Luuka 7
1 Kui Jeesus lõpetas rahvale kõnelemise, läks ta Kapernauma.
Kane Yesu osetieko wacho wechegi duto ka ji winjo, nodhi modonjo Kapernaum.
2 Seal elas üks sadakonnaülem, kel oli tema jaoks väga väärtuslik sulane, kes oli suremas haige.
Kanyo ne nitie jatich jaduongʼ lweny, mane ruodhe ogeno ahinya, notuo kendo nochiegni gi tho.
3 Kui sadakonnaülem kuulis Jeesusest, saatis ta mõned juuda vanemad tema juurde, et paluda tal tulla ja tema sulane terveks teha.
Jaduongʼ lweny nowinjo humb Yesu, omiyo nooro jodongo mag jo-Yahudi ire, mondo gikwaye odhi ochang jatichne.
4 Kui vanemad tulid Jeesuse juurde, palusid nad teda väga, öeldes: „Palun tule ja tee, mida ta palub. Ta on sinu abi väärt,
Kane gibiro ir Yesu negisaye chutho niya, “Ngʼatni owinjore mondo itimne maber,
5 sest ta armastab meie rahvast ja ehitas meile sünagoogi.“
nikech ohero pinywa kendo osegeronwa sinagogi.”
6 Jeesus läks nendega kaasa ja kui nad majale lähenesid, saatis sadakonnaülem mõned sõbrad Jeesusele vastu talle ütlema: „Issand, ära tee endale vaeva minu majja tulemisega, sest ma ei ole seda väärt.
Kuom mano, Yesu nodhi kodgi. Kane oyudo ok en mabor gi ot, jaduongʼ lweny nooro osiepene mondo owachne niya, “Ruoth, kik ichandri, nikech ok awinjora ibi idonji ei oda.
7 Ma ei pidanud ennast isegi nii palju väärt olevat, et sinu juurde tulla. Anna lihtsalt käsk ja mu sulane saab terveks.
Ma emomiyo asekwanora ni ok awinjora biro iri. To wach mana wach to jatichna biro chango.
8 Sest ma ise olen kõrgemate ohvitseride võimu all ning ka minu võimu all on sõdureid. Ma käsin ühel minna, ja ta läheb, ning teisel tulla, ja ta tuleb. Ma käsin oma sulasel midagi teha, ja ta teeb seda.“
Nimar an bende an ngʼama ni e bwo loch kod jolweny manie bwoya. Ka awacho ne moro ni, ‘Dhiyo’ to odhi, kendo machielo ni ‘Bi’ to obiro. Bende ka anyiso misumbana ni, ‘Tim ma,’ to otimo kamano.”
9 Kui Jeesus seda kuulis, oli ta rabatud. Ta pöördus teda järgiva rahva poole ja ütles: „Ma ütlen teile, ma ei ole sellist usku leidnud isegi Iisraelist.“
Kane Yesu owinjo wach ngʼatno, nowuore, kendo kane olokore mongʼiyo oganda maluwe, nowacho niya, “Awachonu, pok ayudo kata ngʼat achiel ma nigi yie maduongʼ machal kama kata e Israel.”
10 Siis läksid sadakonnaülema sõbrad tagasi koju ja leidsid sulase hea tervise juures olevat.
Eka jogo mane ooro nodok e ot to negiyudo jatich kangima.
11 Varsti pärast seda läks Jeesus linna nimega Nain, temaga kaasas olid tema jüngrid ja suur rahvahulk.
Mapiyo bangʼ mano, Yesu nodhi e dala miluongo ni Nain, to jopuonjrene gi oganda maduongʼ bende nodhi kode.
12 Kui ta linnaväravale lähenes, tuli sealt vastu matuserongkäik. Mees, kes oli surnud, oli lesknaise ainus poeg, ning naisega oli kaasas üsna suur hulk rahvast.
Kane osudo machiegni gi dhoranga dalano, to noromo gi joma otingʼo ngʼat motho ka igolo oko idhi yiko. Ngʼatno ne en wuowi achiel kende ma wuod dhako ma chwore otho. To oganda maduongʼ moa e dalano ne ni kode.
