Luuka 23
1 Kogu nõukogu tõusis ja viis ta Pilaatuse juurde.
Msambi wa vandu voha vevakonganiki pala, vakayima na kumpeleka Yesu palongolo ya Pilatu,
2 Seal hakkasid nad teda süüdistama. „Me avastasime, et see mees petab meie rahvast. Ta ütleb inimestele, et nad ei maksaks keisrile makse, ja ta väidab, et ta on Messias, kuningas, “ütlesid nad.
Vakatumbula kumtakila vakajova, “Tamkolili mundu uyu avayaganisa vandu vitu na kavili akuvabesa vandu vakotoka kumpela kodi nkosi wa ku Loma na kujikemela ati mwene ndi Kilisitu Msangula Nkosi.”
3 „Kas sa oled juutide kuningas?“küsis Pilaatus talt. „Nii ütled sina, “vastas Jeesus.
Pilatu akamkota Yesu, “Veve ndi Nkosi wa Vayawudi?” Yesu akamyangula, “Veve wamwene ndi ujovili, veve Nkosi wa Vayawudi.”
4 Siis ütles Pilaatus ülempreestritele ja rahvale: „Ma ei leia, et see mees oleks üheski kuriteos süüdi.“
Pilatu akavajovela vakulu va kuteta na msambi wa vandu, “Nakuchiwona chindu cheabudili mundu uyu.”
5 Aga nad jäid endale kindlaks ja ütlesid: „Ta õhutab oma õpetustega mässu kogu Juudamaal, Galileast kuni siia, Jeruusalemmani.“
Nambu vene vakajova chinganga, “Akuvakulukisa vandu kwa mawuliwu gaki mumulima woha wa Yudea, atumbwili ku Galilaya na hinu avi penapa.”
6 Kui Pilaatus seda kuulis, küsis ta: „Kas see mees on galilealane?“
Pilatu peayuwini genago, akakota, “Wu, mundu uyu ndi mkolonjinji wa ku Galilaya?”
7 Kui ta avastas, et Jeesus on pärit Heroodese kohtupiirkonnast, saatis ta tema Heroodese juurde, kes oli ka sel ajal Jeruusalemmas.
Peamanyili Yesu ihuma mumulima wewilongoswa na Helodi, ndi ampeliki kwa Helodi muni lukumbi lwenulo mewa avi ku Yelusalemu.
8 Heroodesel oli väga hea meel Jeesust nähes, sest ta oli tahtnud juba ammu temaga kokku saada. Ta oli Jeesusest kuulnud ja lootis näha, kuidas ta imet teeb.
Helodi akavya na luheku neju peamuweni Yesu. Muni amali kuyuwana mambu ga Yesu, ndi magono gamahele anogelayi kumlola Yesu cheikita gachinamtiti.
9 Ta esitas Jeesusele palju küsimusi, kuid Jeesus ei vastanud talle üldse.
Helodi amkotili Yesu makotesi gamahele, nambu Yesu nakumyangula chindu.
10 Ülempreestrid ja vaimulikud õpetajad seisid sealsamas ja süüdistasid teda vihaselt.
Vakulu va kuteta na vawula va malagizu ga Chapanga geampeli Musa vakayima kulongolo na kumtakila chinganganga.
11 Heroodes ja tema sõdurid kohtlesid Jeesust põlgusega ja mõnitasid teda. Siis asetasid nad talle õlgadele kuningliku rüü ja saatsid Pilaatuse juurde tagasi.
Helodi pamonga na vamanjolinjoli vaki vakampeli soni Yesu na kumvevesa, kangi vakamuwalika ligwanda la unkosi na kumuwuyisa kwa Pilatu.
12 Sellest päevast peale olid Heroodes ja Pilaatus sõbrad; enne seda olid nad vaenlased olnud.
Magono gamumbele Helodi na Pilatu vatamanila cha umakoko, nambu kutumbula ligono lenilo vakavya vankozi.
13 Pilaatus kutsus kokku ülempreestrid, ülemad ja rahva
Pilatu akavakemele pamonga, Vamteta vakulu na vachilongosi va Chiyawudi na vandu,
14 ning ütles neile: „Te tõite minu ette selle mehe ja süüdistasite teda rahva mässule õhutamises. Uurisin teda hoolikalt teie juuresolekul ega leidnud teda süüdi olevat selles, milles te teda süüdistasite.
akavajovela, “Mumletili mundu uyu mwijova akuvayaganisa vandu. Hinu myuwanila! Nimali kulola muhalu uwu palongolo yinu kawaka chindu cheabudili mu mambu goha gemumtakili.
