Luuka 23
1 Kogu nõukogu tõusis ja viis ta Pilaatuse juurde.
Te, mana maꞌetuꞌ dedꞌeat agama Yahudi ra, nda raꞌena hak fo hukun risa atahori sa. Naa de ara ro Yesus nisiꞌ hofernor manaparenda Roma mana sia Yerusalem, naeni Pilatus. Ara nauꞌ a fo hofernor mana hukun Yesus.
2 Seal hakkasid nad teda süüdistama. „Me avastasime, et see mees petab meie rahvast. Ta ütleb inimestele, et nad ei maksaks keisrile makse, ja ta väidab, et ta on Messias, kuningas, “ütlesid nad.
De losa hofernor matan ma, ara dui Yesus sala nara rae, “Atahori ia, mana labꞌan mana parenda Roma mana sia Yerusalem. Ana nanori nae, atahori afiꞌ bꞌae bꞌea neu manaparenda Roma. Ana o soꞌu aon nae Eni ia, Kristus, atahori Yahudi ra manen.”
3 „Kas sa oled juutide kuningas?“küsis Pilaatus talt. „Nii ütled sina, “vastas Jeesus.
Hofernor rena nala, ma natane mbali E nae, “Tebꞌe, do? Ho ia atahori Yahudi ra manen, do?” Ma Yesus nataa nae, ‘Tebꞌe. Onaꞌ amaꞌ oꞌolan.”
4 Siis ütles Pilaatus ülempreestritele ja rahvale: „Ma ei leia, et see mees oleks üheski kuriteos süüdi.“
Hofernor paresaꞌ basa, ma ana mete mbali malangga agama ra malangga nara, ro basa atahori mana sia naa ra. Boe ma ana oi, “Taꞌo ia. Au nda hambu Atahori ia salan saa sa boe.”
5 Aga nad jäid endale kindlaks ja ütlesid: „Ta õhutab oma õpetustega mässu kogu Juudamaal, Galileast kuni siia, Jeruusalemmani.“
Te ara rahereꞌ rae, “Hokoꞌ, ama hofernor. Atahori ia neu nanori sudꞌiꞌ a sia bee-bꞌee, dꞌunggu-mbau rauinggu ra fo ramue-raanggi ro mana parenda. Ana tao nemuet mia propensi Galilea losa kota Yerusalem ia.”
6 Kui Pilaatus seda kuulis, küsis ta: „Kas see mees on galilealane?“
Hofernor rena nala taꞌo naa, ma natane se nae, “Mete ma taꞌo naa, na, Eni ia, atahori Galilea, do?” Boe ma rataa rae, “Tebꞌe, amaꞌ. Eni atahori Galilea!”
7 Kui ta avastas, et Jeesus on pärit Heroodese kohtupiirkonnast, saatis ta tema Heroodese juurde, kes oli ka sel ajal Jeruusalemmas.
Hofernor nahine onaꞌ naa, ma denu se ro Yesus nisiꞌ mane Herodes, mana parenda propensi Galilea. Leleꞌ naa, ana sia kota Yerusalem.
8 Heroodesel oli väga hea meel Jeesust nähes, sest ta oli tahtnud juba ammu temaga kokku saada. Ta oli Jeesusest kuulnud ja lootis näha, kuidas ta imet teeb.
Naa, mane Herodes o rena dudꞌuit naeꞌ soꞌal Yesus dꞌalan, ma ana hii nae nita Yesus eniꞌ a dooꞌ ena. Ana nae sadꞌi doo bee fo nita Yesus natudꞌu manadadꞌiꞌ mana seliꞌ esa do rua. Naa de, leleꞌ ro Yesus neu e, ma ralan namahoꞌo seli.
9 Ta esitas Jeesusele palju küsimusi, kuid Jeesus ei vastanud talle üldse.
Boe ma natane dalaꞌ mataꞌ-mataꞌ mbali Yesus, te Ana nda nataa saa sa boe.
10 Ülempreestrid ja vaimulikud õpetajad seisid sealsamas ja süüdistasid teda vihaselt.
Herodes feꞌe olaꞌ no Yesus, te malangga agama ra malanggan no meser agama ra rundu seluꞌ salaꞌ mataꞌ-mataꞌ neu Yesus fai.
11 Heroodes ja tema sõdurid kohtlesid Jeesust põlgusega ja mõnitasid teda. Siis asetasid nad talle õlgadele kuningliku rüü ja saatsid Pilaatuse juurde tagasi.