13 Kui Issand naist nägi, täitis teda kaastunne naise vastu. „Ära nuta, “ütles ta naisele.
Kane Ruoth onene, chunye nokeche kendo nowacho niya, “Kik iywagi.”
14 Jeesus läks kirstu juurde ja puudutas seda ning kirstukandjad peatusid. Jeesus ütles: „Noormees, ma ütlen sulle, tõuse üles!“
Eka nodhi machiegni kendo nomulo sanduku mane otingʼe wuowi manotho, to jogo mane otingʼe nochungʼ. Nowachone, “Wuowi matin, awachoni, chungi aa malo!”
15 Surnud mees tõusis istukile ja hakkas rääkima ning Jeesus andis ta tema emale tagasi.
Ngʼat mane othono noa malo mobedo piny kendo nochako wuoyo, to Yesu nokawe momiye min-gi.
16 Aukartus täitis kõiki sealviibijaid ja nad ülistasid Jumalat, öeldes: „Meie hulgast on tõusnud suur prohvet“ja „Jumal on oma rahva juures käinud.“
Ji duto ne luoro omako kendo negipako Nyasaye. Negiwacho niya, “Janabi maduongʼ osewuok e dierwa. Nyasaye osebiro konyo joge.”
17 Kuuldused Jeesusest levisid üle kogu Juudamaa ja kaugemalegi.
Wach maberni mar Yesu nolandore e Judea mangima kod gwenge mokiewo kode.
18 Johannese jüngrid rääkisid Johannesele kõigest sellest.
Jopuonjre Johana nonyise gigi duto. Noluongo ji ariyo kuomgi,
19 Johannes kutsus oma kaks jüngrit ning käskis neil minna Jeesuse juurde ja küsida: „Kas sina oled see, keda oleme oodanud, või peaksime ootama kedagi teist?“
mine oorogi ir Ruoth mondo gipenje niya, “In e jalno mane onego obi koso warit ngʼat machielo?”
20 Kui nad Jeesuse juurde tulid, ütlesid nad: „Ristija Johannes saatis meid sinu juurde küsima: „Kas sina oled see, keda oleme oodanud, või peaksime ootama kedagi teist?““
Kane jogo obiro ir Yesu, negiwachone niya, “Johana ja-Batiso noorowa iri mondo wapenj ni, ‘In e jalno mane onego obi, koso warit ngʼat machielo?’”
21 Just sel ajal tegi Jeesus palju inimesi terveks nende haigustest, vaevustest ja kurjadest vaimudest ning tegi pimedaid nägijaks.
E sa nogono Yesu nochango ji mangʼeny mane nigi tuoche, midekre kod chunje maricho, kendo nomiyo muofni mangʼeny oneno.
22 Jeesus vastas Johannese jüngritele: „Minge ja jutustage Johannesele, mida te olete näinud ja kuulnud. Pimedad näevad, jalutud kõnnivad, pidalitõbised saavad terveks, kurdid kuulevad, surnud ärkavad ellu, vaestele kuulutatakse head sõnumit.
Kamano nowacho ni jogo mane oor niya, “Doguru kendo unyis Johana gik ma useneno kendo winjo: Muofni neno, rongʼonde wuotho, jogo man-gi dhoho ichango, joma itgi odinore winjo wach, joma otho ichiero, kendo Injili iyalo ne joma odhier.
23 Kui hea on see neile, kes minu pärast ei solvu!“
En ngʼat mogwedhi jal ma ok chwanyre mabar nikech an.”
24 Pärast Johannese käskjalgade lahkumist hakkas Jeesus rahvale rääkima: „Johannesest: mida te ootasite, kui läksite välja kõrbesse teda vaatama? Tuule käes õõtsuvat pilliroogu?
Bangʼe ka jopuonjre Johana nosea odhi, Yesu nochako wuoyo gi oganda kuom Johana kowacho niya, “Angʼo mane udhi mondo une e thim? Ne udhi neno odundu ma yamo tero koso?
25 Kas tulite vaatama uhketesse rõivastesse riietatud meest? Ei, need, kel on toredad rõivad ja kes elavad luksuslikult, on paleedes.
