Luuka 5
1 Ühel päeval, kui Jeesus seisis Galilea mere ääres, tunglesid inimesed tema ümber, et Jumala sõna kuulda.
A om rhuet vaengah anih te hlangping loh a et tih Pathen kah olka a hnatun uh. Te vaengah anih tah Gennesaret tuili taengah om tih pai.
2 Jeesus märkas kaldal kaht paati, mille olid jätnud sinna kalurid, kes oma võrke pesid.
Te vaengah tuili kah aka pai lawng panit te a hmuh. Tedae te lamkah tuihoi rhoek tah lawk suk la khoe uh coeng. Te phoeiah ngol tih lawng dong lamkah loh hlangping te a thuituen.
3 Jeesus astus paati, sellesse, mis kuulus Siimonale, ja palus tal paadi vette tõugata, kaldast veidi eemale. Siis Jeesus istus paadis maha ja õpetas sealt rahvast.
Te phoeiah lawng pakhat khuila kun. Te tah Simon kah la a om dongah, “Lan lamkah bet thoeih dae,” a ti nah.
4 Pärast seda kui ta kõnelemise oli lõpetanud, ütles ta Siimonale: „Mine välja sügavamasse vette ja lase oma võrgud püüdmiseks sisse.“
A thui a bawt van neh Simon te, “A dung la thoeih lamtah nga tuuknah ham na lawk te voei lah,” a ti nah.
5 „Õpetaja, nägime kogu öö tõsist vaeva, kuid ei püüdnud midagi. Aga kui sa nii ütled, siis lasen võrgud sisse, “vastas Siimon.
Tedae Simon loh a doo tih, “Boeipa, khoyin khing ah ka thakthae uh tih ka dang uh moenih. Tedae namah ol dongah lawk te ka voei eh?,” a ti nah.
6 Kui võrgud olid vees, täitis suur kalaparv võrgud nii, et need olid rebenemas.
A saii uh tangloeng vaengah nga hol te muep a kol uh tih a lawk khaw a va pah.
7 Nad andsid märku kaaslastele teises paadis ja palusid neil appi tulla. Teised tulid ja mõlemad paadid said kalu täis. Paadid olid nii täis, et hakkasid vajuma.
Te dongah lawng tloe dongkah a pueipo rhoek te a cavaih uh tih amih talong ham ha pawk uh. Tedae ha pawk uh vaengah lawng rhoi te bae coeng tih dalh buek uh.
8 Kui Siimon Peetrus nägi, mis oli juhtunud, langes ta Jeesuse ette põlvili. „Issand, hoia palun minust eemale, sest ma olen patune inimene!“hüüatas ta.
Simon Peter loh a hmuh vaengah Jesuh te khuklu a bakop thil tih, “Kai taeng lamloh nong laeh, kai he hlang tholh ni BOEIPA,” a ti nah.
9 Sest tema ja kõik, kes olid temaga koos, olid maale tõmmatud kalasaagist hämmastuses.
A tuuk uh bangla a nga tuknah soah amah neh a taengkah rhoek boeih te ngaihmangnah loh a tuuk.
10 Jaakobus ja Johannes, Sebedeuse pojad, Siimona kaaskalurid, tundsid sama. „Ära karda, “ütles Jeesus Siimonale. „Sest nüüdsest peale püüad sa inimesi!“
Simon kah a pueipo la aka om Zebedee ca rhoi James neh Johan khaw a ngaihmang rhoi van. Te phoeiah Simon te Jesuh loh, “Rhih boeh tahae lamkah tah hlang aka tu la na om pawn ni,” a ti nah.
11 Nõnda siis vedasid nad paadid kaldale, jätsid kõik maha ja järgnesid Jeesusele.
Lawng rhoek te lan la a thak phoeiah boeih a toeng uh tih Jesuh te a vai uh.
12 Kord kui Jeesus külastas üht linna, kohtus ta mehega, kel oli väga raske pidalitõbi. Mees heitis näoli maha ja anus Jeesust: „Palun, Issand, kui sa tahad, võid sa mind puhtaks teha.“
Kho pakhat ah a om vaengah hlang pakhat tah hmaibae hoeng la tarha om. Jesuh te a hmuh vaengah a hmai long bakop. Te vaengah, “BOEIPA na ngaih atah kai nan cim sak thai,” a ti nah tih a bih.
13 Jeesus sirutas käe ja puudutas meest. „Ma tahan, “ütles ta. „Saa puhtaks!“Pidalitõbi kadus otsekohe.
Anih te kut a yueng doela a taek tih, “Ka ngaih ta, cim saeh,” a ti nah. Te dongah anih te hmaibae loh pahoi a nong tak.
