Markus 9
1 Jeesus ütles neile: „Ma ütlen teile tõtt: mõni neist, kes siin seisab, ei sure enne, kui näeb Jumala riigi võimsat tulekut.“
Te kꞌu riꞌ xubꞌij: Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe, e kꞌo jujun chike ri e kꞌo chanim man kekam ta na we man nabꞌe kakil ri rulik ri ajawarem rech ri Dios ri kape na rukꞌ kwinem.
2 Kuue päeva pärast võttis Jeesus Peetruse, Jaakobuse ja Johannese endaga kaasa ja viis nad kõrgele mäele, et omaette olla. Tema välimus muutus täiesti.
Ikꞌowinaq chi waqibꞌ qꞌij che we riꞌ, ri Jesús xusikꞌij bꞌik ri Pedro, ri Jacobo, ri Juan, xebꞌe rukꞌ puꞌwiꞌ jun nimalaj juyubꞌ. Chilaꞌ xkꞌexkꞌobꞌ wi ri ukaꞌyibꞌal ri Jesús chikiwach ri xebꞌe rukꞌ.
3 Tema riided särasid erevalgelt, valgemalt, kui keegi maa peal suudab riiet pleegitada.
Ri ratzꞌyaq sibꞌalaj xrepqꞌunik, maj jun winaq choch ri uwachulew ri xkwin ta ne chubꞌanik we riꞌ.
4 Siis ilmusid nende ette ka Eelija ja Mooses ning vestlesid Jeesusega.
Xuqujeꞌ xkikꞌut kibꞌ ri Elías rachiꞌl ri Moisés tajin ketzijon rukꞌ ri Jesús.
5 Peetrus hakkas rääkima ja ütles: „Rabi, meil on siin nii hea olla! Peaksime varjualused tegema − ühe sinule, ühe Moosesele ja ühe Eelijale.“
Ri Pedro xubꞌij che ri Jesús: Ajtij, utz uj kꞌo waral, kujkwinik kaqabꞌan oxibꞌ alaj taq ja: jun e la, jun rech le Moisés, xuqujeꞌ jun rech le Elías.
6 (Tegelikult ei teadnud ta, mida öelda, sest nad kõik olid väga kohkunud!)
Xubꞌij we riꞌ xa rumal xibꞌin ibꞌ, man qas ta xuchomaj ri xubꞌij.
7 Siis kattis neid pilv ja pilvest kostis hääl, mis ütles: „See on minu Poeg, keda ma armastan. Kuulake teda!“
Kꞌa te riꞌ xpe jun sutzꞌ, xuꞌchꞌuq konojel. Xpe jun chꞌabꞌal chupam, xubꞌij: Are waꞌ ri loqꞌalaj nukꞌojol. Chitatabꞌej.
8 Seejärel, kui nad jälgisid, ei olnud järsku enam kedagi. Ainult Jeesus oli nendega koos.
Are xekaꞌylobꞌik, xaq xwi xkil chi uwach ri Jesús.
9 Kui nad mäe otsast alla tulid, ütles Jeesus, et nad ei räägiks nähtust mitte kellelegi enne, kui nad on näinud inimese Poja surnuist üles tõusvat.
Are tajin keqaj loq puꞌwiꞌ ri juyubꞌ, ri Jesús xubꞌij chike chi man kakitzijoj ta chi che jun winaq ri xkilo, kꞌa te kuyaꞌo kakitzijoj are kakꞌastaj ri uKꞌojol ri Achi chikixoꞌl ri kaminaqibꞌ.
10 Nad jätsid selle enda teada, kuid nad vaidlesid omavahel, mida tähendas surnuist üles tõusmine.
Xkikꞌol pa kanimaꞌ, xa kꞌu kakitatabꞌela la chibꞌil taq kibꞌ jas kel kubꞌij are xubꞌij chi kawaꞌjil chikixoꞌl ri kaminaqibꞌ.
