hmai hoi qoeng hanah phrohnawk to akhui oh loe, taoeng o hmaloe ah: toe cang loe kai mah ih tapup thungah thaeng oh, tiah ka naa han, tiah a thuih pae.
31 Ta tõi neile veel ühe näite: „Taevariik on nagu sinepiseeme, mille põllumees külvas oma põllule.
Anih mah nihcae khaeah, Siangpahrang mah uk ih van prae loe kami maeto mah lak moe, angmah ih lawk ah haeh ih antam mu maeto hoiah anghmong, tiah kalah patahhaih lok a thuih pae let bae:
32 Kuigi see on kõige väiksem seeme, kasvab see suuremaks kui teised taimed. Õigupoolest kasvab see puuks, mis on nii suur, et linnud saavad selle okstel istuda.“
to antam mu loe aanmunawk boih thungah kathoeng koek ah oh: toe amprawt naah loe phronawk boih pong kalen koek ah oh, thingkung ah angcoeng pongah, van ih tavaanawk to angzoh o moe, tahangnawk pongah acuk o, tiah a naa.
33 Ta rääkis neile veel ühe mõistujutu: „Taevariik on nagu juuretis, mille naine segas suure koguse jahu sekka, kuni kogu tainas hakkas kerkima.“
Anih mah nihcae khaeah, Siangpahrang mah uk ih van prae loe nongpata maeto mah taeh to lak moe, tui noekhaih boengloeng thumto kaom takaw thungah taeh to a phuih naah, taeh mah anguengsak ih takaw hoiah anghmong, tiah kalah patahhaih lok to a thuih pae let.
34 Jeesus selgitas neid asju rahvale mõistujuttude abil. Õigupoolest ei rääkinud ta neile midagi ilma jutustusteta.
Hae hmuennawk loe Jesu mah pop parai kaminawk khaeah thuih ih patahhaih lok ah oh; patahhaih lok patoh ai ah loe nihcae khaeah tidoeh thui pae ai:
35 Sellega täitusid prohveti sõnad: „Ma kõnelen jutustuste abil ja selgitan asju, mis on maailma loomisest peale varjatud olnud.“
to pongah tahmaa mah, Patahhaih hoiah lok ka thuih moe, long oh tangsuek na hoi tamquta ah suek ih hmuennawk to ka thuih han, tiah thuih ih lok akoep han ih ni to tiah oh.
36 Siis lahkus ta rahva juurest ja läks majja. Jüngrid tulid tema juurde ja küsisid talt: „Selgita palun meile jutustust umbrohust põllul.“
To pacoengah Jesu mah kaminawk to tacawtsak moe, im thungah a caeh: to naah a hnukbang kaminawk anih khaeah angzoh o moe, Lawk thung ih phroh patahhaih lok to kamtuengah na thui ah, tiah a naa o.
37 „See, kes külvab head seemet, on inimese Poeg, “selgitas Jeesus.
Anih mah nihcae khaeah, Kahoih cangti haeh kami loe, kami Capa ni;
38 „Põld on maailm. Hea seeme on kuningriigi lapsed. Umbrohu seeme on vanakurja lapsed.
lawk loe long hae ni; kahoih cangti loe Siangpahrang ukhaih prae thungah kaom caanawk thuih koehhaih ih ni; toe phrohnawk loe kasae kaminawk ih caa thuih koehhaih ah oh;
39 Vaenlane, kes umbrohuseemneid külvas, on kurat. Lõikus on maailma lõpp. Saagikoristajad on inglid. (aiōn g165)
phroh haeh kami ih misa loe taqawk ni; cang aahhaih loe long boenghaih ah oh, cangaat kaminawk loe van kaminawk ni. (aiōn g165)
Phrohnawk to lak o moe, hmai thungah vah o baktih toengah, hae long tue boeng naah om tih. (aiōn g165)
41 Inimese Poeg saadab oma inglid välja ja nad koguvad kokku kõik patuse ja kõik, kes kurja teevad,
Kami Capa mah angmah ih van kaminawk to patoeh tih, zaehaih sah kami hoi kahoih ai hmuen sah kaminawk boih to angmah ih prae thung hoiah nihcae mah nawnto pakhueng o ueloe,
42 ning heidavad nad leegitsevasse sulatusahju, kus on nutmine ja hammaste kiristamine.
paroeai kabae hmai kamngaeh thungah va o tih: to ah qahhaih hoi hakaekhaih to om tih.
43 Säravad need, kes elavad õigesti, nagu päike oma Isa kuningriigis. Kellel kõrvad on, see kuulaku!
To pacoengah katoeng kaminawk loe angmacae Ampa mah uk ih prae ah ni baktiah aang o tih. Thaihaih naa tawn kami loe, thaih nasoe, tiah a naa.
