Markus 14
1 Paasapüha ja hapnemata leibade pühani oli jäänud kaks päeva. Ülempreestrid ja vaimulikud juhid üritasid leida salajast võimalust, et Jeesus kinni võtta ja tappa.
Erat autem Pascha et Azyma post biduum: et quaerebant summi sacerdotes, et Scribae quomodo eum dolo tenerent, et occiderent.
2 „Aga mitte paasapüha ajal, “rääkisid nad isekeskis, „muidu võib rahvas mässama hakata.“
Dicebant autem: Non in die festo, ne forte tumultus fieret in populo.
3 Vahepeal oli Jeesus Betaanias ja sõi lauas pidalitõbise Siimona kojas. Üks naine tuli alabasternõuga, milles oli väga kallis ja puhas nardiõli. Ta purustas nõu ja valas õli Jeesusele pea peale.
Et cum esset Bethaniae in domo Simonis leprosi, et recumberet: venit mulier habens alabastrum unguenti nardi spicati pretiosi, et fracto alabastro, effudit super caput eius.
4 Mõned kohalviibijaist ärritusid ja ütlesid: „Milleks raisata seda parfüümi?
Erant autem quidam indigne ferentes intra semetipsos, et dicentes: Ut quid perditio ista unguenti facta est?
5 Selle oleks saanud aastapalga eest maha müüa ja raha vaestele anda.“Nad olid naise peale pahased.
Poterat enim unguentum istud vaenundari plus quam trecentis denariis, et dari pauperibus. Et fremebant in eam.
6 Kuid Jeesus vastas: „Jätke ta rahule! Miks te kritiseerite teda selle eest, et ta teeb minu heaks midagi ilusat?
Iesus autem dixit: Sinite eam, quid illi molesti estis? Bonum opus operata est in me.
7 Vaeseid on alati teie juures ja te saate neid aidata, millal iganes soovite. Kuid mina ei ole alati teie juures.
semper enim pauperes habetis vobiscum: et cum volueritis, potestis illis benefacere: me autem non semper habetis.
8 Ta tegi, mida oskas: ta võidis ennetavalt mu ihu matmise jaoks.
Quod habuit haec, fecit: praevenit ungere corpus meum in sepulturam.
9 Ma räägin teile tõtt: kus iganes maailmas head sõnumit kuulutatakse, meenutavad inimesed seda, mida ta tegi.“
Amen dico vobis: Ubicumque praedicatum fuerit Evangelium istud in universo mundo, et quod fecit haec, narrabitur in memoriam eius.
10 Siis Juudas Iskariot, üks kaheteistkümnest jüngrist, läks ülempreestrite juurde ja leppis kokku, et annab Jeesuse nende kätte.
Et Iudas Iscariotes unus de duodecim abiit ad summos sacerdotes, ut proderet eum illis.
11 Kui nad seda kuulsid, olid nad rõõmsad ja lubasid talle tasuda. Nii hakkas Juudas otsima võimalust Jeesust reeta.
Qui audientes gavisi sunt: et promiserunt ei pecuniam se daturos. Et quaerebat quomodo illum opportune traderet.
12 Hapnemata leibade püha esimesel päeval, ajal kui paasatall ohverdati, küsisid Jeesuse jüngrid temalt: „Kuhu me peaksime minema sulle paasasöömaaega valmistama?“
Et primo die Azymorum quando Pascha immolabant, dicunt ei discipuli: Quo vis eamus, et paremus tibi ut manduces Pascha?
13 Ta saatis kaks jüngrit ja ütles neile: „Minge linna ja seal näete üht meest veekannu kandmas. Minge tema kannul
Et mittit duos ex discipulis suis, et dicit eis: Ite in civitatem: et occurret vobis homo lagenam aquae baiulans, sequimini eum:
14 ja kui ta läheb majja sisse, küsige selle omanikult, kus saaksin ma koos oma jüngritega paasapüha tähistada.
et quocumque introierit, dicite domino domus, quia magister dicit: Ubi est refectio mea, ubi Pascha cum discipulis meis manducem?
