Matteus 10
1 Jeesus kutsus oma kaksteist jüngrit kokku ja andis neile väe ajada välja kurje vaime ning tervendada igasuguseid haigusi ja vaevusi.
Nake Jesũ nĩetire arutwo ake ikũmi na eerĩ moke harĩ we, nake akĩmahe ũhoti wa kũingata ngoma thũku na kũhonia mĩrimũ yothe na ndwari ciothe.
2 Need on kaheteistkümne apostli nimed: esiteks Siimon (kutsutakse ka Peetruseks), tema vend Andreas, Jaakobus, Sebedeuse poeg, ja tema vend Johannes,
Maya nĩmo marĩĩtwa ma arutwo acio ikũmi na eerĩ: Wa mbere nĩ Simoni (ũrĩa wĩtagwo Petero), na mũrũ wa nyina Anderea; na Jakubu mũrũ wa Zebedi, na mũrũ wa nyina Johana;
3 Filippus, Bartolomeus, Toomas, maksukoguja Matteus, Jaakobus, Alfeuse poeg, Taddeus,
na Filipu, na Baritholomayo; na Toma, na Mathayo ũrĩa mwĩtia wa mbeeca cia igooti; na Jakubu mũrũ wa Alifayo, na Thadayo;
4 revolutsionäär Siimon ja Juudas Iskariot, kes Jeesuse reetis.
na Simoni ũrĩa Mũzelote, na Judasi Mũisikariota, ũrĩa wamũkunyanĩire.
5 Jeesus saatis need kaksteist välja ja ütles neile: „Ärge minge võõramaalaste juurde ega Samaaria linnadesse.
Aya ikũmi na eerĩ nĩo Jesũ aatũmire na akĩmataara ũũ: “Mũtigathiĩ kũrĩ andũ-a-Ndũrĩrĩ kana mũtoonye itũũra rĩa Asamaria.
6 Te peate minema Iisraeli soo kadunud lammaste juurde.
Nĩ kaba mũthiĩ kũrĩ ngʼondu iria ciũrĩte cia Isiraeli.
7 Kuhu iganes te lähete, öelge inimestele: „Taevariik on lähedal.“
Mwathiĩ-rĩ, hunjagiai ndũmĩrĩri ĩno: ‘Ũthamaki wa igũrũ nĩũkuhĩrĩirie.’
8 Tehke haiged terveks. Äratage surnud ellu. Tervendage pidalitõbised. Ajage kurjad vaimud välja. Tasuta olete saanud, nii et andke ka tasuta!
Honagiai andũ arĩa arũaru, na mũriũkagie arĩa akuũ, na mũtheragie arĩa marĩ na mangũ, na mũingatage ndaimono. Mũheetwo tũhũ, heanagai tũhũ.
9 Ärge võtke taskus kaasa kuld-, hõbe- ega vaskmünte
Mũtigekuuĩre thahabu, kana betha, kana gĩcango mĩcibi-inĩ yanyu;
10 ega kotti teekonnaks ega kahte kuube, sandaale ega jalutuskeppi, sest töötegija on väärt, et teda ülal peetakse.
O na ningĩ mũtigekuuĩre mũhuko rũgendo-inĩ, kana nguo igĩrĩ, kana iraatũ, kana mũtirima; nĩgũkorwo mũruti wa wĩra nĩabataire kũheo gĩa kũmũtũũria muoyo.
11 Kuhu iganes te lähete, ükskõik missugusesse linna või külasse, küsige inimese järele, kes elab heade põhimõtete kohaselt, ja jääge sinna kuni lahkumiseni.
“Itũũra o rĩothe kana gatũũra karĩa mũngĩtoonya-rĩ, tuĩriai mũmenye mũndũ ũrĩa mwagĩrĩru kuo, mũikare gwake nginya rĩrĩa mũkoima kuo.
12 Kui te sisenete majja, andke sellele oma õnnistus.
Mwatoonya mũciĩ ũcio-rĩ, geithagiai ene kuo.
13 Kui maja on seda väärt, tulgu teie rahu selle peale, aga kui see pole väärt, tulgu teie rahu teile tagasi.
Angĩkorwo mũciĩ ũcio nĩwagĩrĩire-rĩ, ũrathimei na thayũ wanyu; angĩkorwo ndwagĩrĩire-rĩ, rekei kĩrathimo kĩanyu kĩmũcookerere.
14 Kui keegi ei võta teid vastu ning keeldub kuulamast, mida teil on öelda, siis lahkuge sellest majast või sellest linnast ning raputage minnes selle paiga tolm oma jalgadelt maha.
Mũndũ o wothe angĩrega kũmũnyiita ũgeni kana arege gũthikĩrĩria ciugo cianyu-rĩ, mũkiuma mũciĩ ũcio kana itũũra rĩu-rĩ, mũkaaribariba magũrũ manyu nĩguo rũkũngũ rũitĩke.