Ka ok mano, to en angʼo mane udhi mondo une? Ne udhi neno ngʼat morwakore gi lewni mabeyo koso? Ooyo, jogo marwakore gi lewni ma nengogi tek kendo madhialore gi gik mabeyo ni e ute ruodhi.
26 Kas te otsisite prohvetit? Jah, seda ta on, ja ma ütlen teile, ta on palju rohkem kui prohvet.
To un nudhi mondo une angʼo? Janabi? Ee, awachonu, ni ne udhi neno ngʼat moloyo janabi gi duongʼ.
27 Pühakirjas on tema kohta kirjutatud: „Vaata, ma saadan oma käskjala sinu eel sulle teed valmistama.“
Ma e jal mane ondik kuome niya, “‘Abiro oro jaotena mondo otel e nyimi, obiro losoni yori kapok ibiro.’
28 Ma ütlen teile, ükski naisest sündinu ei ole Johannesest suurem, aga isegi kõige tähtsusetum inimene Jumala riigis on temast suurem!“
Awachonu, kuom jogo duto mamon onywolo onge ngʼato maduongʼ moloyo Johana; kata kamano ngʼatno matinie moloyo e pinyruoth Nyasaye duongʼ moloye.”
29 Kui nad kuulsid seda, siis nad kõik − isegi maksukogujad − järgisid seda, mis Jumala sõnul on hea ja õige, sest Johannes oli neid ristinud.
(Ji duto, kata mana jasol osuru, kane giwinjo weche Yesu, ne giyie ni yor Nyasaye ni kare, nikech nosebatisgi gi Johana.
30 Kuid variserid ja vaimulikud õpetajad hülgasid selle, mida Jumal soovis, et nad teeksid, sest nad ei olnud lasknud end Johannesel ristida.
To jo-Farisai kod jogo molony e chik nodagi dwaro mar Nyasaye kuomgi giwegi, nikech ne pok obatisgi gi Johana.)
31 „Millega peaksin neid inimesi võrdlema?“küsis Jeesus. „Missugused nad on?
Yesu nopenjogi niya, “Koro en angʼo ma dapimgo tiengʼ ma kawuononi? Gichalo gi angʼo?
32 Nad on nagu turuplatsil istuvad lapsed, kes ütlevad üksteisele: „Me mängisime teile flööti, aga te ei tantsinud; me laulsime, aga te ei nutnud.“
Gichalo nyithindo mobedo e chiro kendo luongore kendgi moro ka moro kagiwacho niya, “‘Ne wagoyonu asili, to ne ok umiel; bende ne wadengo ka wawero wend tho, to ne ok uywak.’
33 Kui Ristija Johannes tuli, ei söönud leiba ega joonud veini, siis te ütlesite, et ta on kurjast vaimust vaevatud.
Nimar Johana Ja-batiso nobiro ka ok ocham makati kata madho divai, to uwacho ni, ‘En gi jachien.’
34 Nüüd on siin inimese Poeg, sööb ja joob koos inimestega, aga teie ütlete: „Vaadake, ta veedab oma aega liiga palju süües ja liiga palju veini juues. Pealegi on ta maksukogujate ja patuste sõber.“
Wuod Dhano nobiro ka chiemo kendo metho, to uwacho ni, ‘Neyeuru jawuoro kendo jamer mosiep josol osuru gi joricho.’
35 Ometi tõestavad Jumala teede mõistlikkust kõik, kes teda järgivad!“
To rieko ifwenyo adimba gi nyithinde duto.”
36 Üks variseridest kutsus Jeesuse enda juurde sööma. Jeesus läks variseri majja ja istus maha sööma.
Chiengʼ moro ja-Farisai achiel moro noluongo Yesu mondo ochiem kode nodhi e od ja-Farisai mobedo but mesa.
37 Üks selle linna naine, kes oli patune, sai teada, et Jeesus sööb variseri kodus. See naine läks sinna, kaasas alabasternõu parfüümiga.