15 Ta viib teid suurde ülemise korruse tuppa, mis on sisustatud ja valmis. Saate seal meie jaoks ettevalmistused teha.“
Et ipse vobis demonstrabit coenaculum grande, stratum: et illic parate nobis.
16 Jüngrid läksid linna ja leidsid kõik nii, nagu ta oli kirjeldanud. Nad valmistasid paasasöömaaja.
Et abierunt discipuli eius, et venerunt in civitatem: et invenerunt sicut dixerat illis, et paraverunt Pascha.
17 Õhtul läks Jeesus koos kaheteistkümne jüngriga sinna.
Vespere autem facto, venit cum duodecim.
18 Kui nad istusid ja sõid, ütles Jeesus: „Ma räägin teile tõtt: üks teist reedab mu. Üks neist, kes praegu minuga koos söövad.“
Et discumbentibus eis, et manducantibus, ait IESUS: Amen dico vobis, quia unus ex vobis tradet me, qui manducat mecum.
19 Nad olid vapustatud ja igaüks küsis: „Ega see mina pole?“
At illi coeperunt contristari, et dicere ei singulatim: Numquid ego?
20 „See on üks kaheteistkümnest, kes minuga koos sellest toidust osa saab, “vastas Jeesus.
Qui ait illis: Unus ex duodecim, qui intingit mecum manum in catino.
21 „Inimese Poeg sureb, just nagu Pühakiri ette kuulutas. Aga kui kohutav on see selle inimese jaoks, kes inimese Poja reedab! Sellel inimesel oleks parem, kui ta poleks kunagi sündinud.“
Et Filius quidem hominis vadit sicut scriptum est de eo: vae autem homini illi, per quem Filius hominis tradetur. bonum erat ei, si non esset natus homo ille.
22 Söömise ajal võttis Jeesus kätte leiva, õnnistas seda ja andis neile. „Võtke. See on minu ihu, “ütles ta neile.
Et manducantibus illis, accepit Iesus panem: et benedicens fregit, et dedit eis, et ait: Sumite, hoc est corpus meum.
23 Seejärel võttis ta karika, õnnistas seda ja andis neile. Nad kõik jõid selle seest.
Et accepto calice, gratias agens dedit eis: et biberunt ex illo omnes.
24 „See on minu veri, “ütles ta neile, „kokkulepe, mis on välja valatud paljude eest.
Et ait illis: Hic est sanguis meus novi testamenti, qui pro multis effundetur.
25 Ma räägin teile tõtt: ma ei joo viinapuu viljast kuni selle päevani, mil ma joon seda värskelt Jumala riigis.“
Amen dico vobis, quia iam non bibam de hoc genimine vitis usque in diem illum, cum illud bibam novum in regno Dei.
26 Pärast seda, kui nad olid psalmi laulnud, asusid nad teele Õlimäe poole.
Et hymno dicto exierunt in Montem olivarum.
27 „Te kõik jätate mu maha, “ütles Jeesus neile. „Sest nagu Pühakirjas on öeldud: „Ma ründan karjast ja lambad pillutatakse täiesti laiali.“
Et ait eis Iesus: Omnes scandalizabimini in me in nocte ista: quia scriptum est: Percutiam pastorem, et dispergentur oves.
28 Aga pärast seda, kui ma olen surnuist üles tõusnud, lähen ma teie eel Galileasse.“
Sed postquam resurrexero, praecedam vos in Galilaeam.
29 „Ma ei jäta sind maha isegi siis, kui kõik teised seda teevad, “vastas Peetrus.
Petrus autem ait illi: Et si omnes scandalizati fuerint in te: sed non ego.
