Markus 4
1 Jeesus hakkas taas mere ääres õpetama. Teda tuli kuulama nii palju rahvast, et ta astus paati ja istus vee peal paadis, sel ajal kui rahvas kuulas teda kaldal.
Acunüng, Kalile tuili peia jah mthei be se, khyang khawjah a veia ngcun lawki he. Acunüng lawkia khyang he cun aktäa dämda u se, Jesuh mlawnga khana kai lü ngawki. Khyang avan tui kama tuinu ma na u lü, ngkhäm lawki he.
2 Ta näitlikustas oma õpetusi paljude lugudega.
Jesuh naw msuimcäpnak he am hinkba khawjah a jah mthei,
3 „Kuulake, “ütles ta. „Üks külvaja läks välja külvama.
“Ngai ua, mhmüp mat üng khyang mat mci saw khaia citki.
4 Kui ta külvates seemneid laiali puistas, kukkus osa teerajale, linnud tulid ja sõid seemned sealt ära.
A saw k’um üng, mci avang lam khana kyakia kyase, kha he naw jawng law u lü, ami ei.
5 Osa seemneid pudenes kivisele pinnale, kus ei olnud eriti mulda. Madalas mullakihis hakkasid taimed kiiresti kasvama, aga kuna mullakiht ei olnud sügav,
Mci avang nglei am a danak bäk, lunga danaka kyaki. Nglei am thahkia kyase angxita pyo lawki.
6 kõrvetas päike taimi. Kuna neil ei olnud päris juuri, närbusid taimed peagi.
Nghngi lut law lü, khaw ngling law se, a pya am saükia kyase, ng’yawngki.
7 Osa seemneid pudenes ohakate sekka. Ohakad kasvasid suureks ja lämmatasid tärkava orase, nii et sellest ei tulnud midagi.
Mci avang nghling hmua kyaki, nghling saü law lü, yai se am vuipai thei.
8 Osa seemneid langes heale pinnasele, kus nad idanesid ja kasvasid ning andsid saagiks mõni kolmkümmend, mõni kuuskümmend ja mõni sada korda külvatust rohkem.
Cunsepi, mci avang nglei kdaw üng kyaki, cawt law lü, saü law lü, avang thumkip, khyukip la aphyaa ngtheipai lawki,” a ti.
9 Kui teil on kuulmiseks kõrvad, siis kuulake, mida ma teile räägin.“
Akbäihnaka Jesuh naw, “A ngjaknak vaia a nghnga taki naw ngja se,” a ti.
10 Kui Jeesus oli omapead, küsisid kaksteist jüngrit ja teised, kes olid koos temaga, mida need võrdlused tähendasid.
Jesuh amät a ve üng, xaleinghngih he la akce läk hngaki he naw a veia law u lü msuimcäpnaka suilam a jah mtheh vaia ami kthäh.
11 Ta ütles neile: „Teie saate Jumala riigi mõistatusest aru. Kuid kõrvalseisjatel on ainult lood,
Jesuh naw, “Nangmia phäha ta, Pamhnama khawa mawng athukhlüng ksingnak vai ning jah peta kya ve, Cunsepi khyang kce hea phäha avan msuimcäpnak am pyena kyaki.
12 nii et kuigi nad näevad, nad tegelikult ei „näe“, ja kuigi nad kuulevad, nad ei mõista, muidu pöörduksid nad minu poole ja saaksid andeks.“
Acunakyase, ‘Teng u lü pi, am hmu u, ngja u lü pi, am ksing u. Hmu ngja u lü Pamhnama veia ami nghlat be vai sü ta ani naw jah mhlät khai sü,” a ti.
13 „Kas te ei saa sellest loost aru?“küsis Jeesus neilt. „Kui ei saa, kuidas te siis kõigist ülejäänud lugudest aru saate?
Acunüng Jesuh naw, “Hina msuimcäpnak am nami ksingki aw? Acunüng ihawkba msuimcäpnak avan nami ksing thei kawm?
14 Külvaja külvab sõna.
Mciksaw naw Mhnama ngthu a saw.