11 „Miks väidavad vaimulikud õpetajad, et kõigepealt peab tulema Eelija?“küsisid nad tema käest.
Ri tijoxelabꞌ xkita che ri Jesús: ¿Jas che ri aꞌjtijabꞌ rech ri taqanik kakibꞌij chi nabꞌe kape na ri Elías?
12 „Tõsi on, et Eelija tuleb kõigepealt, et kõik ette valmistada, “vastas Jeesus. „Aga miks siis öeldakse Pühakirjas, et inimese Poeg peab nii palju kannatama ja teda põlatakse?
Ri Jesús xubꞌij: Qas tzij wi, ri Elías are kape nabꞌe chusukꞌumaxik ronojel ri jastaq. ¿Jas ta kꞌu che tzꞌibꞌatalik chi ri uKꞌojol ri Achi kuriq na kꞌax xuqujeꞌ ketzelax na uwach?
13 Aga ma ütlen teile, et Eelija on tulnud ja nad ahistasid teda, kuidas tahtsid, just nad Pühakiri ette kuulutas.“
Kinbꞌij chiꞌwe chi ri Elías xpe kanoq, ri winaq xkibꞌan che ronojel ri xkaj, jetaq ri tzꞌibꞌatalik.
14 Kui nad teiste jüngrite juurde tagasi jõudsid, nägid nad, et nende ümber oli suur rahvahulk ja mõned vaimulikud õpetajad vaidlesid nendega.
Are xoꞌpan kukꞌ ri nikꞌaj tijoxelabꞌ chik, xeꞌkil sibꞌalaj e kꞌi winaq xuqujeꞌ aꞌjtijabꞌ rech ri taqanik tajin kakibꞌan chꞌoꞌj pa tzij kukꞌ.
15 Kohe kui rahvas Jeesust nägi, haaras neid täielik aukartus ja nad jooksid teda tervitama.
Ri winaq are xkil ri Jesús kexikꞌanik xebꞌe chuyaꞌik rutzil uwach.
16 „Mille üle te nendega vaidlete?“küsis Jeesus neilt.
Ri Jesús xuta chike: ¿Jas tajin kichꞌoꞌjij kukꞌ?
17 Üks inimene rahva seast vastas: „Rabi, ma tõin oma poja sinu juurde. Tal on kuri vaim, kes ei lase tal rääkida.
Jun achi kꞌo chikixoꞌl ri winaq xubꞌij che ri Jesús: Ajtij, xinkꞌam loq ri nukꞌojol choch la rumal kꞌo jun itzel uxlabꞌal che, man kuya ta bꞌe che kachꞌawik.
18 Kui vaim ta enda võimusesse haarab, heidab ta tema maha, nii et ta ajab suust vahtu välja, kiristab hambaid ja jääb kangeks. Palusin su jüngritel kurja vaimu temast välja ajada, aga nad ei suutnud seda teha.“
Are kukoj uchuqꞌabꞌ ri itzel uxlabꞌal che, katzaq pa ri ulew, kawusuw upuꞌchiꞌ, kuqutꞌutꞌej ri uware. Xinbꞌij chike le tijoxelabꞌ la kakesaj bꞌik ri itzel uxlabꞌal che, man xekwin ta che.
19 „Sina uskmatu rahvas!“vastas Jeesus. „Kui kaua ma pean siin teie keskel olema? Kui kaua ma pean teid taluma? Tooge ta siia minu juurde!“
Ri Jesús xubꞌij: ¡kꞌax iwe ix winaq ri maj ikojobꞌal che ri Dios, naj chik in kꞌo iwukꞌ! ¿Jampaꞌ xaq in kꞌo iwukꞌ? ¿La xaq kinkochꞌ in ri kibꞌano? Chikꞌama loq ri ala.
20 Niisiis tõid nad ta Jeesuse juurde. Kui kuri vaim nägi Jeesust, heitis ta poisi kohe krampides maha, kus poiss keerles ja ajas suust vahtu välja.