30 Jeesus lausus talle: „Ma ütlen sulle tõtt, et täna, selsamal ööl, enne kui kukk kaks korda kireb, salgad sa kolm korda, et sa mind üldse tunned.“
Et ait illi Iesus: Amen dico tibi, quia tu hodie in nocte hac, priusquam gallus vocem bis dederit, ter me es negaturus.
31 Kuid Peetrus oli täiesti järeleandmatu ja ütles: „Isegi kui pean sinuga koos surema, ei salga ma sind kunagi.“Kõik nad ütlesid sama.
At ille amplius loquebatur: Et si oportuerit me simul commori tibi, non te negabo: Similiter autem et omnes dicebant.
32 Nad jõudsid paika, mida nimetati Ketsemaniks, kus Jeesus ütles oma jüngritele: „Istuge siin, sel ajal kui mina lähen ja palvetan.“
Et veniunt in praedium, cui nomen Gethsemani. Et ait discipulis suis: Sedete hic donec orem.
33 Ta võttis Peetruse, Jaakobuse ja Johannese endaga kaasa. Ta muutus väga rahutuks ja murelikuks.
Et assumit Petrum, et Iacobum, et Ioannem secum: et coepit pavere, et taedere.
34 Jeesus ütles neile: „Minu ahastus on nii piinarikas, et mul on tunne, et ma suren. Palun jääge siia ja olge valvsad.“
Et ait illis: Tristis est anima mea usque ad mortem: sustinete hic, et vigilate.
35 Ta läks veidi eemale ja langes siis maha. Ta palvetas ja palus, et kui oleks võimalik, säästetaks teda ajast, mis oli tulemas.
Et cum processisset paululum, procidit super terram: et orabat, ut si fieri posset, transiret ab eo hora:
36 „Abba, Isa! Sina suudad kõike, “ütles ta. „Palun võta see kannatustekarikas minult ära. Siiski mitte minu tahte järgi, vaid selle järgi, mida sina tahad.“
et dixit: Abba pater, omnia tibi possibilia sunt, transfer calicem hunc a me, sed non quod ego volo, sed quod tu.
37 Siis tuli Jeesus tagasi ja leidis jüngrid magamas. „Siimon, kas sa magad?“küsis ta Peetruselt. „Kas sa ei suutnud ühtki tundi ärkvel püsida?
Et venit, et invenit eos dormientes. Et ait Petro: Simon, dormis? non potuisti una hora vigilare?
38 Ole valvas ja palveta, et sa kiusatusse ei satuks. Vaim on valmis, aga ihu on nõrk.“
Vigilate, et orate ut non intretis in tentationem. Spiritus quidem promptus est, caro vero infirma.
39 Ta läks veel kord nende juurest ära ja palvetas samade sõnadega.
Et iterum abiens oravit eundem sermonem dicens.
40 Seejärel tuli ta tagasi ja leidis nad jälle magamas, sest nad ei suutnud silmi lahti hoida. Nad ei teadnud, mida öelda!
Et reversus, denuo invenit eos dormientes, (erant enim oculi eorum gravati) et ignorabant quid responderent ei.
41 Ta tuli kolmandat korda tagasi ja küsis neilt: „Kas te ikka veel magate? Kas te ikka veel puhkate? Sellest piisab, sest aeg on käes! Vaadake, inimese Poeg antakse kohe patuste kätte.
Et venit tertio, et ait illis: Dormite iam, et requiescite. Sufficit: venit hora: ecce Filius hominis tradetur in manus peccatorum.
42 Tõuske üles! Lähme! Näete, sealt tuleb mu äraandja.“
Surgite, eamus. ecce qui me tradet, prope est.
43 Kui ta veel rääkis, siis jõudis kohale Juudas − üks kaheteistkümnest jüngrist − koos mõõkade ja nuiadega varustatud jõuguga, kelle olid saatnud ülempreestrid, vaimulikud juhid ja vanemad.
