Matteus 12
1 Umbes sel ajal kõndis Jeesus hingamispäeval läbi viljapõldude. Tema jüngritel oli kõht tühi, seepärast hakkasid nad viljapäid korjama ja teri sööma.
Shipindi shilii Yesu kaweriti kankugendagenda kupitira mumalambu ga nganu lishaka lya Kwoyera. Wafundwa wakuwi waweriti na njala, su wanjiti kubenanga mikunguwi ya nganu na waliya mpunji.
2 Kui variserid seda nägid, ütlesid nad Jeesusele: „Vaata oma jüngreid − nad teevad seda, mida ei ole hingamispäeval lubatud teha!“
Mafalisayu pawawoniti hangu, wamgambira Yesu, “Guloli, wafundwa waku watenda shitwatira ashi shashibeliritwi kushitenda mulishaka lya Kwoyera.”
3 Aga Jeesus ütles neile: „Kas te ei ole lugenud, mida tegi Taavet, kui temal ja ta meestel oli kõht tühi?
Yesu kawankula, “Hashi, mwenibetuli ntambu yakatenditi Dawudi pamuhera na wayaguwi pawaweriti na njala?
4 Ta läks Jumala kotta ning tema ja ta mehed sõid püha leiba, mida ei olnud lubatud kellelgi peale preestrite süüa.
Yomberi kingiriti Mnumba ya Mlungu pamuhera na wayaguwi waliya mabumunda gawamtambikiriti Mlungu, ata hangu ileweleritwi mu Lilagaliru kwa womberi kuliya mabumunda galii, ira watambika wa Numba ya Mlungu gweka yawu wafiruwa kugaliya.
5 Kas te ei ole seadusest lugenud, et hingamispäeval rikkusid preestrid templis hingamispäeva, kuid neid ei peetud süüdlaseks?
Ama mwenibetuli Mumalagaliru ga Musa kuwera kila lishaka lya kwoyera, wakulu wa Mnumba nkulu ya Mlungu watenda ndiri malagaliru ga kwoyera, kumbiti walihola ndiri kuwera watenda kosa?
6 Aga mina ütlen teile, et siin on keegi, kes on tähtsam kui tempel!
Nukugambirani mwenga kuwera panu kwana mkulu kuliku Numba nkulu ya Mlungu.
7 Kui te teaksite, mida tähendab Pühakirjas see lõik: „Ma tahan halastust ja mitte ohvrit“, ei oleks te süütut inimest hukkamõistnud.
Malembu mananagala galembwa, ‘Nfira lusungu na nfira ndiri tambiku.’ Handa muvimana nakaka kuwera mana ya visoweru avi, mekawatozi ndiri wantu yawahera likosa,
8 Sest inimese Poeg on hingamispäeva Issand.“
su Mwana gwa Muntu ndo Mtuwa gwa lishaka lya kwoyera”
9 Siis Jeesus lahkus ja läks nende sünagoogi.
Yesu kawukiti palii na kagenditi kwingira munumba ya Mlungu.
10 Seal oli üks halvatud käega mees. „Kas seadus lubab hingamispäeval terveks teha?“küsisid nad temalt, otsides põhjust teda süüdistada.
Kuweriti na muntu yakaweriti na liwoku lyalilewelekiti. Su wantu wamkosiyiti Yesu, “Hashi, iherepa kumponiziya muntu mulishaka lya Kwoyera?” Womberi wamkosiyiti hangu su wapati kumsitaki.
11 „Oletame, et sul on lammas ja see kukub hingamispäeval maa sees olevasse auku. Kas sa ei haara temast kinni ega tõmba teda välja?“küsis Jeesus neilt.
Yesu kawankula, “Handa kwana yumu gwenu kana kondolu na kaguwiriti mulirindi mulishaka lya Kwoyera? Hashi, hakamkoli ndiri na kumlaviya?”
12 „Kas te ei arva, et inimene on palju enam väärt kui lammas? Nii et jah, hingamispäeval on lubatud head teha.“
Na muntu kana mana nentu kuliku kondolu! Su Lilagaliru lyetu litulekeziya kutenda gaherepa mulishaka lya kwoyera.
13 Siis ütles ta mehele: „Siruta oma käsi välja!“Mees sirutas käe välja ja see oli terveks saanud, sama terve nagu teine käsi.
