Luuka 24
1 Nädala esimese päeva hommikul vara läksid naised haua juurde, kaasas valmistatud lõhnaained.
Ahin nimasani jingpi tah in, numeiho chu lhan lam'ah acheuvin, thil namtui asem u jong akichoiyun ahi.
2 Nad leidsid, et kivi oli haua sissepääsu eest ära veeretatud,
Lhan sung lut na'a um song anakitang doh chu agamu uve.
3 aga kui nad sisse läksid, ei leidnud nad Issanda Jeesuse ihu.
Hijeh chun alut un, ahivangin Yeshua long chu amutapouve.
4 Kui nad seal imestasid, mis toimub, ilmus äkitselt kaks meest, kes olid riietatud eredalt hiilgavatesse rõivaetesse.
Chutia lungboi tah'a adin laitah un, mini apettah in ahung kilah in, ponbang vallah lah akisil lhone.
5 Naised kohkusid ja kummardusid näoli maha. Nad ütlesid naistele: „Miks te otsite elavat surnute juurest?
Numei ho chu atijauvin chule amaiyu tol'ah akunlhah sah un ahi. Chuin miteni chun ahin sei lhon in, “Ipi bol'a athiho lah'a ahingdoh khat nahol uham?
6 Ta ei ole siin, ta on surnuist üles tõusnud! Meenutage, mida ta teile rääkis, kui te olite alles Galileas:
Ama hikom'ah aumtapoi! Ama athilah a konin athoudoh tai! Galilee a aumlaiya nanaseipeh houchu geldoh un,
7 „Inimese Poeg antakse kurjade inimeste kätte ja lüüakse risti, aga kolmandal päeval tõuseb ta surnuist üles.““
Mihem Chapa michonse ho khut'a pehdoh a umding, thingpel'a akhetbeh diu, chule anithum nile thoukit ding ahi, tia anasei chu,” atilhone.
8 Siis meenus neile, mida ta oli öelnud.
Chuin amahon hiche hi anasei mongnai ti ageldoh un ahi.
9 Kui nad haua juurest tagasi tulid, rääkisid nad kõigest juhtunust üheteistkümnele jüngrile ja kõigile teistele.
Hijeh chun amaho lhan mun'a konin aseijui somlekhat ho–chule adangho jouse–thilsoh umchan seipeh dingin kintah in akile loi tauve.
10 Need, kes juhtunust apostlitele rääkisid, olid Maarja Magdaleena, Johanna, Jaakobuse ema Maarja ja teised nendega koos olnud naised.
Solchah ho thilsoh umchan seipeh chu Mary Magdalene, Joanna, James nu Mary, chule numei adangho jong ahiuve.
11 Kuid neile tundus see rumalusena, seega ei uskunud nad naisi.
Ahivangin miho ding chun athusim jah'u chu mohthu homkeo dan in agel uvin, hijeh chun atahsan tapouve.
12 Aga Peetrus tõusis ja jooksis haua juurde. Ta kummardus ja vaatas sisse ning nägi ainult haualinu. Nii läks ta tagasi koju, ise imestades, mis küll oli juhtunud.
Ahin Peter vang chu achomdoh in lhan veding chun alhaijel'in ahi. Abung'in aven ahileh tompon akeova um bouseh chu amun, chuin inlam akile kit in, ipi iti hitam alungdong lheh jeng tai. Emmaus Kho Lampia Yeshua Akilah
13 Samal päeval oli kaks jüngrit teel külasse nimega Emmaus, mis asub Jeruusalemmast umbes seitsme miili kaugusel.
Hiche ni mama chun Yeshua nungjui mini, Emmaus kho jotna lampi, Jerusalem a pat mel sagia gamla achun ache lhone.
14 Nad rääkisid kõigest, mis oli juhtunud.
Amanin lamjot toh thilsoh umchan jouse chungchang thudol kihoulim toh akop lhon ahi.
15 Kui nad arutlesid ja vaidlesid, tuli Jeesus ja hakkas nendega koos kõndima.
Hitiho jouse thu akihoulim lhon laiyin, Yeshua jong amatah kinloi tah in ahungin amanitoh alhon khom tai.
16 Aga neil ei lastud teda ära tunda.
Ahivangin Pathen in ahetdoh lhon louna din aumsah e.
17 „Mille üle te siin teed käies arutlete?“küsis ta neilt. Nad peatusid kurva näoga.
Aman adongin, “Nalamjot pum lhon'a chu ipi thu lom lungluttah a nakihoulim lhon hitaimo?” ati. Chomkhat akhongai lhonin, amaiso lhon lungkham na maiso apulhon in.
18 Üks neist, keda hüüti Kleopaseks, vastas: „Kas sa oled Jeruusalemmas ainult külas? Sa oled ilmselt ainus inimene, kes ei tea viimastel päevadel juhtunust.“
Chuin amani lah a khat pa, Cleopas chun adonbut in, “Tu niphabep masanga thilsoh ho jouse helou Jerusalem miho lah'a nang bouseh hin nate,” atilhone.