Et, adhuc eo loquente, venit Iudas Iscariotes unus de duodecim, et cum eo turba multa cum gladiis, et lignis, missi a summis sacerdotibus, et Scribis, et senioribus.
44 Äraandja oli nendega kokku leppinud märgi: „Ta on see, keda ma suudlen. Võtke ta kinni ja viige valve all minema.“
Dederat autem traditor eius signum eis, dicens: Quemcumque osculatus fuero, ipse est, tenete eum, et ducite caute.
45 Juudas läks otse Jeesuse juurde. „Rabi, “ütles ta ja suudles teda armastavalt.
Et cum venisset, statim accedens ad eum, ait: Ave Rabbi: et osculatus est eum.
46 Niisiis haarasid nad Jeesusest ja võtsid ta kinni.
At illi manus iniecerunt in Iesum, et tenuerunt eum.
47 Kuid üks sealviibijaist tõmbas oma mõõga välja ja lõi ülempreestri sulast nii, et lõikas tal kõrva maha.
Unus autem quidam de circumstantibus educens gladium, percussit servum summi sacerdotis: et amputavit illi auriculam.
48 „Kas ma olen mingi mässaja, et tulite mind mõõkade ja nuiadega kinni võtma?“küsis Jeesus neilt.
Et respondens Iesus, ait illis: Tamquam ad latronem existis cum gladiis, et lignis comprehendere me?
49 „Ma olin teiega koos ja õpetasin iga päev templis. Miks te siis mind kinni ei võtnud? Aga kõik see toimub selleks, et Pühakiri täide läheks.“
quotidie eram apud vos in templo docens, et non me tenuistis. Sed ut impleantur Scripturae.
50 Siis jätsid kõik jüngrid Jeesuse maha ja põgenesid.
Tunc discipuli eius relinquentes eum, omnes fugerunt.
51 (Üks tema järelkäijatest oli noor mees, kellel oli seljas üksnes linane rüü.
Adolescens autem quidam sequebatur eum amictus sindone super nudo: et tenuerunt eum.
52 Nad haarasid temast kinni, kuid ta jooksis minema ja jättis oma rõiva maha.)
At ille reiecta sindone, nudus profugit ab eis.
53 Jeesus viidi ülempreestri majja, kuhu olid kogunenud kõik ülempreestrid, vanemad ja vaimulikud õpetajad.
Et adduxerunt Iesum ad summum sacerdotem: et convenerunt omnes sacerdotes, et Scribae, et seniores.
54 Peetrus järgnes talle eemalt ning läks ülempreestri maja hoovi. Ta istus koos valvuritega maha ja soojendas end tule ääres.
Petrus autem a longe secutus est eum usque intro in atrium summi sacerdotis: et sedebat cum ministris ad ignem, et calefaciebat se.
55 Sees üritasid ülempreestrid ja kogu kokkutulnud nõukogu leida mingit tõendit, et saaks Jeesuse surma mõista, kuid nad ei suutnud midagi leida.
Summi vero sacerdotes, et omne concilium quaerebant adversus Iesum testimonium, ut eum morti traderent, nec inveniebant.
56 Paljud andsid tema vastu valetunnistusi, kuid nende väited ei sobinud kokku.
Multi enim testimonium falsum dicebant adversus eum: et convenientia testimonia non erant.
57 Mõned neist tõusid Jeesuse vastu valet rääkima.
Et quidam surgentes, falsum testimonium ferebant adversus eum, dicentes:
58 „Me kuulsime teda ütlemas: „Ma hävitan selle templi, mis on inimkätega ehitatud, ning ehitan selle kolme päevaga üles ilma käsi kasutamata.““
Quoniam nos audivimus eum dicentem: Ego dissolvam templum hoc manu factum, et post triduum aliud non manu factum aedificabo.
59 Kuid isegi siin ei läinud nende tunnistus ühte.
Et non erat conveniens testimonium illorum.
