< Markus 4 >

1 Jeesus hakkas taas mere ääres õpetama. Teda tuli kuulama nii palju rahvast, et ta astus paati ja istus vee peal paadis, sel ajal kui rahvas kuulas teda kaldal.
KADEKADEO a pil kotin tapiada kawewe liman sed o. Pokon kalaimun eu ap ko pena re a. A ap kotidang pon sop pot kotikot pon sed o. A pokon o mi nan sap pon oror.
2 Ta näitlikustas oma õpetusi paljude lugudega.
A kotin kawewe ong irail me toto ni i karaseras akan, masani ong irail ni a padak:
3 „Kuulake, “ütles ta. „Üks külvaja läks välja külvama.
Rong! Kilang, saunkamor o kolan kamorok.
4 Kui ta külvates seemneid laiali puistas, kukkus osa teerajale, linnud tulid ja sõid seemned sealt ära.
Ni a kamokamorok akai ap moridi ong pon kailan al, manpir ap pirido nam ir ala.
5 Osa seemneid pudenes kivisele pinnale, kus ei olnud eriti mulda. Madalas mullakihis hakkasid taimed kiiresti kasvama, aga kuna mullakiht ei olnud sügav,
A akai moredi ong wasa takain, wasa pwel petepet; irail ari madang wosada, pweki sota pwel lole.
6 kõrvetas päike taimi. Kuna neil ei olnud päris juuri, närbusid taimed peagi.
Ni en katipin dakarada, re ap mongela o mela pweki sota kalau ar.
7 Osa seemneid pudenes ohakate sekka. Ohakad kasvasid suureks ja lämmatasid tärkava orase, nii et sellest ei tulnud midagi.
A akai moredi nan tuka teketek; o tuka teketek wosada, kasokiala, re ap sota wa.
8 Osa seemneid langes heale pinnasele, kus nad idanesid ja kasvasid ning andsid saagiks mõni kolmkümmend, mõni kuuskümmend ja mõni sada korda külvatust rohkem.
A akai moredi nan pwel mau o pwaida wa; akai pan me sileisok; a akai me woneisok, a akai me epuki.
9 Kui teil on kuulmiseks kõrvad, siis kuulake, mida ma teile räägin.“
A kotin masani: Me salong a mia men rong, i en rong!
10 Kui Jeesus oli omapead, küsisid kaksteist jüngrit ja teised, kes olid koos temaga, mida need võrdlused tähendasid.
A lao kotin kalapukela, men imp a iangaki ekriamen ap kalelapok re a duen karaseras pukat.
11 Ta ütles neile: „Teie saate Jumala riigi mõistatusest aru. Kuid kõrvalseisjatel on ainult lood,
A ap kotin masani ong irail: A muei ong komail, en asa duen me rir en wein Kot. A men liki re pan asa meakaros sang ni karaseras akan.
12 nii et kuigi nad näevad, nad tegelikult ei „näe“, ja kuigi nad kuulevad, nad ei mõista, muidu pöörduksid nad minu poole ja saaksid andeks.“
Pwe re kilang, ari sota kilang, o rongerong, ap sota dedeki; pwe re de pan wukila o dip ar lapwa sang irail.
13 „Kas te ei saa sellest loost aru?“küsis Jeesus neilt. „Kui ei saa, kuidas te siis kõigist ülejäänud lugudest aru saate?
A ap kotin masani ong irail: Komail sota dedeki karaseras pot et? A iaduen, omail pan asa karaseras tei ko?
14 Külvaja külvab sõna.
Saunkamor me kamorok sili masan.
15 Seemned rajal, kuhu sõna külvati, kujutavad neid, kes kuulevad sõnumit, kuid siis tuleb kohe Saatan ja võtab ära sõna, mis neisse on külvatud.
A mepukat me mi pon kailan al, wasa masan moredi ong, a re lao rongadar, Satan ap madangado, ki sang masan, me kamoremoredi ong nan mongiong arail.
16 Samal kombel kujutab kivine pind, kuhu seemned langesid, neid, kes kuulevad sõna ja võtavad selle kohe rõõmuga vastu.
O mepukat me moredi ong wasan takain, re lao rongadar masan o ap madang peren kida ale.
17 Aga kuna neil ei ole päris juuri, jäävad nad püsima ainult veidikeseks ajaks, kuni tulevad probleemid või tagakiusamine, ja siis langevad nad kiiresti.
A sota kalaua re’rail ap dadaur eta ekis, lao songesong o kamekam wiaui pweki masan o, re ap madang makar kida.
18 Ohakate sekka külvatu kujutab neid, kes kuulevad sõna,
A mepukat me moredi ong nan tuka teketek, me rongada masan.
19 kuid selle maailma mured, rikkuse ahvatlus ja muud segavad asjaolud lämmatavad sõna kasvu ja see ei kanna vilja. (aiōn g165)
A anan en pai en sappa o inong kapwa, o norok en okotme pwaida, kasokela masan, ap sota wa. (aiōn g165)
20 Ent heale pinnasele külvatud seemned kujutavad neid, kes kuulevad sõna, võtavad selle vastu ja kannavad vilja, andes kolmkümmend, kuuskümmend ja sada korda rohkem kui külvati.
A mepukat irail, me moredi ong nan pwel mau, me rongada masan o, ale o wa, akai pan me sileisok, a akai me woneisok, a akai me epuki.