Xkikꞌam bꞌik ri ala rukꞌ. Ri itzel uxlabꞌal xutzaq ri ala pa ri ulew, xuchapleꞌj bꞌalkaꞌtik, kawusuw ri upuꞌchiꞌ.
21 „Kui kaua tal see juba on?“küsis Jeesus poisi isalt. „Väikesest peale, “vastas isa.
Ri Jesús xuta che ri utat ri ala: ¿Jampaꞌ xuchapleꞌj we kꞌax riꞌ che we ala? Ri achi xubꞌij: Pa ri ralkꞌaꞌlal.
22 „Vaim heidab ta sageli tulle, et teda surnuks põletada, või vette, et teda ära uputada. Palun halasta meie peale ja aita, kui sa suudad.“
Ri itzel uxlabꞌal kꞌi mul raj ukamisam we ala. Utzaqom pa ri qꞌaqꞌ xuqujeꞌ pa ri jaꞌ. We kakwin la, kujtoꞌ la. Cheꞌl kuꞌx la chaqe.
23 „Miks sa ütled „kui sa suudad“?“vastas Jeesus. „Kes usub, selle päralt on kõik vägi!“
Ri Jesús xubꞌij: ¿Jamo riꞌ kabꞌij we kakwin laꞌ? Ronojel keꞌ ubꞌanik rukꞌ ri winaq ri kakojon che ri Dios.
24 „Ma usun sinusse, “hüüdis mees kohe. „Aita, et ma ei oleks uskmatu.“
Ri utat ri ala aninaq xubꞌij: Kinkojonik che ri Dios, chintoꞌ la rukꞌ ri nukojobꞌal.
25 Jeesus, nähes, et rahvahulk lähenes, käskis kurja vaimu: „Sina, vaim, kes teed inimese kurdiks ja tummaks: ma käsin sul tulla temast välja ja mitte kunagi enam tagasi tulla.“
Are xril ri Jesús chi tajin kakimulij kibꞌ kꞌi winaq, xubꞌij che ri itzel uxlabꞌal: At uxlabꞌal ri kabꞌan tꞌoꞌy, mem che we ala riꞌ, chatel bꞌik, man katok ta chik che.
26 Vaim karjatas ja heitis poisi rasketes krampides maha. Siis tuli vaim poisist välja ja poiss jäi temast maha nagu surnu, nii et paljud arvasid, et ta on surnud.
Ri uxlabꞌal xuraqaqej uchiꞌ, xubꞌirirej ri ala rukꞌ chuqꞌabꞌ, kꞌa te riꞌ xel bꞌik che. Ri ala raj xkamik cher xbꞌantajik, e kꞌi winaq xkibꞌij: Xkam le ala.
27 Kuid Jeesus võttis poisil käest ja aitas ta üles ning poiss tõusis püsti.
Ri Jesús kꞌut xuchap ri ala che ri uqꞌabꞌ, xuwaꞌjilisaj. Ri ala xwaꞌjilik, xtakꞌiꞌk.
28 Hiljem, kui Jeesus oli läinud majja sisse, küsisid jüngrid temalt omaette olles: „Miks meie ei suutnud kurja vaimu välja ajada?“
Are xok bꞌik ri Jesús pa ri ja e rachiꞌl ri utijoxelabꞌ, xkita che xaq pa utukel: ¿Jas che man xujkwin taj uj xqesaj bꞌik ri itzel uxlabꞌal?
29 „Seda sugu ei saa muidu välja ajada kui vaid palvega, “ütles Jeesus neile.
Xubꞌij ri Jesús chike: We itzel uxlabꞌal riꞌ xwi kel bꞌik we kibꞌan chꞌawem.