15 Ma ütlen teile tõtt: viimsel kohtupäeval on Soodomal ja Gomorral parem kui sellel linnal!
Ngũmwĩra atĩrĩ na ma ituĩro rĩa itũũra rĩu rĩgaakorwo rĩrĩ inene gũkĩra rĩa Sodomu na Gomora mũthenya ũrĩa wa ciira.
16 Vaadake, ma saadan teid nagu lambaid huntide sekka. Olge siis arukad nagu maod ja kahjutud nagu tuvid.
Atĩrĩrĩ ndamũtũma o ta ngʼondu gatagatĩ ka njũũi. Nĩ ũndũ ũcio, gĩai na ũũgĩ ta nyoka, na mwage ũũru ta ndutura.
17 Hoiduge nende eest, kes annavad teid linnanõukogude kohtu kätte ja piitsutavad teid sünagoogides.
“Mwĩmenyererei andũ; tondũ nĩmakamũneana ciama-inĩ, na mamũhũũre na iboko thunagogi-inĩ ciao.
18 Teid veetakse valitsejate ja kuningate ette minu pärast, tunnistuseks neile ja võõramaalastele.
Nĩ ũndũ wa ũhoro wakwa-rĩ, nĩmũgatwarwo mbere ya aathani na athamaki nĩgeetha mũtuĩke aira kũrĩ o na kũrĩ andũ-a-Ndũrĩrĩ.
19 Aga kui teid kohtu alla antakse, siis ärge muretsege, kuidas peaksite kõnelema või mida ütlema, sest teile öeldakse õigel ajal, mida kosta.
No rĩrĩa makaamũnyiita-rĩ, mũtikanetange nĩ ũndũ wa ũrĩa mũkoiga kana ũrĩa mũgaacookia. Hĩndĩ ĩyo nĩmũkeerwo ũrĩa mũkoiga,
20 Sest teie ei kõnele, vaid Isa Vaim kõneleb teie kaudu.
nĩgũkorwo ti inyuĩ mũgaakorwo mũkĩaria, no nĩ Roho wa Ithe wanyu ũkaaria arĩ thĩinĩ wanyu.
21 Vend reedab venna ja annab ta surma ning isa teeb sama oma lapsega. Lapsed hakkavad vastu oma vanematele ja saadavad nad surma.
“Mũndũ nĩagakunyanĩra mũrũ wa nyina ooragwo, na ithe wa mũndũ akunyanĩre mwana wake; ciana nĩikaremera aciari a cio na imoragithie.
22 Kõik vihkavad teid sellepärast, et te järgite mind, aga kes otsani vastu peab, see päästetakse.
Andũ othe nĩmakamũmena nĩ ũndũ wakwa, no ũrĩa ũgaakirĩrĩria nginya hĩndĩ ya mũthia nĩakahonoka.
23 Kui teid ühes linnas taga kiusatakse, põgenege järgmisesse. Ma ütlen teile tõtt: te ei lõpeta Iisraeli linnades käimist enne, kui inimese Poeg tuleb.
Hĩndĩ ĩrĩa mwanyariirwo itũũra-inĩ rĩmwe-rĩ, ũrĩrai rĩrĩa rĩngĩ. Ngũmwĩra na ma atĩ, mũtigaakorwo mũthiĩte matũũra mothe ma Isiraeli, Mũrũ wa Mũndũ atookĩte.
24 Õpilased ei ole tähtsamad kui nende õpetaja; sulased ei ole tähtsamad kui nende isand.
“Mũrutwo ti mũnene kũrĩ mũrutani wake, o na ndungata ti nene kũrĩ mũmĩathi.
25 Õpilased peaksid rahul olema, kui nad saavad oma õpetaja sarnaseks, ja sulased oma isanda sarnaseks. Kui perepead nimetatakse peadeemon Peltsebuliks, siis on tema pereliikmed veel kurjemad vaimud!
Nĩkũiganĩire mũrutwo aiganane na mũrutani wake, o na ndungata ĩiganane na mũmĩathi. Angĩkorwo mwene nyũmba nĩetĩtwo Beelizebuli-rĩ, githĩ andũ a nyũmba yake matigetwo marĩĩtwa mooru gũkĩra rĩu!
26 Niisiis, ärge kartke neid, sest midagi pole nii varjatud, et ei saaks avalikuks, ja miski pole nii peidetud, et sellest ei saadaks teada.
“Nĩ ũndũ ũcio-rĩ, mũtikametigĩre. Gũtirĩ ũndũ mũhithanie ũtakaguũrio, kana ũndũ mũhithe ũtakamenyeka.
27 Seda, mida mina räägin teile pimeduses, kuulutage siis, kui on valge, ja mida kuulete kõrva sosistatavat, seda hüüdke katustelt.
Ũrĩa ngũmwĩra nduma-inĩ-rĩ, wariei mũthenya barigici, na ũrĩa warĩtio na mĩheehũ matũ-inĩ manyu-rĩ, wanĩrĩrei mũrĩ nyũmba-igũrũ.