19 „Millest siis?“küsis Jeesus. „Naatsareti Jeesusest, “vastasid nad. „Ta oli prohvet, kes rääkis mõjuvõimsalt ning tegi suuri imetegusid Jumala ja kogu rahva ees.
Yeshuan adong in, “Ipi thilsoh ho am?” ati. “Nazareth a hung kon Yeshua chunga thilsoh umchan ho,” tin aseipeh lhontai, “Ama thilkidang nasatah bolthei themgao khat anahin, chule Pathen le miho mitmu a thaneitah houhil ahi.
20 Kuid meie ülempreestrid ja juhid andsid ta surmamõistmiseks ja lõid ta risti.
Ahivangin kathempu pipui hou le adang hou lamkai hon thina chan gotna changdin themmo achan'un, chule amahon thingpel'ah akhenbeh tauve.
21 Me lootsime, et tema on see, kes päästab Iisraeli. Kõigest juhtunust on nüüd möödas kolm päeva.
Keihon Israel huhdoh dinga hungpa Messiah chu ahi tia kakineppiu ahi. Hiche hi nithum masanga thilsoh ahitai.
22 Aga mõned naised meie grupist üllatasid meid.
Chutichun keiho lah'a ama nungjui numei phabep khat tujingkah matah chun alhan'ah aum uvin, chule amaho ahung kileuvin kidangtah thulhut ahinpouvin ahi.
23 Nad läksid koidikul haua juurde ega leidnud tema surnukeha. Nad tulid tagasi ja ütlesid, et olid näinud nägemust inglitest, kes ütlesid neile, et ta elab.
Amahon atahsa akiholmoi atiuvin, chule vantil amuuvin, aman Yeshua ahingkit tai ati.
24 Mõned meist läksid haua juurde ja leidsid, et kõik oli täpselt nii, nagu naised ütlesid, kuid nad ei näinud teda.“
Keiho lah'a pasal phabep khat avedingin alhaidoh un, atahbeh in, Yeshua long chu numei ho seibang chun anaum tapoi,” atilhone.
25 Jeesus ütles neile: „Te olete nii töntsi arusaamisega! Kui pikaldased olete te uskuma kõike seda, mida prohvetid on öelnud!
Chuin Yeshuan amani jah'a, “Vo lungthim bei miho! Themgaohon Pathen Lekhabua ajihlut ho tahsan ding hahsa nasah uve.
26 Kas Messias ei pidanud kannatama enne, kui sai hiilgusesse minna?“
Messiah chu aloupina a alut masanga hitiho jouse hi athoh galkai ding ahi ti kichen tah a kivetsah anahilou ham?” ati.
27 Seejärel alustas ta Moosesest ja kõigist prohvetitest ning selgitas neile kõike, mida oli tema kohta Pühakirjas öeldud.
Chuin Yeshuan amani chu Mose le themgao lekhasut hojouse le Pathen Lekhabu jousea kipat in ama chungchang hilchet abolpeh in ahi.
28 Kui nad lähenesid külale, kuhu nad teel olid, tegi Jeesus, nagu läheks ta edasi.
Hiche pet a hi amaho Emmaus kho lhung koncha ahitauve. Yeshua chu achejom ding dan in aum'in,
29 Aga nad käisid talle peale, öeldes: „Tule ja jää meie juurde. On juba hilja, päev on peaaegu õhtus.“Nii läks ta siis nende juurde sisse.
ahin amanin alho lhonin, “Tujan keini komah gehtan, ajeh chu avaigei tai,” atilhone. Hitichun ama jong amani chutoh alhon tai.
30 Kui ta istus koos nendega sööma, võttis ta leiva, tänas, murdis ja andis neile.
Anne dinga atoulhah uchun, aman changlhah chu alan phatthei aboh'e. Chuin ahehbal in amani chu apen ahi.
31 Nende silmad avati ja nad tundsid ta ära. Siis kadus ta nende silmist.
Chupettah chun amit lhon ahung hahdoh in, chule amanin koi ahichu ahinhedoh lhon tai. Chuin hiche pettah chun Ama amangtai!
32 Kaks jüngrit ütlesid teineteisele: „Kui ta meile Pühakirja selgitas, kas see ei sütitanud siis meid?“
Amani khat in khat jah'a asei lhon in, “Lampia ikihoulim uva Pathen Lekhabu hilchet abola chu ilungchang lhon kileojap bang louham?” atilhone.
33 Nad tõusid kohe püsti ja läksid Jeruusalemma tagasi. Nad leidsid üksteist jüngrid ja need, kes olid nendega koos,
Chule hiche nidan kah sung mama chun Jerusalem langah akile lhon tai. Chua chun seijui somlekhat le adang amahotoh anakikhom khom ho amulhon in,
34 ütlesid: „Issand on tõesti surnuist üles tõusnud! Ta ilmus Siimonale.“
amahon, “Pakai chu tahbeh in athoudoh tai! Peter henga akilah'e!” tin ahinseiyuve.