30 Nad lahkusid ja läksid läbi Galilea. Jeesus ei tahtnud, et keegi teaks, kus ta on,
Xel bꞌik pa ri leꞌaj riꞌ, xiꞌkꞌow bꞌik pa Galilea. Are karaj ri Jesús maj jachin ketaꞌmanik jawjeꞌ kꞌo wi.
31 sest ta õpetas oma jüngreid. „Inimese Poeg reedetakse ja antakse ametivõimude kätte, “rääkis ta neile. „Ta tapetakse, kuid kolme päeva pärast tõuseb ta jälle surnuist üles.“
Jeriꞌ rumal tajin kubꞌij chike ri utijoxelabꞌ: Ri uKꞌojol ri Achi kajach na pa kiqꞌabꞌ ri achyabꞌ. Kakamisax na, churox qꞌij kꞌut kakꞌastaj na.
32 Nad ei saanud aru, mida see tähendas, ning nad olid liiga hirmul, et temalt selle kohta küsida.
Ri tijoxelabꞌ man xkichomaj taj jas xraj xubꞌij rukꞌ we riꞌ, xkixiꞌj kibꞌ xkita che jas xraj xubꞌij.
33 Nad jõudsid Kapernauma ja kui nad olid majas, kus nad peatusid, küsis Jeesus neilt: „Millest te tee peal rääkisite?“
Xoꞌpan pa Capernaúm. Are kꞌo chi pa ri ja, xuta ri Jesús chike: ¿Jas ri tajin kitzijoj loq are ix petinaq pa ri bꞌe?
34 Aga nad ei öelnud midagi, sest nad olid vaielnud selle üle, kes on kõige tähtsam.
Ri tijoxelabꞌ man xechꞌaw taj, rumal pa ri bꞌe are xkitzijoj la rij jachin ri nim uqꞌij. Rumal pa kijujunal kakinaꞌo chi e nimaꞌq chikiwach ri e kachiꞌl.
35 Jeesus istus maha ja kutsus kaksteist jüngrit kokku. „Kui keegi tahab olla esimene, peab ta olema viimane, kõigi teiste teenija, “rääkis ta neile.
Ri Jesús xtꞌuyiꞌk, xusikꞌij ri kabꞌlajuj utijoxelabꞌ, xubꞌij chike: We kꞌo jun karaj kok che nabꞌe chike konojel ri winaq, rajawaxik kux na kꞌisbꞌal chike konojel xuqujeꞌ patanil ke konojel.
36 Ta võttis väikese lapse ja pani lapse nende keskele seisma. Siis võttis ta lapse sülle ja kallistas teda ning ütles jüngritele:
Kꞌa te riꞌ xukꞌam jun akꞌal xuya chikixoꞌl, kꞌa te riꞌ xuqꞌaluj xubꞌij chike:
37 „Kes iganes võtab sellise lapse minu nimel vastu, võtab vastu mind, ja kes võtab vastu minu, ei võta vastu mind, vaid selle, kes minu on läkitanud.“
Ri kukꞌamawaꞌj jun chike we akꞌalabꞌ riꞌ pa nubꞌiꞌ, in kinukꞌamawaꞌj, ri kinukꞌamawaꞌj in, man in taj kinukꞌamawaꞌj xane are kukꞌamawaꞌj ri xintaqow loq.
38 Johannes ütles Jeesusele: „Rabi, me nägime kedagi sinu nimel kurje vaime välja ajamas. Üritasime teda takistada, sest ta ei ole meie hulgast.“
Ri Juan xubꞌij: Ajtij, xqil jun winaq tajin keꞌresaj itzel taq uxlabꞌal pa ri bꞌiꞌ la, xqaqꞌil kanoq rumal man qachiꞌl taj.
39 „Ärge takistage teda, “vastas Jeesus. „Sest mitte keegi, kes teeb minu nimel imetegusid, ei saa samal ajal mind needa.
Ri Jesús xubꞌij: Man kiqꞌil taj, maj jun winaq kubꞌan mayijabꞌal taq jastaq pa ri nubꞌiꞌ, kꞌa te riꞌ itzel katzijon chwe.