60 Siis tõusis ülempreester nõukogu ees püsti ja küsis Jeesuselt: „Kas sul ei ole midagi öelda vastuseks nendele süüdistustele, mis on sinu vastu esitatud?“
Et exurgens summus sacerdos in medium, interrogavit Iesum, dicens: Non respondes quidquam ad ea, quae tibi obiiciuntur ab his?
61 Aga Jeesus vaikis edasi ega vastanud. Nii küsis ülempreester uuesti: „Kas sina oled Messias, Õndsa Poeg?“
Ille autem tacebat, et nihil respondit. Rursum summus sacerdos interrogabat eum, et dixit ei: Tu es Christus filius Dei benedicti?
62 „Jah, olen, “vastas Jeesus, „ja te näete inimese Poega Kõikväelise paremal käel istumas ning taeva pilvedega tulemas.“
Iesus autem dixit illi: Ego sum: et videbitis Filium hominis sedentem a dextris virtutis Dei, et venientem cum nubibus caeli.
63 Ülempreester käristas oma riided lõhki ja küsis: „Miks on meil veel tunnistajaid vaja?
Summus autem sacerdos scindens vestimenta sua, ait: Quid adhuc desideramus testes?
64 Te kuulsite jumalateotust! Missugune on teie vastus?“Nad kõik leidsid ta süüdi olevat ja mõistsid ta surma.
Audistis blasphemiam: quid vobis videtur? Qui omnes condemnaverunt eum esse reum mortis.
65 Siis hakkasid mõned neist tema peale sülitama. Keegi sidus tal silmad kinni, lõi teda rusikatega ja ütles: „Kuuluta siis meile prohvetlikult, „prohvet“!“Valvurid viisid ta ära ja peksid ta vaeseomaks.
Et coeperunt quidam conspuere eum, et velare faciem eius, et colaphis eum caedere, et dicere ei: Prophetiza: et ministri alapis eum caedebant.
66 Samal ajal oli Peetrus all õues. Üks ülempreestri teenijatüdrukutest möödus
Et cum esset Petrus in atrio deorsum, venit una ex ancillis summi sacerdotis:
67 ja nähes Peetrust end soojendamas, vaatas talle otsa ja ütles: „Sina olid ka koos Naatsareti Jeesusega!“
et cum vidisset Petrum calefacientem se, aspiciens illum, ait: Et tu cum Iesu Nazareno eras.
68 Kuid Peetrus salgas seda. „Ma ei tea, millest sa räägid või mida sa mõtled, “vastas ta. Seejärel läks ta välja eesõue ja kukk kires.
At ille negavit, dicens: Neque scio, neque novi quid dicas. Et exiit foras ante atrium, et gallus cantavit.
69 Teda seal nähes kordas teenijatüdruk ümberolijatele: „See mees on üks neist!“
Rursus autem cum vidisset illum ancilla, coepit dicere circumstantibus: Quia hic ex illis est.
70 Taas kord eitas Peetrus seda. Veidi hiljem öeldi Peetrusele uuesti: „Sa oled kindlasti üks neist, sest ka sina oled galilealane!“
At ille iterum negavit. Et post pusillum rursus qui astabant, dicebant Petro: Vere ex illis es: nam et Galilaeus es.
71 Peetrus kutsus taeva enda tunnistajaks ja vandus: „Ma ei tunne seda meest, kellest te räägite.“
Ille autem coepit anathematizare, et iurare: Quia nescio hominem istum, quem dicitis.
72 Samal hetkel kires kukk teist korda. Siis meenus Peetrusele, mida Jeesus oli talle öelnud: „Enne kui kukk kaks korda kireb, salgad sina mind kolm korda.“Kui ta mõistis, mida ta oli teinud, puhkes ta nutma.
Et statim gallus iterum cantavit. Et recordatus est Petrus verbi, quod dixerat ei Iesus: Prius quam gallus cantet bis, ter me negabis. Et coepit flere.