15 Seda ei leidnud ka Heroodes, sest ta saatis ta meie juurde tagasi. Ta ei ole teinud midagi, mis nõuaks surmamõistmist.
Lepi nene ndu, nambu hati Helodi mewa, amuwuyisi kavili, ndava kawaka chindu cheabudili cheachiwene, kwa mundu uyu hati ahamuliwa lifwa.
16 Nii et ma lasen teda piitsutada ja siis vabastan ta.“
Yati nilagazila atovewa michapilu ya miinga, na kumulekekesa.
Mselebuko wa Pasaka, Pilatu yamganili kuvadindulila mundu mmonga kuhuma muchifungu.”
18 Aga nad kõik karjusid koos: „Tapa see mees ja lase meile Barabas vabaks!“
Nambu voha vakaywanga, “Mkoma mundu uyu! Utidindulilayi Balaba!”
19 (Barabas oli pandud vangi linnas mässus osalemise ja mõrva eest.)
Balaba asopiwi muchifungu ndava ya kukulukisa vandu muchitutu na muchitutu chenicho mundu mmonga akomiwi.
20 Pilaatus tahtis Jeesust vabaks lasta, seega rääkis ta nendega uuesti.
Pilatu aganili kumulekekesa Yesu, ndi akalongela nawu kavili vandu vevamtakili Yesu.
21 Aga nemad muudkui karjusid: „Löö ta risti! Löö ta risti!“
Nambu vene vakaywanga vakajova, “Mvambayi pamsalaba, mvambayi pamsalaba!”
22 Pilaatus küsis neilt kolmandat korda: „Aga miks? Mis kuriteo on ta teinud? Ma ei leia mingit põhjust, et teda hukata. Nii et ma lasen teda piitsutada ja siis vabastan ta.“
Pilatu akavajovela mala ya datu, “Chindu gani cheabudili mundu uyu? Nichiwona lepi chindu cheabudili hati ahamuliwa kukomiwa! Nene yati nilagiza atovewayi michapilu na kumlekekesa.”
23 Kuid nad jätkasid valjult karjudes nõudmist, et ta tuleb risti lüüa. Nende karjumine saavutas edu
Nambu vene vakayonjokesa kuywanga neju, Yesu yiganikwa avambiwayi pamsalaba, lwami zavi pamwishu zayuwaniki.
24 ja Pilaatus andis nõutud kohtuotsuse välja.
Hinu, Pilatu akahamula gahengeka.
25 Ta vabastas mässu ja mõrva eest vangistatud mehe, kuid vastavalt rahva nõudmisele saatis ta Jeesuse hukkamisele.
Akamulekekesa kuhuma muchifungu yula mweakukingiwi ndava ya kuvya pamonga na vandu muchitutu na kukoma mundu mmonga, ndi akamgotola Yesu vamukita ngati chevigana.
26 Kui sõdurid ta minema viisid, pidasid nad kinni Küreenest pärit mehe nimega Siimon, kes oli tulnud maalt linna. Nad panid risti talle selga ja sundisid seda Jeesuse taga kandma.
Pevavi mukupeleka, vakakonganeka na mundu mmonga liina laki Simoni mkolonjinji wa Kulene, mweahumayi kumgunda waki, ndi vakamkamula na kumgegesa msalaba wula mumbele ya Yesu.
27 Suur rahvahulk järgnes talle koos naistega, kes leinasid ja halasid tema pärast.
Vandu msambi kwa msambi, wamulandili, pagati yavi vavi vadala vevamuvembelayi Yesu ndava ya lipyanda.
28 Jeesus pöördus nende poole ja ütles: „Jeruusalemma tütred, ärge nutke minu pärast. Nutke iseenda ja oma laste pärast.
Yesu akavang'anamukila, akajova, “Vamawu va Yelusalemu! Mkoto kunivembela nene, nambu mujivembela mwavene na vana vinu.
29 Sest tuleb aeg, mil öeldakse: „Õnnelikud on need, kel pole lapsi, ja need, kel pole lapsi olnud, ja need, kes pole kunagi imetanud.“
Muni chakaka walabwela lukumbi, yati mwijova, ‘Mbanga yavi vadala, vangali vana na vangavaleke, amala vanganyong'esa vana!’