44 Taevariik on nagu põllusse peidetud aare. Üks mees leidis selle, mattis uuesti maha ning läks siis rõõmsalt ja müüs ära kõik, mis tal oli, ja ostis selle põllu.
Van prae loe lawk thungah hawk ih hmuen hoiah anghmong; to hmuen to kami maeto mah hnuk naah, a hawk hmoek, anghoehaih hoiah a caeh moe, a tawnh ih hmuennawk to zawh boih pacoengah, to lawk hmuen to a qanh.
45 Taevariik on ka nagu häid pärleid otsiv kaupmees.
To pacoengah, van prae loe kahoih pale thlung pakrong hmuenmae zaw kami hoiah anghmong:
46 Kui ta leidis kõige kallima pärli, läks ja müüs ta ära kõik, mis tal oli, ja ostis selle.
anih mah atho kaom pale thlung to hnuk naah caeh moe, a tawnh ih hmuennawk to zawh boih pacoengah, to thlung to a qanh.
47 Või taas, taevariik on nagu kalavõrk, mis heideti merre ja mis püüdis sisse igasuguseid kalu.
To pacoengah, van prae loe tanga congca kaman, tuipui thungah haeng ih palok hoiah anghmong:
48 Kui võrk sai täis, veeti see kaldale. Head kalad pandi korvidesse, aga halvad visati minema.
palok to tanga hoi koi mong naah, nihcae mah tuicing bangah zaeh o, anghnut o moe, kahoih tanga to daengkraem thungah pacaeng o, kahoih ai tanga loe a vah o ving.
49 Niimoodi on ka siis, kui tuleb maailma lõpp. Inglid lähevad välja ja eraldavad halvad inimesed headest (aiōn g165)
Long boeng naah loe to tiah om tih: van kaminawk to angzo o ueloe, katoeng kaminawk thung hoiah kazae kaminawk to pathlaeng o tih, (aiōn g165)
50 ning heidavad nad leegitsevasse sulatusahju, kus on nutmine ja hammaste kiristamine.
nihcae to paroeai kabae hmai kamngaeh thungah va o tih: to ah loe qahhaih hoi hakaekhaih to om tih, tiah a naa.
51 Kas te nüüd saate kõigest aru?“„Jah, “vastasid nad.
Jesu mah nihcae khaeah, Hae hmuennawk hae na thaih o kop boih maw? tiah a naa. Nihcae mah, Ue, Angraeng, tiah a naa o.
52 „Iga vaimulik õpetaja, kes on taevariigi kohta õppinud, on nagu majaomanik, kes toob oma varakambrist välja uusi ja vanu aardeid, “ütles Jeesus.
Anih mah nihcae khaeah, To pongah siangpahrang mah uk ih van prae kawng patuk ca tarik kaminawk boih loe, a tawnh ih hmuen kangtha hoi kangquem tasa bangah kasin, im tawn kami maeto hoiah anghmong, tiah a naa.
53 Pärast seda kui Jeesus lõpetas nende jutustuste rääkimise, ta lahkus.
Jesu mah hae patahhaih lok thuih pacoengah, to ahmuen to a caehtaak.
54 Ta läks tagasi oma kodulinna ja õpetas seal sünagoogis. Inimesed olid hämmastunud ja küsisid: „Kust ta saab oma tarkuse ja imeteod?
Angmah ih vangpui ah a caeh moe, sineko ah kaminawk to patuk, to naah nihcae mah dawnrai o moe, Hae kami loe naa hoi ih maw hae baktih palunghahaih hoi dawnrai toksakthaihaihnawk hae a tawnh? tiah thuih o.
55 Kas ta pole mitte puusepa poeg? Kas tema ema ei ole Maarja ning tema vennad Jaakobus, Joosep, Siimon ja Juudas?
Anih loe thing aat kami ih capa na ai maw? Anih ih amno loe Meri na ai maw? Anih ih nawkamyanawk loe Jakob, Jose, Simon hoi Judah na ai maw?
56 Kas tema õed ei ela siin meie keskel? Kust saab siis tema selle kõik?“
Anih ih tanuhnawk doeh aicae hoi nawnto oh o na ai maw? Hae kami loe naa hoi ih maw hae baktih hmuennawk hae a tawnh? tiah a thuih o.
57 Ja nad keeldusid temasse uskumast. „Prohvetit austatakse kõikjal, välja arvatud oma kodumaal ja oma perekonnas, “ütles Jeesus neile.
Kaminawk loe anih nuiah palung hoih o ai. Toe Jesu mah nihcae khaeah, Tahmaa loe angmah im hoi angmah ih vangpui tasa bangah ni, pakoehhaih hoiah oh, tiah a naa.
58 Kuna nad ei uskunud temasse, ei teinud ta seal palju imesid.
Nihcae loe tanghaih tawn o ai pongah, to ahmuen ah dawnrai hmuen to sah pae mangh ai.
