Markus 1
1 Sellega algab hea sõnum Jeesusest Kristusest, Jumala Pojast.
Si Pwknvyarnv gv kuunyilo, Jisu Kristo gv Alvnv Yunying ngv
2 Täpselt nagu prohvet Jesaja kirjutas: „Ma läkitan oma käskjala sinu eel sulle teed valmistama.
Si nyijwk Aijaya gv lvkpv kunam aingbv rirap toku: “Pwknvyarnv minto, ‘Ngo ngoogv gindungpingko nga nonu gvlo vngcho more nw nonugv lvgabv lamtv nga mvko jire.’
3 Hääl hüüab kõrbes: „Valmistage Issandale teed! Tehke sirgeks tema teerajad.““
Chukrimooku lo nyi go gokdungdo, ‘Ahtu gv vngku lvgabv lamtv nga sorchi dvbv pacho laka!’”
4 Johannes tuli kõrbesse ristima ja kuulutas meeleparanduse ristimist pattude andeksandmiseks.
Vkvlvgabv Jon chukrimooku lo aalwkto, baptisma jitoku okv Japkar toku. “Nonu rimur lokv lintokuka okv baptisma naalakuka,” Nw mintoku nyi vdwa, “Okv Pwknvyarnv nonugv rimur a mvngnga jiriku.”
5 Kogu rahvas Juudamaalt ja Jeruusalemmast läks tema juurde. Nad tunnistasid avalikult oma patte ja nad ristiti Jordani jões.
Judia mooku lokv okv Jerusalem pamtv lokv nyi achialvgo Jon gv minam a tvvbv linlaku bunu atubogv rimur a mintam jilaku Jon gvlo Jordan svko lo baptisma jiku toku.
6 Johannese riided olid tehtud kaamelikarvadest ja riiete peal kandis ta nahkvööd. Ta sõi jaanikaunu ja metsmett.
Jon Kemel gv amw lokv chumnam vji a kooto okv ninyigv kipo lo apin hook go hokto okv ninyigv dvnam v takamyarup okv mootum gv tangu-ngula.
7 Tema sõnum kõlas nii: „Pärast mind tuleb see, kes on minust suurem. Ma ei ole väärt, et kummarduda ja tema sandaale lahti päästa.
Nw nyi vdwa minpa jito, “Ngoogv kochinglo ngam kaiyanvgo aare ngo ninyigv lvsup a choobap la taasok yadubvka alvka yama.
8 Mina ristin teid veega, kuid tema ristib teid Püha Vaimuga.“
Ngo nonua isi lokv mwng baptisma jidu, vbvritola nw nonua Darwknv Dow lokv baptisma jireku.”
9 Siis tuli Jeesus Naatsaretist Galileasse ja Johannes ristis ta Jordani jões.
Ayungjvma nga Jisu Galili mookugv Najaret lokv aalaku, Jordan svko lo Jon gvlokv baptisma jiku toku.
10 Kui Jeesus veest välja tuli, nägi ta taevast avanevat ja Püha Vaimu tuvi kujul enda peale laskuvat.
Jisu isi lokv daklin sopikda, nw kaapato nyidomooku v kokok dubv okv Dow v taakw jvbv nw gvlo holwk dubv kaato.
11 Hääl taevast ütles: „Sina oled mu poeg, keda ma armastan. Mul on sinu üle väga hea meel.“
Okv ho nyidomooku lokv gaamgo gokto “No ngoogv pakyachoknam kuunyilo akin v, nam lvkobv ngo mvngpu dukunv.”
12 Kohe pärast seda saatis Vaim ta kõrbesse,
Vjakgobv Darwknv Dow hv ninyia chukrimooku lo vngdubv mvto,
13 kus Saatan teda nelikümmend päeva kiusas. Ta oli koos metsloomadega ja inglid hoolitsesid tema eest.
hoka nw alu champigo dookunamv, mootum lo Uyu ngv ninyia pookayarka toku. Hoka svnwngsvmin vka dooto, vbvrikunamv nyidogindung vdwv aatoku okv ninyia ridur toku.
14 Hiljem − pärast seda, kui Johannes vangistati − läks Jeesus Galileasse ja kuulutas Jumala head sõnumit.
Jonnyi patwk tumlwkro kochinglo, Jisu Galili mookulo vngla okv Pwknvyarnv lokv Alvnv Yunying nga japkar toku.
15 „Ettekuulutatud aeg on saabunud, “ütles ta. „Jumala riik on käes! Parandage meelt ja uskuge head sõnumit.“
“Alvnv alu v aadukukv,” nw minto, “Okv Pwknvyarnv gv Karv ngv nvchi dukukv rimur lokv lintokuka okv Alvnv Yunying nga mvngjwng tvka!”
16 Kui Jeesus kõndis Galilea mere ääres, nägi ta Siimonat ja tema venda Andreast võrku vette heitmas, sest nad teenisid elatist kalapüügiga.