Shakapanu Yesu kamgambira muntu ulii yakalewelekiti liwoku, “Gutalipisiyi liwoku lyaku.” Yomberi katalipisiya liwoku na liwera likomu gambira liwoku limonga.
14 Kuid variserid läksid välja ja sepitsesid plaani, kuidas Jeesust tappa.
Su Mafalisayu walawa kunja na waligambiziyana ntambu ya kumlaga Yesu.
15 Seda teades Jeesus lahkus ja suur rahvahulk järgnes talle. Ta tegi kõik terveks,
Yesu pakapikaniriti shitwatira shilii, kawuka pahala paliya na lipinga likulu lya wantu limgenderiti. Kawaponiziya woseri yawaweriti walweli,
16 kuid ütles neile, et nad ei räägiks teistele, kes ta on.
na kawalewelera nawamgambira muntu yoseri kuusu mweni.
17 Nii täitus see, mida prohvet Jesaja ütles:
Katenditi aga su katendi galii gakatakuliti Isaya mbuyi gwa Mlungu gaweri ganakaka,
18 „See on mu sulane, kelle ma valisin, see, keda ma armastan ja kes on mulle meelepärane. Ma panen tema peale oma Vaimu ja ta räägib võõramaalastele, mis on õige.
“Ayu ndo ntumini gwangu, yanumsyaguriti, Yumu yanumfira na kupitira mweni ndo nherepeziwa. Hanumjegi Rohu gwangu kwakuwi, Na hambweri kutoza kwangu kwa isi zimonga.
19 Ta ei vaidle, ta ei hõika valjusti, ja keegi ei kuule tema häält tänavail.
Hapeni kaweri na ukakatala, ama kubotanga, Ama liziwu lyakuwi kupikana mu mitaa.
20 Ta ei murra viga saanud pilliroogu katki ega kustuta suitsevat tahti, kuni ta on tõestanud, et tema kohtuotsus on õige,
Hapeni kalumegi ludenki, Ama lutambi lutuma lyosi hapeni kaluzimi. Mpaka kavitendi vilii vyavimfiriziya Mlungu vitendi lihengu,
21 ja võõramaalased panevad oma lootuse tema peale.“
Na kupitira yomberi wantu woseri hawaweri na litumbiru.”
22 Siis toodi Jeesuse juurde mees, kes oli kurjadest vaimudest vaevatud ning pime ja tumm. Jeesus tegi ta terveks, nii et tumm mees suutis kõneleda ja näha.
Shakapanu wantu wamu wamjegiriti Yesu muntu yakaweriti kana lwisi viraa bubu toziya kaweriti na shamshera. Yesu kamuponiziyiti muntu ulii, su kaweziti kutakula na kuwona.
23 Kogu rahvas oli hämmastunud ja küsis: „Kas see võib tõesti olla Taaveti poeg?“
Lipinga lya wantu lilikangasha ntambu yakatenditi Yesu. Womberi wakosiya, “Hashi, iwezekana ayu kuwera Mwana gwa Dawudi?”
24 Aga kui variserid sellest kuulsid, vastasid nad: „See mees suudab kurje vaime välja ajada ainult Peltsebuli, kurjade vaimude ülema abil!“
Mafalisayu pawapikaniriti aga, wawankula, “Yomberi kawawinga washamshera hera toziya mkulu gwa washamshera Belizebuli kamupiti makakala kutenda hangu.”
25 Teades, mida nad mõtlevad, ütles Jeesus neile: „Iga kuningriik, mis on seesmiselt jagunenud, hävitatakse. Ei jää püsima ükski linn ega majapidamine, mis on seesmiselt jagunenud.
Yesu kavimaniti galii gawalihola, su kawagambira, “Ufalumi woseri waupalanganikiti muvipinga vipinga na kulikomanga weni, hapeni ulikali shipindi shitali. Na lushi lwoseri ama kaya yayipalanganika muvipinga vipinga na kulikomanga yeni haiguwi.
26 Kui Saatan ajab Saatana välja, siis on ta seesmiselt jagunenud; kuidas saaks tema kuningriik püsida?
Handa shipinga shimu pashilikomanga na shipinga shimonga muufalumi wa Shetani, toziya vipalanganika kala muvipinga na ufalumi awu hauguwi!
27 Kui ma ajan kurje vaime välja Peltsebuli nimel, kelle nimel ajavad siis teie omad kurje vaime välja? Teie enda inimesed tõestavad, et te eksite!