Kane dhako mane osedak e ngima mar richo e dalano nowinjo ni Yesu ne chiemo e od ja-Farisai, nokelo chupa mar alabasta mopongʼ gi mo mangʼwe ngʼar,
38 Ta põlvitas Jeesuse kõrvale, kastis oma pisaratega ta jalad märjaks ja kuivas neid oma juustega. Ta suudles tema jalgu ja valas siis neile parfüümi.
kendo nochungʼ e toke, but tiende, pi wangʼe nolwar e tiendene ma gitimo pi eka noyweyogi gi yie wiye, monyodhogi kendo noolo mo mangʼwe ngʼar kuomgi.
39 Kui variser, kes oli Jeesuse kutsunud, nägi seda, ütles ta endamisi: „Kui see mees oleks tõesti prohvet, siis ta teaks, kes on see naine, kes teda puudutab, ja missugune inimene ta on − et ta on patune!“
Kane ja-Farisai mane oluonge oneno ma, nowacho owuon niya, “Ka dine bed ni ngʼatni en janabi, to nine ongʼeyo ni ngʼat ma muleni en ngʼat machalo nade kendo ni en dhako machalo nade nikech en jaricho.”
40 Jeesus hakkas kõnelema ja ütles: „Siimon, mul on sulle midagi öelda.“„Räägi, Õpetaja, “vastas Siimon.
Yesu nodwoke niya, “Simon, an-gi gima adwaro wachoni.” Nowachone niya, “Wachna, japuonj.”
41 „Ükskord olid kaks inimest rahalaenajale võlgu. Üks oli võlgu viissada denaari, teine ainult viiskümmend.
“Ji ariyo ne nigi gowi mar jahol pesa, moro. Achiel nenigigope mar silingʼ mia abich, to machielo piero abich.
42 Kumbki ei suutnud võlga tagasi maksta, seega laenaja kustutas võlad. Kumb neist teda rohkem armastab?“
Giduto ji ariyogi ne gionge gi pesa ma gichulego, omiyo noweyonegi gopegi. Koro en mane kuomgi mabiro here moloyo?”
43 „See, kellel suurem võlg kustutati, ma arvan, “vastas Siimon. „Sul on täiesti õigus, “ütles Jeesus.
Simon nodwoko niya, “Aparo ni ngʼat mane nigi gowi maduongʼ mowene.” Yesu nowacho niya, “Isengʼado bura makare.”
44 Naise poole pöördudes ütles ta Siimonale: „Kas näed seda naist? Kui ma tulin sinu majja, ei andnud sa mulle vett jalgade pesemiseks. Kuid tema on pesnud mu jalgu oma pisaratega ja oma juustega neid kuivatanud.
Eka nolokore mongʼiyo dhakono mowachone Simon, niya, “Ineno dhakoni? Nabiro odi. Ne ok imiya pi moro amora mondo alwokgo tiendena, to nolwoko tiendena gi pi wangʼe kendo noyweyogi gi yie wiye.
45 Sa ei suudelnud mind, kuid sellest ajast peale, kui ma sisse tulin, ei ole tema lakanud mu jalgu suudlemast.
To in ne ok inyodha, to dhakoni chakre sa mane adonjo, ne ok oweyo nyodho tiendena.
46 Sa ei võidnud mu pead õliga, kuid tema valas mu jalgadele parfüümi.
Ne ok iolo mo e wiya, to oseolo mo mangʼwe ngʼar e tiendena.
47 Nii et ma ütlen sulle, tema paljud patud on andeks antud, sellepärast ta nii väga armastabki. Aga kellele on vähe andeks antud, armastab ainult vähe.“
Emomiyo, awachoni ni richone mathoth osewene, nikech nonyiso hera mathoth. To ngʼat mowene richo manok, herane bende tin.”
48 Siis ütles Jeesus naisele: „Sinu patud on sulle andeks antud.“
Eka Yesu nowachone niya, “Richoni oweni.”
49 Need, kes koos temaga istusid ja sõid, hakkasid isekeskis rääkima ja ütlesid: „Kes ta on, et annab koguni patte andeks?“
Welo mamoko nochako penjore kendgi giwegi kawacho niya, “Mani en ngʼa maweyo ne ji richogi?”
50 Kuid Jeesus ütles naisele: „Sinu usk on sind päästnud, mine rahus.“
Yesu nowachone dhakono niya, “Yieni oseresi; dhi gi kwe.”