15 Seemned rajal, kuhu sõna külvati, kujutavad neid, kes kuulevad sõnumit, kuid siis tuleb kohe Saatan ja võtab ära sõna, mis neisse on külvatud.
Acunüng, avang he cun lam kpema kyaki mci hea mäih lawki he, ngthu ami ngai la khawyam naw law lü ngthu cun a lawhei.
16 Samal kombel kujutab kivine pind, kuhu seemned langesid, neid, kes kuulevad sõna ja võtavad selle kohe rõõmuga vastu.
Khyang avang he cun lunga danaka kyaki mci hea mäih lawki he. Ngthu ami ngjak üng jekyainak am doeiki he.
17 Aga kuna neil ei ole päris juuri, jäävad nad püsima ainult veidikeseks ajaks, kuni tulevad probleemid või tagakiusamine, ja siis langevad nad kiiresti.
Cunsepi, amimät üng apya am ve se, ivei am khäng. Acun käna thangkdaw phäha, mkhuimkhanaka pi kyase, khuikhanaka pi kyase, a pha law üng pyai beki he.
18 Ohakate sekka külvatu kujutab neid, kes kuulevad sõna,
Khyang avang he cun nghling hmua sawa mci hea mäih lawki he. Acun he cun ngthu ngjaki he,
19 kuid selle maailma mured, rikkuse ahvatlus ja muud segavad asjaolud lämmatavad sõna kasvu ja see ei kanna vilja. (aiōn g165)
cunsepi khawmdek cäicanak he, bawimangnak vai mnaiheinak la iyaw akce kce mnaiheinak he naw ngthu cun yai law u se, am vuipai thei. (aiōn g165)
20 Ent heale pinnasele külvatud seemned kujutavad neid, kes kuulevad sõna, võtavad selle vastu ja kannavad vilja, andes kolmkümmend, kuuskümmend ja sada korda rohkem kui külvati.
Cunsepi khyang kce he cun nglei kdaw üng sawa mci hea mäih lawki he. Acun he cun ngthu ngja u lü doeiki he, acunüng avang thumkip, avang khyukip, avang aphya vuipai lawki he,” a ti.
21 Kes paneb lambi ämbri või voodi alla?“küsis Jeesus neilt. „Ei, lamp pannakse üles lambijalale.
Acuna thea Jesuh naw, “Mei kdäi u naw lawpüi lü kphya k’uma, am ani üng ihnaka kea thup khawiki aw? Angdangnaka vai khaia am ta khai aw?
22 Kõik, mis on varjatud, tuleb ilmsiks ja kõik, mis on salajas, saab avalikuks.
Ipi ä ngdang khaia thup cun mdana kya law lü, ipi ä ngphyäü khaia mjih cun phyeha kya law khai.
23 Kui teil on kõrvad kuulmiseks, siis kuulake, mida ma räägin!
A ngjaknak vaia a nghnga awmki naw ngja se,” a ti.
24 Pange tähele seda, mida te kuulete, “ütles ta neile, „sest teile antakse vastavalt sellele, kui palju tahate vastu võtta, mõõt mõõdu eest.
Jesuh naw, “Nami ngjak cäi na ua! Khyang nami mtehnak am Mhnam naw ning jah mteh be khai, acuna kthaka pi ning jah mteh be khai.
25 Neile, kel juba on arusaamine, antakse rohkem, kuid neilt, kes ei taha teada, võetakse ära seegi vähene arusaamine, mis neil on.
Upi taki üng pet däm däma kya lü, upi am taki cun a takca pi yuh pet bea kya khai,” a ti.
26 Jumala riik on nagu mees, kes külvab põllule seemet, “ütles Jeesus.
Jesuh naw, “Pamhnama khaw cun khyang mat mci a loa sawki am tängki.
27 „Ta läheb magama ja tõuseb varakult üles ja nii iga päev, kuid ta ei tea, kuidas seeme idaneb ja tärkab.
Mciksaw mthana ip lü mhmüpa tho lawki. Acun k’um üng mci cun pawk law lü ngbang lawki. Cunsepi ihawkba akya law am ksing.