Mwenga mlonga handa nuwawinga washamshera toziya Belizebuli kanupiti makakala ga kutenda hangu. Hashi, ndo gaa yakawapanani wafata wenu makakala ga kuwawinga washamshera? Su wafata wenu hawaweri watoza wenu!
28 Aga kui ma ajan kurje vaime välja Jumala Vaimu väega, siis on Jumala riik teie juurde tulnud!
Kumbiti paiwera nankuwawinga washamshera kwa likakala lya Rohu gwa Mlungu, muvimana handa Ufalumi wa Mlungu usoka kala kwa mwenga.
29 Kas saab minna tugeva mehe majja ja võtta tema vara, kui sa teda enne kinni ei seo? Kui sa ta kinni seod, siis saad võtta kõik tema majast.
“Kwahera muntu yakaweza kwingira mnumba ya muntu kana likakala na kumpoka ulunda wakuwi, mpaka kamtawi huti muntu yakawera na likakala, shakapanu hakawezi kumpoka ulunda wakuwi.
30 Kes ei ole minuga, on minu vastu, ja need, kes ei kogu koos minuga, teevad vastupidist: nad puistavad laiali.
“Yoseri yakawera pamuhera ndiri na neni, kalekanira na neni na yoseri yakantyanga ndiri kujojinira ndo nakaka kankupalasiya.
31 Sellepärast ma ütlengi teile, et iga patt ja jumalateotus antakse teile andeks, välja arvatud Vaimu teotamine, mida ei anta andeks.
Na nuwagambirani kuwera wantu wankulekiziwa vidoda na vintu vidoda vyawatakula, kumbiti muntu yoseri yakamwigilanga Rohu Mnanagala hapeni kalekiziwi.
32 Neile, kes ütlevad midagi inimese Poja vastu, antakse andeks, aga kes ütleb midagi Püha Vaimu vastu, sellele ei anta andeks, ei selles ega järgmises elus. (aiōn g165)
Muntu yoseri yakamwigilanga Mwana gwa Muntu hakalekiziwi, kumbiti muntu yoseri yakamwigilanga Rohu Mnanagala hapeni kalekiziwi mashaka goseri.” (aiōn g165)
33 Otsustage ära, kas puu on hea ja selle vili on hea või on puu halb ja selle vili on halb, sest puud tuntakse tema viljast.
“Mgutendi mtera guweri guherepa na mabwajubwaju gakuwi hagaherepi ama mgutendi mtera guweri gudoda na mabwajubwaju gakuwi hagaweri madoda toziya mtera gumanikana kulawirana na mabwajubwaju gakuwi.
34 Te rästikute sigitis, kuidas saate teie, kes olete kurjad, öelda midagi head? Sest teie suu kõneleb lihtsalt seda, millest mõtlemisega on mõistus hõivatud.
Mwenga ndo mleru gwa njoka! Muweza hashi kutakula vitwatira viheri shipindi mwenga mwawadoda? Muntu katakula galii gamemiti mumoyu mwakuwi.
35 Hea inimene toob välja head oma heast tagavarast ja halb inimene toob välja halba oma halvast tagavarast.
Muntu muheri kalaviya vitwatira viheri kulawa mumoyu mwakuwi, kumbiti muntu mdoda kalaviya vitwatira vidoda mumoyu mwakuwi.
36 Ma ütlen teile, inimesed peavad kohtupäeval aru andma igast hooletust sõnast, mida nad ütlevad.
“Su mwana unakaka kuwera mulishaka lya kutoza kila muntu hakawankuli kila shisoweru shakatakuliti.
37 Sest see, mida räägid, mõistab sind kas õigeks või süüdi.“
Visoweru vyaku havikutozi kuwera gumfiriziya Mlungu ama gwamuntu mdoda.”
38 Siis tulid tema juurde mõned vaimulikud õpetajad ja variserid ning ütlesid: „Õpetaja, me tahame, et sa näitaksid meile tunnustähte.“
Wafunda wamu wa Malagaliru na Mafalisayu wamu wamgambira Yesu, “mfunda tufira gutulanguziyi mauzauza kulawa kumpindi kwa Mlungu.”
39 „Kurjad inimesed, kes ei usu Jumalat, on need, kes otsivad tunnustähti. Ainus tunnustäht, mis neile antakse, on prohvet Joona tunnustäht, “ütles Jeesus neile.