Jisu Galili gv svparsvlv lvgumlo vngkar rikulo, ngui naanv nyi anyigo nw kaapato, Saimon okv ninyigv boru Andriu, vsap lokv ngui naadungto.
17 „Tulge ja järgnege mulle, “ütles ta neile, „ja ma panen teid inimesi püüdma.“
Jisu bunua mintoku, “Ngam lvkobv aato, okv ngo nonua nyi naadubv tamsarre.”
18 Nad jätsid otsekohe oma võrgud sinnapaika ja järgnesid talle.
Vjakgobv bunu vsap a topu pikula okv ninyia lvkobv vngtoku.
19 Ta läks veidi edasi ning nägi Jaakobust ja tema venda Johannest − Sebedeuse poegi. Nad olid paadis ja parandasid võrke.
Nw achukgo vnglindvda hoka boru anyi godv kaapa toku, Jebedi gv kuunyilo Jems okv Jon bunyia. Bunu bunugv svpw arwnglo vsap a mvdinla dootoku.
20 Viivitamatult kutsus ta neid endale järgnema. Nad jätsid oma isa Sebeduse koos palgalistega paati ja järgnesid Jeesusele.
Jisu bunua kaapa namgola nw bunua gokto; ho bunu bunugv abu Jebedi okv riria jinv bunua svpw lo doomupila okv Jisunyi lvkobv vngtoku.
21 Nad suundusid Kapernauma; hingamispäeval läks Jeesus sünagoogi ja õpetas seal.
Jisu okv ninyigv lvbwlaksu vdwv Kaparnaum banggu lo aatoku, okv akonvgv Jius Doonualu lo Jisu Jius kumkunaam lo vngtoku okv tamsar rapto.
22 Rahvas oli tema õpetusest hämmastunud, sest erinevalt nende vaimulikest õpetajatest kõneles ta mõjukalt.
Nyi vdwv ninyigv tamsar nama tvvla lamrwpanyato, oglvgavbolo nw pvbv tamsarnvbv mimabv tojupkunam jvbv tamsar yato.
23 Äkitselt hakkas sealsamas sünagoogis üks kurjast vaimust vaevatud mees karjuma:
Vjakgobv bunugv Jius kumkunaamlo ho alvmanv dow v nyi ako gvlo aakunamv nw gamtv rungbv segokto,
24 „Naatsareti Jeesus, miks sa meid tülitad? Kas tulid meid hävitama? Ma tean, kes sa oled! Sa oled Jumala Püha!“
“Najaret gv Jisu No ngonu gvlo ogugo naadubv? No ngonua soka mvyakmvchak dvbvri? Ngo chindu no yvvdw—No Pwknvyarnv gv darwknv gindungpingko ngv!”
25 Jeesus segas kurjale vaimule vahele ja ütles: „Ole vait! Tule temast välja!“
Jisu gamki la dow a minto “Mimabvk, no nyi lokv liro tokuk!”
26 Kuri vaim kisendas, raputas meest krampidega ja tuli temast välja.
alvmanv dow v ho nyi ham achirungbv hwkdin moto okv gamtv rungbv segok moto, okv nyi lokv lintoku.
27 Kõik olid juhtunust jahmunud. „Mis see on?“küsisid nad üksteiselt. „Mis uus õpetus see on, mis on nii mõjuvõimas? Isegi kurjad vaimud kuulavad tema sõna!“
Nyi mvnwngngv achialvbv lamrwpanya lakula akin-akin v mirwk minsu raptoku, “Si ogu goda? Si re jvjvbv ogu gonyi anw bv tamsarnamv? So nyi angv si tojupkunam go nw alvmanv dow vdwaka kaanam namla do okv bunuka ninyia tvvjidu!”
28 Uudis temast levis kiiresti kogu Galilea piirkonnas.
Okv vkvlvgabv Jisu gv lvkwng yunying ngv Galili gv mooku mvnwnglo baapu bv dupwng toku.
29 Seejärel lahkusid nad sünagoogist ja läksid koos Jaakobuse ja Johannesega Siimona ja Andrease koju.
Jisu okv ninyigv lvbwlaksu vdwv Jems okv Jon bunyia mintala, Jius kumkunaam ha kayupila okv vngdavngrala Saimon okv Andriu gv naamlo vnglwkto.
30 Siimona ämm oli palavikuga voodis, nii et nad rääkisid Jeesusele temast.
Saimon gv ayu gadw lo ramla lvvmala dooto, Jisu aachi sopikda, bunu ninyia hvkvgv lvgabv minjito.
31 Jeesus läks naise juurde, võttis tal käest kinni ja aitas ta üles. Koheselt lahkus palavik naisest ja ta valmistas neile süüa.
Jisu ninyigvlo aato, laak lokv gakbwngto, okv ninyia ridurla dakrap dubv svyinto. Ramnam hv nw lokv ngetoku, okv nw bunua jiraphorap toku.