28 Maa annab saaki iseenesest. Kõigepealt tuleb välja oras, seejärel viljapea ja siis küpse viljaga pea.
Nglei amät naw vuipaiei lawsak khawiki. Akcüka aphung, avui, acunüng avui üngka naw akcang ngdang law khawiki.
29 Kui vili on küps, koristab põllumees selle sirbiga, sest saak on valmis.
Avui a hmin law la, khyang naw cang ah kcünkia kyase, angxita ngvinca am atki,” a ti.
30 Millega võrrelda Jumala riiki? Missugust näidet kasutada?“küsis ta.
Jesuh naw, “Pamhnama khaw cun i am mtäng vai? Msuimcäpnak i am mtumtäng vai?
31 „See on nagu sinepiseeme − kõige pisem seeme.
Pamhnama khaw cun khyang mat naw khawmdek khana jaw säihki anca ui lo lü nglei üng a saw am tängki.
32 Aga kui see maha külvata, siis kasvab sellest taim, mis on suurem kui teised taimed. Selle oksad on piisavalt suured, nii et linnud saavad seal varjus olla.“
Cunsepi asäng ngsawk se, a cawt law üng loa sawngling avana kthaka ngbangbu law lü ngban mah law se kha he naw law u lü ami ngbu ami tuknak khawi,” a ti.
33 Jeesus kasutas rahvale kõneledes palju selliseid näitlikke lugusid, et nad mõistaksid võimalikult hästi.
Jesuh naw acunkba msuimcäpnak khawjah am ami ksing thei vaia ngthu a jah mtheh.
34 Õigupoolest kasutas ta avalikult rääkides üksnes jutustusi, kuid omaette olles selgitas ta oma jüngritele kõike.
Msuimcäpnaka kaa khyang hea veia ngthu am pyen khawi. Cunsepi, axüisaw he amimät ami awmnaka avan a jah mtheh be khai.
35 Samal päeval hiljem − õhtul − ütles ta oma jüngritele: „Lähme üle mere teisele poole.“
Acuna mhmüp khaw a mü law üng, Jesuh naw axüisaw he üng, “Tuilia caye lama mi va pek vai u,” a ti.
36 Jätnud rahvahulga maha, läksid jüngrid koos Jeesusega paati. Nende juures oli veel teisigi paate.
Acuna, khyang he akdäm jah yawk hüt u lü, Jesuh mlawng üng ngaw se ami cehpüi. Akce mlawngca he pi acunüng awmki he.
37 Peagi hakkas möllama kohutav torm, lained paiskusid vastu paati ja lõid vett sisse.
Acunüng, khawkhi ksenu khi law se tuimvawn cun mlawng üng be law hlüki.
38 Jeesus magas ahtris, pea padjale toetatud. Jüngrid äratasid ta kisendades: „Õpetaja, kas sa ei hooli sellest, et me oleme uppumas?“
Jesuh cun ngkhumnak üng ngkhumei lü mlawnga hnu lama ip lü ve se axüisaw he naw, “Saja aw, mi thih vai hin am na cäinaki aw?” ti u lü ami mthawh.
39 Jeesus ärkas. Ta käskis tuulel vaibuda ja ütles lainetele: „Rahunege! Ärge möllake!“Tuul vaibus ja vesi jäi täiesti tüüneks.
Jesuh naw tho law lü khawkhi kse üng, “Ngdüma!” ti lü a mtheh. Acunüng tuimvawn üng, “Pyaia” ti se avan ngdüm lawki he.
40 „Miks te nii väga kohkusite? Kas te ei ole õppinud mind usaldama?“küsis ta neilt.
Acunüng Jesuh naw axüisaw he a veia, “I vaia nami kyükyawk aihki ni? Ise jumnak am nami taki ni?” a ti.
41 Nad olid jahmunud ja ehmunud. Nad küsisid üksteiselt: „Kes ta ometi on? Isegi tuul ja lained kuuletuvad talle!“
Cunsepi kyü law ngen u lü, “Khawkhi la tuimvawn naw pi a mtheh ani ngjak hin ia khyang ni?” tia ngthehei kyuki he.