40 Kes ei ole meie vastu, on meie poolt.
Ri man qakꞌulel taj qachiꞌl riꞌ.
41 Kes iganes annab karikatäie vett minu nimel, sest te kuulute Kristusele, ei jää oma tasust ilma, uskuge mind.
Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe, xapachin ri kusipaj juqubꞌ jaꞌ pa ri nubꞌiꞌ, katoj na ukꞌaxel che.
42 Aga kui keegi sunnib ühe neist väikestest, kes minusse usub, patustama, siis oleks talle parem, kui talle seotaks suur veskikivi kaela ja ta heidetaks merre.
We kꞌo jun kutaqchiꞌj pa mak jun chike we alaj taq nitzꞌ riꞌ, are katanik kajatꞌix jun abꞌaj kebꞌal chuqul, kakꞌyaq bꞌik kꞌa pa ukꞌuꞌx ri plo.
43 Kui su käsi sunnib sind patustama, lõika ta maha! Parem on minna vigasena igavesse ellu kui jõuda mõlema käega Gehennasse, tulle, mida ei saa kustutada. (Geenna g1067)
Je xuqujeꞌ we are ri aqꞌabꞌ katutaqchiꞌj pa mak, chasakꞌij. Are katanik katok pa ri jun alik kꞌaslemal, xa jun aqꞌabꞌ cho ri kateꞌ pa ri tyoꞌnel qꞌaqꞌ ri man kachup taj, rukꞌ ukobꞌchal aqꞌabꞌ. (Geenna g1067)
/Ri tyoꞌnel qꞌaqꞌ man kachup ta wi xuqujeꞌ ri winaq man kakam taj chupam./
45 Kui su jalg sunnib sind patustama, lõika ta maha! Parem on minna lombakana igavesse ellu kui jõuda kahel jalal Gehennasse. (Geenna g1067)
We are ri awaqan kattaqchiꞌn pa mak, chasakꞌij. Are katanik katok pa ri kaj, maj jun awaqan cho ri kakꞌyaq bꞌik pa ri tyoꞌnel qꞌaqꞌ rukꞌ ukobꞌchal awaqan. (Geenna g1067)
/Chilaꞌ kꞌut man kakam ta wi ri winaq xuqujeꞌ man kachup taj ri qꞌaqꞌ./
47 Kui su silm paneb sind patustama, õngitse ta välja! Parem on minna ainult ühe silmaga Jumala riiki, kui lasta end mõlema silmaga Gehennasse heita, (Geenna g1067)
We are ri abꞌoqꞌoch kattaqchiꞌn pa mak, chawesaj. Are katanik katok pa ri ajawarem rech ri Dios xa jun abꞌoqꞌoch cho ri katkꞌyaq bꞌik pa ri tyoꞌnel qꞌaqꞌ rukꞌ ukobꞌchal abꞌoqꞌoch. (Geenna g1067)
48 kus uss ei sure ja tuli ei kustu.
Chilaꞌ man kakꞌis ta wi ri kꞌaxkꞌolal che ri winaq xane kuriq kꞌax chibꞌe qꞌij saq, rumal man kachup ta wi ri qꞌaqꞌ.
49 Kõiki „soolatakse“tulega.
Ri qꞌaqꞌ are je kel ri atzꞌam ri kayoꞌw utzayil ronojel.
50 Sool on hea, aga kui see kaotab oma maitse, kuidas saab see jälle soolaseks? Te peate olema nagu sool ning elama üksteisega rahus.“
Utz ri atzꞌam, are kꞌu we kelik ri utzayil ¿jas kabꞌan riꞌ chutzalixik ri utzayil? Man kakꞌis ta bꞌa ri iwatzꞌamil rech kixkꞌojiꞌk pa jaꞌmaril kukꞌ konojel ri winaq.