32 Samal õhtul pärast päikeseloojangut toodi Jeesuse juurde haigeid ja kurjadest vaimudest vaevatuid.
Doonyi v poklwkro kochingbv ariumrikulo hoka nyi vdwv lvvmanv mvnwngnga okv vram naanam nyi vdwa Jisu gvlo aagvjito.
33 Kogu linn kogunes maja juurde.
Banggu hokv nyi mvnwngngv aakumla naam agi lo dakpamto.
34 Ta tervendas palju mitmesuguste haigustega inimesi ja ajas välja palju kurje vaime. Ta ei lubanud kurjadel vaimudel kõneleda, sest nad teadsid, kes ta on.
Jisu awgo nvgwngnv lvvma nvnga mvpujito okv awgo uyuvram haka chara jito. Nw uyuvram vdwa gaam milin momato, ogulvgavbolo bunu chinsuto nw yvvdw.
35 Hommikul väga vara, kui oli veel pime, tõusis Jeesus üles ja läks üksinda vaiksesse paika palvetama.
Aru gonvgv arukamchi bv puaharing madvbv kanv dvdubv, Jisu gudungla okv naam lokv vngtoku. Nw banggu ha vngboto jimiku mooku golo, hoka nw kumto.
36 Siimon ja teised läksid teda otsima.
Vbvritola Saimon la ninyigv ajin vdwv vnglinto Jisunyi makarbv,
37 Kui nad ta leidsid, ütlesid nad talle: „Kõik otsivad sind.“
okv vdwlo bunu nw a kaapa tokudw bunu minto, “Mvnwng hv nam kaakardu.”
38 Aga Jeesus vastas: „Peame minema ümbruskonna teistesse linnadesse, et ma saaksin ka neile head sõnumit rääkida, sest sellepärast ma ju tulingi.“
Vbvrinamv Jisu mirwksito, “Ngonu vngrung laju kvvbi dokardovr nampum vdw soka. Ngo bunugv lvgabv japtam jidubv, ogulvgavbolo ngo hvkv lvgabv aapvnv.”
39 Nii käis ta läbi kogu Galilea, kõneles sünagoogides ja ajas kurje vaime välja.
Vkvlvgabv nw Galili mookulo mvnwngnga vnggola okv ho vdwgv Jius vdwgv kumkunaamlo mingojito okv uyuvram vdwa charkak jito.
40 Üks pidalitõbine tuli tema juurde abi paluma. See mees põlvitas Jeesuse ette ja ütles: „Palun sind, kui sa tahad, suudad sa mind terveks teha!“
Apin hv yaarikla arwnam lvvmanv nyi go Jisu gvlo aato, lvbwng ngv kumpvto, okv mvdur lvgabv ninyia dinchi rungbv koto. “No mvnggilo,” nw minto, “No nga darwk dubv mvlare.”
41 Kaastundlikult sirutas Jeesus käe, puudutas meest ja ütles: „Ma tahan. Saa terveks!“
Jisu aya mvngpato, okv ninyigv laak v ilindola nyi ham mambwngto. “Ngo mvnggidu,” nw mirwk toku. “Darwk tokuka!”
42 Pidalitõbi lahkus temast samal hetkel ja mees sai terveks.
Vjakgobv nyi agv lvvma ngv ngetoku, okv nw darwk toku.
43 Jeesus saatis ta minema tõsise hoiatusega.
Vbvrinamv Jisu ninyia kadwk rungbv minto okv ninyia vjakgobv vngmu toku
44 „Vaata, et sa sellest mitte kellelegi ei räägi, “ütles ta mehele. „Mine preestri juurde ja näita end talle. Too ohver, mis on Moosese seaduses sellise puhtakssaamise korral nõutud, nii et inimestel oleks tõend.“
ninyia “Tvvtoka, so gv rinam sum yvvnyika mintam mabvka,” vla mingv rikula. “Vbvritola nyibu gvlo vngdavngra laka okv ninyia no jwngkadaka kolaka; hvbv rigvrila nyichar mvnwngnga no poorung pvku vla chimu laka, Moses gv ortojinam lokv erinpeelwk a rinto laka.”
45 Kuid tervekssaanud pidalitõbine läks ja rääkis juhtunust kõigile. Seetõttu ei saanud Jeesus enam avalikult neisse linnadesse minna, vaid pidi jääma maapiirkonda, kuhu rahvas kogu ümbruskonnast tema juurde tuli.
Vbvritola nyi angv vngtoku okv minrap toku Yunying nga mooku mvnwnglo dupwng motoku. Nw vbv achialvbv minkunamv Jisu ka banggu lo nyi ha kaapa kodubv vngnyu kumato. Vmabvya, nw agumlo jemataiku mookulo dootoku, okv mooku mvnwng gv nyi vdwv nw gvlo aakumto.