14 „Ära kellelgi midagi ütle, “õpetas Jeesus teda. „Mine ja näita end preestrile ja too oma tervenemise tõestuseks Moosese seaduses nõutud tseremoniaalohvrid.“
Tedae anih te Jesuh loh, “Thui boeh ne, tedae cet lamtah namah te khosoih taengah moe pah, na cimcaihnah dongah Moses loh ng'uen bangla nawn lamtah amih taengah laipai la om saeh,” a ti nah.
15 Ikkagi levisid kuuldused Jeesusest üha enam ja enam. Suured rahvahulgad tulid Jeesust kuulama ja oma haigustest terveks saama.
Tedae anih kah olthang tah a nah la cet. Te dongah a ol hnatun ham neh amih vawtthoek rhoek te hoeih sak ham hlangping loh muep tingtun uh.
16 Aga sageli tõmbus Jeesus vaiksesse paika ja palvetas.
Tedae Jesuh amah tah khosoek la vi uh tih thangthui.
17 Ühel päeval, kui Jeesus õpetas, istusid seal ka variserid ja vaimulikud õpetajad, kes olid tulnud kogu Galileast, Juudamaalt ja Jeruusalemmast. Issanda vägi tervendada oli temaga, nii et ta suutis inimesi terveks teha.
Hnin at om tih Jesuh loh a thuituen vaengah, Galilee vangca boeih neh Judea, Jerusalem lamkah aka pawk Pharisee rhoek neh saya rhoek khaw om uh tih ngol uh. Te vaengah a hoeih ham khaw BOEIPA kah a thaomnah loh om ngawn coeng.
18 Mõned mehed tulid ja kandsid mati peal halvatud meest. Nad üritasid teda sisse viia, et teda Jeesuse ette asetada.
Khawn tih aka om sut hlang te hlang rhoek loh phak dongah tarha hang khuen uh. Te phoeiah a taengla a khuen tih tloeng pah ham Jesuh a toem uh.
19 Kuid nad ei suutnud läbi rahva teed leida, seega läksid nad üles katusele ja tegid katusekivide vahele augu. Seejärel lasksid nad mehe koos matiga alla, otse rahva sekka, Jeesuse ette.
Tedae hlangping laklo ah metla anih khuen ham khaw hmu uh thai pawh. Imphu la yoeng uh bangyai longah a laklung kah Jesuh hmaiah thingkongca neh a hlak uh.
20 Kui Jeesus nägi, missugune usk oli neil temasse, ütles ta mehele: „Sinu patud on andeks antud.“
Amih kah tangnah te a hmuh vaengah, “Hlang pa aw, na tholhnah loh nang n'hlah coeng,” a ti nah.
21 Vaimulikud õpetajad ja variserid hakkasid selle üle arutlema. „Kes ta on, et niimoodi Jumalat teotab?“küsisid nad. „Kes võib patte andeks anda? Ainult Jumal võib seda teha!“
Tedae cadaek rhoek neh Pharisee rhoek long tah dawtlet ham a tong uh tih, “Soehsalnah aka thui te unim ca he? Pathen bueng pawt atah tholh hlah ham ulae aka coeng thai eh?” a ti uh.
22 Jeesus teadis, mida nad arutlevad, seepärast küsis ta neilt: „Miks te seda kahtluse alla seate?
Tedae amih kah poeknah te Jesuh loh a ming dongah amih te a doo tih, “Nangmih thinko khuiah balae na poek uh?
23 Mis on lihtsam? Kas öelda, et sinu patud on andeks antud või „Tõuse püsti ja kõnni!“?
'Na tholh loh nang n'hlah coeng, 'ti ham neh 'Thoo lamtah cet, 'ti ham te melae a phoeng la aka om?
24 Kuid ma tõestan teile, et inimese Pojal on õigus siin maa peal patte andeks anda.“Seejärel ütles ta halvatud mehele: „Ma ütlen sulle: tõuse üles, võta oma matt ja mine koju.“
Te daengah ni hlang capa loh diklai dongah tholh hlah hamla saithainah a khueh te na ming uh eh,” a ti nah. Aka khawn te khaw, “Namah khaw kan thui eh?, thoo, na thingkongca te khuen lamtah namah im la cet laeh,” a ti nah.
25 Jalamaid tõusis mees nende ees püsti. Ta võttis mati, mille peal ta oli lamanud, ning läks Jumalat ülistades koju.
Te dongah amih hmaiah hlat thoo tih, a yalh nah te a khuen tih, Pathen a thangpom doela a im te a paan.