Basa ma mane Herodes no soldꞌadꞌu ra raꞌaꞌeꞌeiꞌ ma raneneut raꞌamuti Yesus. Boe ma ara olu badꞌu meulauꞌ esa neu E onaꞌ maneꞌ ra badꞌun, ma raꞌaꞌeꞌeiꞌ rakandooꞌ a. Basa ma, ara haitua baliꞌ E nisiꞌ hofernor Pilatus.
12 Sellest päevast peale olid Heroodes ja Pilaatus sõbrad; enne seda olid nad vaenlased olnud.
Feꞌesaꞌan, hofernor naa musu no mane Herodes. Te faiꞌ naa ma esa malole baliꞌ no esa.
13 Pilaatus kutsus kokku ülempreestrid, ülemad ja rahva
Basa ma, hofernor Pilatus noꞌe malangga agama Yahudi ra malangga nara, lasi-lasi adat laen ra, ro basa atahori hetar naa, fo rema raꞌabꞌue rena neꞌetun.
14 ning ütles neile: „Te tõite minu ette selle mehe ja süüdistasite teda rahva mässule õhutamises. Uurisin teda hoolikalt teie juuresolekul ega leidnud teda süüdi olevat selles, milles te teda süüdistasite.
Ana olaꞌ nae, “Hei mo Yesus nema nisiꞌ au, ma rundu salaꞌ neu E mae, Ana hiiꞌ a dꞌunggu-mbau rauinggu ra fo labꞌan manaparenda Roma. Au paresaꞌ lutuꞌ-leloꞌ sia hei mata mara, te au nda hambu salan saa sa boe.
15 Seda ei leidnud ka Heroodes, sest ta saatis ta meie juurde tagasi. Ta ei ole teinud midagi, mis nõuaks surmamõistmist.
Mane Herodes o paresaꞌ ena boe, te nda hambu salan sa. Naa de ana haitua baliꞌ E nisiꞌ au. Atahori ia nda ma salaꞌ saa sa boe, de au nda bisa hukun mate E sa.
16 Nii et ma lasen teda piitsutada ja siis vabastan ta.“
Dadꞌi au ae uꞌetuꞌ taꞌo ia: au denu filo E, basa fo au mboꞌi E.”
Rena rala taꞌo naa, ma ara randu randaa rae, “Nda bisa sa! Misa E. Mboꞌiꞌ a Barabas.” [Ara nggasi raꞌo naa, huu tungga too mete ma atahori Yahudi ra tao fefeta Paska, na, hofernor biasa mboꞌi atahori bꞌui esa tungga sira hihii-nanau nara.]
18 Aga nad kõik karjusid koos: „Tapa see mees ja lase meile Barabas vabaks!“
19 (Barabas oli pandud vangi linnas mässus osalemise ja mõrva eest.)
(Barabas ia, masoꞌ bꞌui huu ana dadꞌi mana kokoe-nanasiꞌ, labꞌan mana parenda Roma sia kota Yerusalem, ma nisa atahori boe.)
20 Pilaatus tahtis Jeesust vabaks lasta, seega rääkis ta nendega uuesti.
Te hofernor nae mboꞌi Yesus. Dadꞌi ana natane seluꞌ atahori hetar naa ra nae, “Mete ma au mboꞌi Yesus ia, na taꞌo bee?”
21 Aga nemad muudkui karjusid: „Löö ta risti! Löö ta risti!“
Te basa se nggasi randaa rae, “Hokoꞌ! Mbaku tisa E neu hau ngganggeꞌ a! Mbaku tisa E neu hau ngganggeꞌ a!”
22 Pilaatus küsis neilt kolmandat korda: „Aga miks? Mis kuriteo on ta teinud? Ma ei leia mingit põhjust, et teda hukata. Nii et ma lasen teda piitsutada ja siis vabastan ta.“
Te hofernor duꞌa nae naa nda matetuꞌ sa, de natane seluꞌ se lao katelun nae, “Taꞌo bee de au musi mbaku isa E onaꞌ naa? Deꞌulakan saa? Au paresaꞌ lutuꞌ-leloꞌ te nda hambu salaꞌ nandaa no au hukun mate E sa. Dadꞌi hela fo au denu filo E, fo basa na mboꞌi E.”