21 Kes paneb lambi ämbri või voodi alla?“küsis Jeesus neilt. „Ei, lamp pannakse üles lambijalale.
A kotin masani ong irail: Kandel pan wisikedo, pwen ko ong pan kasak de pan men wendi? A sote koda wong nin deun kandel?
22 Kõik, mis on varjatud, tuleb ilmsiks ja kõik, mis on salajas, saab avalikuks.
Pwe sota me rir kot, me so pan sansalada, pil sota me okiok kot, me so pan lok sili.
23 Kui teil on kõrvad kuulmiseks, siis kuulake, mida ma räägin!
Meamen me salong a mia men rong, i en rong!
24 Pange tähele seda, mida te kuulete, “ütles ta neile, „sest teile antakse vastavalt sellele, kui palju tahate vastu võtta, mõõt mõõdu eest.
A ap kotin masani ong irail: Komail kalaka, me komail rong! Pwe men song, me komail songki iduen a pil pan song, ong komail. O omail tungol pan laud.
25 Neile, kel juba on arusaamine, antakse rohkem, kuid neilt, kes ei taha teada, võetakse ära seegi vähene arusaamine, mis neil on.
Pwe me a mia, ekis pan ko ong; a me sota a mia, me ekis mi re a, pan katia sang.
26 Jumala riik on nagu mees, kes külvab põllule seemet, “ütles Jeesus.
A kotin masani: Iet duen wein Kot, ras ong aramas amen, me kamoredi ong nan pwel war en tuka.
27 „Ta läheb magama ja tõuseb varakult üles ja nii iga päev, kuid ta ei tea, kuidas seeme idaneb ja tärkab.
Ap mairela, pirida, pong ran; a war o wosada ap kakairida a ap sota asa due.
28 Maa annab saaki iseenesest. Kõigepealt tuleb välja oras, seejärel viljapea ja siis küpse viljaga pea.
Pwe pwel kin pein kawosada tuka. Mas katoka, mur mpok, mur war en korn nan mpok ap pwarada.
29 Kui vili on küps, koristab põllumees selle sirbiga, sest saak on valmis.
A ni wa ma, a ap madang ki ong men lepukedi, pwe rak mier.
30 Millega võrrelda Jumala riiki? Missugust näidet kasutada?“küsis ta.
A pil kotin masani: Da me kitail en karasai ong wein Kot? De da me kitail en kasosong ong?
31 „See on nagu sinepiseeme − kõige pisem seeme.
A rasong wan tuka, me pan kamoremoredi ong nan pwel, me tikitik sang war karos, me mi nan sap.
32 Aga kui see maha külvata, siis kasvab sellest taim, mis on suurem kui teised taimed. Selle oksad on piisavalt suured, nii et linnud saavad seal varjus olla.“
A lao kamoredi, ap wosada laude sang dip karos, ap kasang pasang laud; manpir en pan lang ap kin wendi pan mot a.
33 Jeesus kasutas rahvale kõneledes palju selliseid näitlikke lugusid, et nad mõistaksid võimalikult hästi.
I song en karaseras akan toto a kotiki ong irail ni a kawewe ong irail masan o duen ar weweki.
34 Õigupoolest kasutas ta avalikult rääkides üksnes jutustusi, kuid omaette olles selgitas ta oma jüngritele kõike.
Sota a masan, ma so karaseras. Ni arail kelepala, a ap kotin kadede ong sapwilim a tounpadak kan meakan.
35 Samal päeval hiljem − õhtul − ütles ta oma jüngritele: „Lähme üle mere teisele poole.“
Ni ran ota, lao sautik penaer, a kotin masani ong irail: Kitail daulul wong palio!
36 Jätnud rahvahulga maha, läksid jüngrid koos Jeesusega paati. Nende juures oli veel teisigi paate.
Ari, ni ar kadar pasang pokon o, re kamasalada nin sop o. Pil akai kisin sop mi re a.
37 Peagi hakkas möllama kohutav torm, lained paiskusid vastu paati ja lõid vett sisse.
Melimel ap koda, iluk ap pungedi ong nan sop o kadirela.
38 Jeesus magas ahtris, pea padjale toetatud. Jüngrid äratasid ta kisendades: „Õpetaja, kas sa ei hooli sellest, et me oleme uppumas?“
A a kotikot nan murin sop o, saisaimok pon ulunga. Irail ap kaopada potoan ong i: Saunpadak, kom sota kupurai kit, pweki at pan mela?
39 Jeesus ärkas. Ta käskis tuulel vaibuda ja ütles lainetele: „Rahunege! Ärge möllake!“Tuul vaibus ja vesi jäi täiesti tüüneks.
I ari kotin kipada, angiangida melimel, o kotin masani ong sed o: Moledi! Ang ap dukedi o molela kaualap.
40 „Miks te nii väga kohkusite? Kas te ei ole õppinud mind usaldama?“küsis ta neilt.
A ap kotin masani ong irail: Da me komail masapwekeki? Iadue, sota omail poson?
41 Nad olid jahmunud ja ehmunud. Nad küsisid üksteiselt: „Kes ta ometi on? Isegi tuul ja lained kuuletuvad talle!“
Irail masapwekada kaualap, ap indada nan pung arail: Iaduen ol men et, me ang o sed peiki ong?

< Markus 4 >