35 Siis need, kes olid just saabunud, jutustasid teistele jüngritele, mis oli nendega teed käies juhtunud ja kuidas nad olid Jeesuse ära tundnud, kui ta leiba murdis.
Chuin Emmaus khoa pat hung tenin jong amani thusim, Yeshua aheng lhona lampia akijot laiyuva ahung kilah dan, chule changlhah ahin hebal phat'a ahin hetdoh lhondan, aseilhon in ahi.
36 Kui nad alles rääkisid, seisis Jeesus ise nende keskel ja ütles: „Rahu olgu teile!“
Chule chutia asei laitah uvin, Yeshua alah uva hetmanlou kah'in anadingin ahi. Aman ahinseiyin, “Chamnan naumpiu hen!” ahinti.
37 Nad olid jahmunud ja ehmunud ning arvasid, et näevad kummitust.
Ahivangin amaho abonchauvin atijauvin akichauvin, thilha mudan'in akigel uve!
38 „Miks te olete kohkunud? Miks te kahtlete?“küsis ta neilt.
“Ipi jeh a kicha nahiu ham?” tin ahin dongin, “Ipi bol'a nalung sungu chu lungthoina a dim ham?
39 „Vaadake mu käsi ja jalgu – te näete, et see olen mina. Katsuge mind, siis olete kindlad, sest kummitusel ei ole liha ega luid, nagu näete minul olevat.“
Kakhut veuvin, kakeng veuvin, nanghon keima mong mong kahinai ti namu uve. Nei tham uvin lang thilha kahilou hi hechen un, ajeh chu thilhan tahsa mel tua neimu bangu hi aneipoi,” ati.
40 Kui ta seda oli öelnud, näitas ta neile oma käsi ja jalgu.
Thu aseitoh thon akhut le akeng avetsah in ahi.
41 Kuid nad ei suutnud ikka veel uskuda, sest nad olid elevil ja hämmastuses. Ta küsis neilt: „Kas teil on midagi süüa?“
Chutichun amaho tahsan loutah in adingjing nalaiyun, kipana le lungdon nan adimset un ahi. Chuin aman ajah uva, “Neh ding nanei uvam?” ahinti.
42 Nad andsid talle tüki küpsetatud kala,
Amahon nga kikang khat apeuvin ahi,
43 ta võttis selle ja sõi seda nende silme all.
chule aman hichu anen amahon aveuve.
44 Siis ütles Jeesus neile: „Seda ma selgitasin teile siis, kui olin veel teie juures. Kõik, mis minust on kirjutatud Moosese seaduses, prohvetites ja psalmides, pidi täide minema.“
Chuin Aman aseiyin, “Masanga nangho toh iumkhom laiyuva, kanaseipeh soh nahi tauve, Kei chungchang thudol Mose danthua, themgao ho lekhabua, chule labua kisun jouse chu guilhung ding ahi,” ati.
45 Seejärel avas ta nende mõistuse, nii et nad suutsid Pühakirja mõista.
Chuin aman alungkot u Pathen Lekhabua thuho ahetthei nadiuvin ahonpeh in ahi.
46 Ta ütles neile: „Kirjutatud on, et Messias kannatab ja tõuseb kolmandal päeval surnuist üles ning tema nimel
Chuin aseitai, “Henge, masanglai a pat'a chu Messiah hi thohgim ding chule thiding chule anithum ni le athilah'a kona thoudoh ding tia anakisun ahi.
47 kuulutatakse meeleparandust pattude andeksandmiseks kõigile rahvastele, alates Jeruusalemmast.
Hitia jong hi anakisun ahi, hiche thuhi namtin jouse henga amin thaneina'a seiphonga umding ahi, Jerusalem a kipan ding: ‘Chonset ngaidamna alung hei jousea dingin aume.’
48 Te olete kõige selle tunnistajad.
Nangho hicheho jouse hettohsah nahiuve.
49 Nüüd saadan ma teile selle, mida mu Isa on tõotanud, aga oodake linnas, kuni saate väe taevast.“
Chuleh tua Lhagao Theng kahinsol peh ding nahiuve, kapa anakitepna banga. Ahin Lhagao Theng ahung'a van'a kon thilboltheina nadimset tokah uvin hiche khopi a hin um uvin,” ati.
50 Siis viis ta nad välja, kuni nad olid Betaania lähedal, ning tõstnud käed, õnnistas ta neid.
Chuin Yeshuan amaho chu Bethany langah apuiyin, vanlam'a akhut alhangin amaho chu phatthei aboh'e.
51 Sel ajal kui ta neid õnnistas, lahkus ta neist ja ta võeti üles taevasse.
Amaho phatthei aboh laitah in, amaho chu adalhan chule van langah lahtou vin aumtai.
52 Nad kummardasid teda ja läksid siis rõõmsana Jeruusalemma tagasi.
Hijeh chun amahon amachu ahouvun chuin Jerusalem lamah kipana dimset pumin ahung kile tauve.
53 Nad veetsid kogu oma aja templis Jumalat ülistades.
Chuin aphat jouseu chu houin ah Pathen vahchoinan amang tauve.