23 Kuid nad jätkasid valjult karjudes nõudmist, et ta tuleb risti lüüa. Nende karjumine saavutas edu
Te basa atahori naa ra nggasi rahereꞌ fai, rasuu rae mbaku risa E sia hau ngganggeꞌ. Neu mateꞌen, hofernor nda ai-baa nala se sa,
24 ja Pilaatus andis nõutud kohtuotsuse välja.
de naꞌetuꞌ tungga hihii-nanau nara.
25 Ta vabastas mässu ja mõrva eest vangistatud mehe, kuid vastavalt rahva nõudmisele saatis ta Jeesuse hukkamisele.
Boe ma ana mboꞌi hendi Barabas, mana hiiꞌ a bꞌalabꞌan ma mana tati atahori. Ma Ana fee Yesus neu se, fo ara sudꞌiꞌ a tao E tunggaꞌ hihii-nanau nara.
26 Kui sõdurid ta minema viisid, pidasid nad kinni Küreenest pärit mehe nimega Siimon, kes oli tulnud maalt linna. Nad panid risti talle selga ja sundisid seda Jeesuse taga kandma.
Basa naa ma, soldꞌadꞌu Roma ra lea rendi Yesus kalua mia Kota Yerusalem. Sia dalaꞌ taladꞌan ara randaa ro atahori kota Kirene esa, naran Simon. Ana feꞌe nema mia kota deaꞌ nema. Ara raꞌasusuuꞌ e nasaa hau ngganggeꞌ a nggati Yesus, boe ma laoꞌ tungga Yesus dꞌean.
27 Suur rahvahulk järgnes talle koos naistega, kes leinasid ja halasid tema pärast.
Faiꞌ naa, atahori hetar rema tungga ranilu Yesus. Hambu mama-mama ra o nggae ei-ei E boe.
28 Jeesus pöördus nende poole ja ütles: „Jeruusalemma tütred, ärge nutke minu pärast. Nutke iseenda ja oma laste pärast.
Yesus rena ara nggae, ma Ana mete mbali se, de olaꞌ nae, “We! Mama-mama Yerusalem. Afiꞌ nggae Au. Malole lenaꞌ nggaeꞌ a hei ao mara, mo ana mara.
29 Sest tuleb aeg, mil öeldakse: „Õnnelikud on need, kel pole lapsi, ja need, kel pole lapsi olnud, ja need, kes pole kunagi imetanud.“
Huu mbila-finiesaꞌ sususa monaeꞌ nae nema ena, losa atahori olaꞌ rae, ‘Inaꞌ mana onton seli, naeni inaꞌ nda mana feꞌe bꞌonggi nitaꞌ sa, ma nda feꞌe nasusu nita sa.’
30 Siis öeldakse mägedele: „Langege meie peale!“ja küngastele: „Varjake meid!“
Leleꞌ sususa monaeꞌ losa, atahori ra doidꞌoso rala seli, losa ara roꞌe rae, ‘Malole lenaꞌ, leteꞌ ra ndefaꞌ fo tuni rala nggita leo!’ Ara o olaꞌ rae, ‘No doidꞌoso onaꞌ ia, malole lenaꞌ mbukuꞌ ra tatana rala nggita leo!’
31 Sest kui nii juhtub rohelise puuga, mis juhtub siis, kui puu on kuivanud?“
Naa, mete ma atahori bisa tao raꞌasususaꞌ onaꞌ ia neu atahori nda mana tao salaꞌ sa, saa fai neu atahori deꞌulakaꞌ?”
32 Nad võtsid kaasa ka kaks teist, kes olid kurjategijad, et need koos temaga hukata.
Leleꞌ soldꞌadꞌu ra rendi Yesus, ara o lea rendi atahori deꞌulakaꞌ rua, fo rae hukun risa se ro Yesus.
33 Kui nad jõudsid paika, mida nimetatakse Koljuks, lõid nad ta risti koos kurjategijatega, üks neist temast paremal ja teine temast vasakul.
Ara losa mamanaꞌ esa, naran ‘Langga ruiꞌ’. Boe ma ara mbaku Yesus no atahori deꞌulakaꞌ karuaꞌ ra esa-esaꞌ neu hau ngganggen. Basa ma ara sela raririiꞌ hau ngganggeꞌ naa ra. Ara mbaku atahori deꞌulakaꞌ esa sia Yesus bobꞌoa onan, ma esa sia bobꞌoa diin.
34 Jeesus ütles: „Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad.“Nad jaotasid tema riideid, heites nende pärast täringut.