28 Ärge kartke neid, kes võivad teid füüsiliselt tappa, kuid ei saa vaimulikult tappa. Kartke hoopis teda, kes suudab teid hävitustules füüsiliselt ja vaimulikult hävitada. (Geenna g1067)
Mũtigetigĩre arĩa moragaga o mwĩrĩ, no matingĩhota kũũraga ngoro. Nĩ kaba gwĩtigĩra Ũrĩa ũngĩananga ngoro na mwĩrĩ kũu Jehanamu. (Geenna g1067)
29 Kas kaks varblast ei müüda kõigest ühe penni eest? Aga ükski neist ei kuku maha, ilma et teie Isa sellest teaks.
Githĩ tũnyoni twĩrĩ tũtiendagio thendi ĩmwe? No gũtirĩ o na kamwe gatuo kangĩgũa thĩ Ithe wanyu atetĩkĩrĩte.
30 Isegi teie juuksekarvad peas on ära loetud.
O na njuĩrĩ cianyu cia mũtwe nĩndare.
31 Seega ärge muretsege − te olete rohkem väärt kui palju varblasi!
Nĩ ũndũ ũcio mũtigetigĩre; mũrĩ a bata gũkĩra tũnyoni tũingĩ.
32 Igaühe eest, kes avalikult kuulutab oma pühendumisest minule, kuulutan mina pühendumisest temale oma Isa ees taevas.
“Ũrĩa wothe ũkaanyumbũra mbere ya andũ, o na niĩ nĩngamumbũra mbere ya Baba ũrĩa ũrĩ kũu igũrũ.
33 Aga kes mind avalikult salgab, teda salgan minagi oma Isa ees taevas.
No ũrĩa wothe ũkangaana mbere ya andũ, na niĩ nĩngamũkaana mbere ya Baba ũrĩa ũrĩ igũrũ.
34 Ärge arvake, et olen tulnud tooma rahu maa peale. Ma ei tulnud tooma rahu, vaid mõõka.
“Mũtigeciirie atĩ njũkĩte kũrehe thayũ gũkũ thĩ. Ndiokire kũrehe thayũ, no ndookire kũrehe rũhiũ rwa njora.
35 Ma tulin, et „pöörata mees oma isa vastu, tütar oma ema vastu ja minia oma ämma vastu.
Nĩgũkorwo njũkĩte gũtũma “‘mũndũ okanĩrĩre na ithe, na mũirĩtu okanĩrĩre na nyina, nake mũtumia okanĩrĩre na nyaciarawe;
36 Teie vaenlased on teie enda pereliikmed!“
thũ cia mũndũ igaakorwo irĩ andũ a nyũmba yake kĩũmbe.’
37 Kui te armastate oma isa või ema rohkem kui mind, siis ei ole te väärt minu omad olema, ja kui te armastate oma poega või tütart rohkem kui mind, ei ole te väärt minu omad olema.
“Ũrĩa wothe wendete ithe kana nyina kũngĩra ndagĩrĩire gũtuĩka wakwa; na ũrĩa wothe wendete mũriũ kana mwarĩ kũngĩra ndagĩrĩire gũtuĩka wakwa;
38 Kui te ei võta oma risti ega järgne mulle, ei ole te väärt minu omad olema.
nake ũrĩa wothe ũtagakuua mũtharaba wake wa kwambĩrwo aanũmĩrĩre ndagĩrĩire gũtuĩka wakwa.
39 Kui te üritate oma elu säästa, siis te kaotate selle, aga kui kaotate oma elu minu pärast, siis säästate selle.
Ũrĩa wothe ũgeragia gũtũũria muoyo wake nĩakoorwo nĩguo; no ũrĩa wothe ũkoorwo nĩ muoyo wake nĩ ũndũ wakwa nĩakaũtũũria.
40 Need, kes võtavad vastu teid, võtavad vastu minu, ja kes võtavad vastu minu, võtavad vastu selle, kes mind läkitas.
“Mũndũ ũrĩa ũmwamũkagĩra, nĩ niĩ amũkagĩra. Nake ũrĩa ũnyamũkagĩra, amũkagĩra ũrĩa wandũmire.
41 Need, kes võtavad prohveti vastu sellepärast, et ta on prohvet, saavad sama tasu nagu prohvet. Need, kes võtavad vastu kellegi, kes toimib õigesti, saavad sama tasu nagu see, kes toimib õigesti.
Ũrĩa wothe ũkaamũkĩra mũnabii tondũ nĩ mũnabii, nĩakamũkĩra kĩheo kĩrĩa kĩheagwo mũnabii, nake ũrĩa wothe ũkaamũkĩra mũndũ mũthingu tondũ nĩ mũthingu-rĩ, nĩakamũkĩra kĩheo kĩrĩa kĩheagwo mũndũ mũthingu.
42 Ma ütlen teile tõtt: see, kes annab jahedat vett juua kõige tühisemale minu jüngritest, ei jää kindlasti oma tasust ilma.“
Nake ũrĩa wothe ũheaga ũmwe wa aya anini o na gĩkombe kĩa maaĩ mahehu tondũ nĩ mũrutwo wakwa-rĩ, ngũmwĩra atĩrĩ na ma, ndakaaga kũheo kĩheo gĩake.”