26 Kõik olid juhtunust täielikult jahmunud ning suures aukartuses ülistasid nad Jumalat, öeldes: „See, mida me täna nägime, oli hämmastav!“
Te vaengah mueimang bangla boeih om uh tih Pathen te a thangpom uh. Rhihnah nen khaw baetawt uh tih, “Tihnin ah poektloel la m'hmuh,” a ti uh.
27 Hiljem, kui Jeesus oli linnast lahkumas, nägi ta maksukogujat nimega Leevi oma tolliputkas istumas. „Järgne mulle, “ütles Jeesus talle.
Te phoei lamkah loh a caeh vaengah a ming ah Levi, mangmu aka coi tah mangmu doenah ah a ngol te a hmuh tih, “Kai m'vai laeh,” a ti nah.
28 Leevi tõusis püsti, jättis kõik sinnapaika ja järgnes Jeesusele.
Te dongah a cungkuem te a hnoo phoeiah thoo tih Jesuh te a vai.
29 Leevi korraldas oma kodus Jeesuse auks suure pidusöögi. Rahva hulgas, kes koos nendega sõi, oli palju maksukogujaid ja teisi. Kuid variserid ja vaimulikud õpetajad kurtis Jeesuse jüngritele, öeldes:
Te phoeiah Levi loh amah im ah Jesuh ham buhloei muep a tael pah. Te vaengah mangmucoi rhoek khaw hlangping la muep om tih amih taengkah aka om hlang tloe rhoek long khaw a vael uh.
30 „Miks te sööte ja joote koos maksukogujate ja patustega?“
Te dongah Pharisee rhoek neh cadaek rhoek loh Jesuh kah hnukbang rhoek te a kohuet thil uh tih, “Balae tih mangmucoi rhoek neh hlangtholh rhoek taengah na caak na ok uh?” a ti nauh.
31 „Arsti ei vaja terved, vaid haiged, “vastas Jeesus.
Jesuh loh amih te a doo tih, “Siboei he sading rhoek loh ngoe pawt cakhaw tloh aka khueh rhoek long tah a ngoe.
32 „Ma ei tulnud kutsuma meeleparandusele neid, kes elavad õigesti. Ma tulin kutsuma patuseid.“
Aka dueng rhoek khue ham pawt tih aka tholh rhoek te yutnah dongla khue ham ni ka pawk,” a ti nah.
33 „Aga Johannese jüngrid paastuvad sageli ja palvetavad ning variseride jüngrid samuti. Kuid sinu jüngrid seda ei tee, nad käivad söömas ja joomas, “ütlesid nad talle.
Te rhoek loh Jesuh te, “Johan kah hnukbang rhoek tah puet a yaeh uh tih rhenbihnah khaw a saii uh. Pharisee rhoek kah hnukbang rhoek long khaw a saii uh van. Nangmih tah na caak na ok uh,” a ti nauh.
34 „Kas peiupoisid peaksid paastuma sel ajal, kui peigmees on nende juures?“küsis Jeesus.
Tedae Jesuh loh amih te, “Yulueihmuen kah pacaboeina la na om uh moenih a? Amih neh a om rhuet ah yulokung loh a yaeh ham na saii uh aya?
35 „Ei, aga tuleb aeg, mil peigmees võetakse nende juurest ära. Küll nad siis paastuvad.“
Tedae a tue ha pawk bitni, yulokung te amih taeng lamkah loh a khue khohnin ah a yaeh uh bitni,” a ti nah.
36 Siis esitas ta neile näitliku selgituse: „Uute rõivaste küljest ei rebita paika, et vanu rõivaid lappida. Muidu oleks uued rõivad rikutud ja uuelt pärit paik ei sobiks vanale.
Te phoeiah amih te nuettahnah neh, “Himbai a thai te a himbai pen la a phen tih himbai rhuem a bo thil moenih. Te pawt koinih, a thai khaw pawn vetih himpai pen a thai te a rhuem neh rhoep mahpawh.
37 Värsket veini ei panda vanadesse nahklähkritesse, sest kui seda teha, rebeneksid vanad lähkrid värske veini tõttu. Siis läheks raisku nii vein kui ka veinilähkrid.
Misur noe te tuitang rhuem dongah a than moenih, te pawt koinih, misur noe loh tuitang te a va vetih, misur khaw cae ni, tuitang khaw poci ni.
38 Värske vein pannakse uutesse lähkritesse.
Tedae misur noe te tuitang thai dongah ni a than.
39 Ja pärast vana veini joomist ei soovi keegi värsket veini, sest öeldakse, et „vana maitseb hästi“.“
A rhuem aka o loh misur noe a ngaih moenih. 'A rhuem tah kodam la om,’ a ti,” a ti nah.