[Leleꞌ naa, Yesus hule-oꞌe nae, “Amaꞌ! Fe ambon neu atahori ia ra sala nara, te ara nda rahine saa fo ara taoꞌ ia sa.”] Basa ma, soldꞌadꞌu ra lea lot fo rae rahine seka mana hambu Yesus bꞌadu narun.
35 Rahvas seisis ja vaatas ning juhid irvitasid Jeesuse üle. „Teisi ta päästis, päästku nüüd ennast, kui ta tõesti on Jumala Messias, see Valitu, “ütlesid nad.
Atahori hetar rema ranilu sia mamanaꞌ naa. Atahori Yahudi ra malangga nara raneneut Yesus rae, “Ana fee masodꞌaꞌ neu atahori laen ra, te nda bisa tao nasodꞌa nala Aon sa. Mete ma tebꞌeꞌ-tebꞌeꞌ Eni, Kristus, fo Lamatualain pili memaꞌ, na, hela neu fo Ana onda mia hau ngganggeꞌ naa leo.
36 Ka sõdurid pilkasid teda; nad tulid tema ligi, pakkusid talle veiniäädikat ja ütlesid:
Soldꞌadꞌu naa ra o raneneut E boe. Ara fati E anggor maꞌeiꞌ,
37 „Kui sa oled juutide kuningas siis päästa ennast!“
ma nggasi raꞌaꞌeꞌeiꞌ rae, “Mete ma ho ia tebꞌe-tebꞌeꞌ atahori Yahudi ra manen, na, tao musodꞌa aom leo!”
38 Jeesuse kohal oli silt, kuhu oli kirjutatud: „See on juutide kuningas.“
Ara suraꞌ sia papaꞌ sa oi, “Ia atahori Yahudi ra manen.” Basa ma ara mbaku papaꞌ naa sia Yesus langgan ataꞌ, fo rafadꞌe saa de sira hukun E.
39 Üks seal rippuvatest kurjategijatest ühines Jeesuse solvamisega. „Kas sa polegi Messias?“küsis ta. „Siis päästa ennast ja ka meid!“
Atahori deꞌulaka sa fo mana nenembakuꞌ sia Yesus bobꞌoan o naneneut nae, “Tebꞌe ho Kristus, do? Mete ma taꞌo naa, na, tao musodꞌa basa nggita leo!”
40 Kuid teine kurjategija ei olnud nõus ja vaidles temaga: „Kas sa ei karda Jumalat, kuigi sa kannad sama karistust?“küsis ta.
Te atahori deꞌulakaꞌ esa ka ai e nae, “Weh! Ho ia, nda mumutau Lamatualain sa, do? Ho nenehukun mate onaꞌ E boe.
41 „Meie puhul on kohtuotsus õige, sest meid karistatakse selle eest, mida me tegime, aga see mees pole midagi valesti teinud.“
Ruꞌa nggita nenehukun nandaa no tatao-nonoꞌi deꞌulaka tara, Te Atahori ia nda tao deꞌulakaꞌ saa sa boe.”
42 Siis ütles ta: „Jeesus, pea mind meeles, kui sa oma kuningriiki tuled.“
Boe ma ana olaꞌ seluꞌ nae, “Yesus, e! Mete ma Amaꞌ losa nusaꞌ namo ma, na, musunedꞌa au, e.”
43 Jeesus vastas: „Ma luban sulle täna, et sa oled koos minuga paradiisis.“
Yesus nataa nae, “Au helu-fuli! Faiꞌ ia boe o, ho masoꞌ mo Au isiꞌ sorga rala uu.”
44 Selleks ajaks oli käes umbes keskpäev ja pimedus langes üle kogu maa kuni kella kolmeni pärastlõunal.
Leleꞌ naa, reorendu ena. Te relo a nda naronda sa, de maꞌahatu kibꞌu-kibꞌuꞌ babꞌata nala mamanaꞌ naa, losa liiꞌ telu bobꞌon. Sia Ume Hule-Oꞌe Huuꞌ a hambu teme loa-naru monaeꞌ nenelondaꞌ bambi Lamatualain Kama Meumare Manaselin. Aiboiꞌ ma, teme loa-naruꞌ monaeꞌ a sii neu rua.
45 Päikesevalgus kustus ja templi eesriie kärises kaheks.
46 Jeesus hüüdis valju häälega: „Isa, ma annan end sinu kätesse!“Kui ta seda öelnud oli, tegi ta oma viimase hingetõmbe.
Mia mamanaꞌ naran ‘Langga Ruiꞌ’ naa, Yesus nggasi nahereꞌ nae, “Amaꞌ! Ia na Au fee samana ngga neu Nggo.” Ana olaꞌ basa naꞌo naa, ma etu hahaen boe.