Yesu kawankula, “Shiyiwuku shikondola na shashihera uwaminika kulongolu kwa Mlungu! Mfira mauzauza, kumbiti hapeni mpananwi liuzauza lyoseri lilii ira hampananwi liuzauza lya Yona mbuyi gwa Mlungu.
40 „Samamoodi nagu Joona oli suure kala kõhus kolm päeva ja kolm ööd, lamab inimese Poeg maa sees kolm päeva ja kolm ööd.
Ntambu ira ayi Yona kalikaliti mashaka matatu paliwala na pashiru mumtima gwa somba, su Mwana gwa Muntu hakalikali vira mashaka matatu paliwala na pashiru mngati pasi pa isi.
41 Niineve elanikud tõusevad kohtus koos selle põlvkonnaga esile ja nad mõistavad selle põlvkonna hukka, sest nemad parandasid Joona sõnumi peale meelt, ja nagu näete, on siin keegi, kes on suurem kui Joona!
Mulishaka lya kutoza, wantu wa Ninawi hawagoloki pamuhera na shiyiwuku ashi na womberi hawashitozi. Toziya wantu wa Ninawi walekiti vidoda vyawatenditi pawampikaniriti Yona pakabwera, kumbiti panu kwana shitwatila shikulu kuliku Yona.
42 Lõunamaa kuninganna tuuakse kohtu ette koos selle põlvkonnaga ning ta mõistab selle põlvkonna hukka, sest ta tuli maailma otstest kuulama Saalomoni tarkust, ja nagu näete, siin on keegi, kes on suurem kui Saalomon!
Malikiya gwa kusika hakalawili shipindi shiyiwuku ashi pashitozwa na yomberi hakashitozi. Toziya mweni kagenditi mwanja kulawa kutali, kiziti kuvipikinira visoweru vya luhala lwa mfalumi Selemani, kumbiti panu kwana mkulu kuliku Selemani!”
43 Kui kuri vaim lahkub kellestki, uitab see mahajäetud paikades, et leida asupaika, ja ta ei leia kohta, kuhu jääda.
“Shamshera pakamlawa muntu, kagenda kuyerayera kushiwala pakasakula pahala pa kwoyera. Handa pakapata ndiri,
44 Nii ta siis ütleb: „Ma lähen tagasi sinna, kust ma lahkusin, “ja tagasi tulles leiab ta selle paiga olevat tühja, puhta ja korras.
hakalitakuziyi mweni, ‘Hambuyi mnumba mwangu mwandawiti.’ Su pakawuya na kwona numba yahera shintu na wayifyagira na kuherepeziwa.
45 Siis läheb ta ja toob kaasa seitse endast kurjemat vaimu ning nad tulevad ja hakkavad seal elama. Nii on inimese olukord hullem kui alguses. Nii saab olema selle kurja põlvkonnaga.“
Shakapanu kagenda na kuwatola washamshera wamonga saba wadoda kuliku mweni bnb na woseri wiza kumwingira muntu ayu. Su ntambu ya muntu ayu iwera idoda kuliku payiweriti kwanja. Ntambu ayi hayiwalawili wantu wa mashaka aga yawatenda vidoda.”
46 Sel ajal kui ta rahvale kõneles, tulid tema ema ja vennad ning seisid väljas, soovides temaga rääkida.
Yesu pakaweriti kankali kankuyowera na wantu, mawu na walongu wakuwi wasokiti. Wagolokiti kunja na waluwa kuyowera na yomberi.
47 Keegi tuli ja ütles talle: „Vaata, su ema ja vennad on väljas ja tahavad sinuga rääkida.“
Su muntu yumu palii kamgambira Yesu, “Guloli, mawu gwaku na walongu waku wakunja wafira wayoweri na gwenga.”
48 „Kes on mu ema? Kes on mu vennad?“küsis Jeesus.
Yesu kawankula, “Hashi, mawu gwangu ndo gaa? Hashi, walongu wangu washina gaa?”
49 Ta osutas oma jüngrite suunas ja ütles: „Vaadake, nemad on mu ema ja mu vennad!
Shakapanu kawalanguziya kwa liwoku lyakuwi wafundwa wakuwi na kulonga, “Mloli! Awa ndo mawu gwangu na walongu waneni!
50 Sest see, kes täidab mu taevase Isa tahet, on mu vend, õde ja ema!“
Muntu yoseri yakatenda vilii vyakafira Tati gwangu gwa kumpindi, ayu ndo mlongu gwangu na dada gwangu na mawu gwangu.”