47 Kui sadakonnaülem nägi, mis juhtus, ülistas ta Jumalat ja ütles: „See mees oli kindlasti süütu.“
Hambu soldꞌadꞌu Roma esa nambariiꞌ deka Yesus hau ngganggen. Leleꞌ ana nita Yesus mamaten, ma ana koa-kio Lamatualain nae, “Waa! Atahori ia tebꞌe-tebꞌeꞌ rala ndoos, o!”
48 Kui kogu rahvas, kes oli tulnud vaatama, nägi, mis juhtus, läksid nad koju ja lõid kurvastuses vastu rindu.
Leleꞌ atahori hetar mana raꞌabꞌue sia naa rita Yesus mamaten ma, fale rala nara, ma baliꞌ no rala sususaꞌ.
49 Aga kõik need, kes tundsid Jeesust, kaasa arvatud naised, kes olid talle Galileast saadik järgnenud, jälgisid seda eemalt.
Te Yesus atahori nara rambariiꞌ lalanik siaꞌ a dodꞌooꞌ mete Yesus mamaten. Mama-mama mana tungga E mia Galilea losa Yerusalem o sia naa boe.
50 Oli üks mees nimega Joosep, kes oli hea ja aus. Ta oli nõukogu liige,
Leleꞌ Yesus mate ena ma, hambu atahori esa sangga dalaꞌ fo nae naꞌondaꞌ Yesus ao-sisin mia hau ngganggeꞌ fo neu naꞌoi E no malolole. Atahori naa naran Yusuf, mia kota Arimatea. Yusuf ralan ndoos, ma ana tao dꞌala maloleꞌ naeꞌ. Ana nea-nea fo Lamatualain natudꞌu Eni toꞌu parendan. Eni o esa mia mana endoꞌ neꞌetuꞌ dedꞌea agama Yahudi, te ana nda naꞌaheiꞌ tungga neꞌetuꞌ fo hukun mate Yesus sa.
51 kuid ta ei olnud nende otsuste ja tegudega nõus olnud. Ta oli pärit Juuda linnast Arimaatiast ning ootas innukalt Jumala riiki.
52 Joosep läks Pilaatuse juurde ja küsis Jeesuse surnukeha.
Huu ana nae naꞌondaꞌ Yesus ao-sisin mia hau ngganggeꞌ a, de neu nisiꞌ hofernor Pilatus fo noꞌe nae lolelau aosisiꞌ naa.
53 Kui ta oli selle alla võtnud, mässis ta selle linasesse riidesse. Ta asetas Jeesuse kasutamata hauda, mis oli kaljusse raiutud.
Ana hambu isin ma, neu naꞌondaꞌ. Basa ma ana mboti ao-sisiꞌ naa no teme meulauꞌ. Boe ma ana nendi ao-sisiꞌ naa neu mbedaꞌ sia fatu ndolaꞌ esa, fo atahori feꞌe paa basa ena. Mamana rates naa, esa nda feꞌe pake sa boe.
54 Oli valmistuspäev ja hingamispäev oli peagi algamas.
Yesus mamaten, nandaa no hari lima. Leleꞌ Yusuf se raꞌoi basa ma, bobꞌoꞌ ena. Mete ma relo a mopo ena, na, atahori Yahudi fai hule-oꞌen nae losa ena.
55 Naised, kes olid tulnud koos Jeesusega Galileast, olid Joosepile järgnenud ning näinud hauda, kuhu Jeesuse surnukeha oli pandud.
Mama-mama mana rema ro Yesus mia Galilea, ara tungga ro Yusuf rae rahine ana tao ao-sisin sia rates bee.
56 Nad läksid koju tagasi ning valmistasid lõhnataimi ja salve. Aga hingamispäeval nad puhkasid käsu järgi.
Ara mete malolole rala rates naa, boe ma mama naa ra baliꞌ fo sadꞌia bꞌunaꞌ rambe ma mina maꞌameniꞌ. Leleꞌ relo a mopo ma, ara raloeꞌ tao ues, tungga atahori Yahudi ra fai hule-oꞌe nara atoran na. Ara rahani fai hule-oꞌeꞌ a seli, dei fo rae reu ngganggari rambe neu Yesus ao-sisin.