30 Siis öeldakse mägedele: „Langege meie peale!“ja küngastele: „Varjake meid!“
Lukumbi lwenulo, yati vandu vakuvijovela vidunda, mutigwilila na tudunda, ‘Mutigubika!’
31 Sest kui nii juhtub rohelise puuga, mis juhtub siis, kui puu on kuivanud?“
Ngati vandu vakunikitila nene chenicho mwenivili ngati mkongo uvisi, yati yivya wuli kwa nyenye mwemuvi ngati mkongo uyumu?”
32 Nad võtsid kaasa ka kaks teist, kes olid kurjategijad, et need koos temaga hukata.
Mewa vavatoli vandu vangi vavili vanyagaji vavapeliki, kukomiwa pamonga na Yesu.
33 Kui nad jõudsid paika, mida nimetatakse Koljuks, lõid nad ta risti koos kurjategijatega, üks neist temast paremal ja teine temast vasakul.
Pavahikili pandu pepikemelawa, “Libangu la Mutu,” Ndi vakamvamba Yesu pamsalaba pamonga na vanyagaji vavili vala mmonga upandi waki wa kulyela na yungi upandi wa kumangeya.
34 Jeesus ütles: „Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad.“Nad jaotasid tema riideid, heites nende pärast täringut.
Yesu akajova, “Dadi, valekekesa, muni nakumanya chevikita.” Kangi, vakagavana nyula zaki kwa kuhagula kwa gudugudu.
35 Rahvas seisis ja vaatas ning juhid irvitasid Jeesuse üle. „Teisi ta päästis, päästku nüüd ennast, kui ta tõesti on Jumala Messias, see Valitu, “ütlesid nad.
Vandu vayimili kulolokesa kuni vakulu va Vayawudi chevamvevisi vijova, “Avasangwili vangi, hinu ajisangula mwene ngati mwene ndi Kilisitu mwehaguliwi na Chapanga!”
36 Ka sõdurid pilkasid teda; nad tulid tema ligi, pakkusid talle veiniäädikat ja ütlesid:
Manjolinjoli mewa vamvevisi, vamhambili Yesu na kumpela divayi yivavanu,
37 „Kui sa oled juutide kuningas siis päästa ennast!“
Vakumjovela, “Ngati chakaka veve ndi Nkosi wa Vayawudi, ujisangula wamwene!”
38 Jeesuse kohal oli silt, kuhu oli kirjutatud: „See on juutide kuningas.“
Panani ya msalaba vavikili chibawu chechayandikiwi, “Mwenuyu ndi Nkosi wa Vayawudi.”
39 Üks seal rippuvatest kurjategijatest ühines Jeesuse solvamisega. „Kas sa polegi Messias?“küsis ta. „Siis päästa ennast ja ka meid!“
Mmonga wa vanyagaji vala vevavambiwi pamsalaba akamliga Yesu, akajova “Wu, lepi chakaka kuvya veve ndi Kilisitu Msangula? Jisangula wamwene, utisangula na tete!”
40 Kuid teine kurjategija ei olnud nõus ja vaidles temaga: „Kas sa ei karda Jumalat, kuigi sa kannad sama karistust?“küsis ta.
Nambu mnyagaji yungi yula, akamuywangila muyaki akamjovela, “Veve ukumuyogopa lepi Chapanga hati padebe? Veve uhamuliwi mewawa.
41 „Meie puhul on kohtuotsus õige, sest meid karistatakse selle eest, mida me tegime, aga see mees pole midagi valesti teinud.“
Veve na nene yikutigana tihamuliwa ndava ya kunyaga kwitu. Nambu mundu uyu kawaka hati chimonga cheabudili.”
42 Siis ütles ta: „Jeesus, pea mind meeles, kui sa oma kuningriiki tuled.“
Kangi akamjovela Yesu, “Veve Yesu! Ukoto kunikosiwa peuyingila Munkosi waku!”
43 Jeesus vastas: „Ma luban sulle täna, et sa oled koos minuga paradiisis.“
Yesu akamyangula, “Chakaka nikujovela lelu yati tivya na nene kupaladiso.”
44 Selleks ajaks oli käes umbes keskpäev ja pimedus langes üle kogu maa kuni kella kolmeni pärastlõunal.
Kutumbula saa sita muhi, chitita chikagubika mulima woha mbaka saa tisa,
45 Päikesevalgus kustus ja templi eesriie kärises kaheks.
na lilanga likakotoka kulangasa na lipazia lelakovikwi mu Nyumba ya Chapanga likapapuka vipandi vivili.
46 Jeesus hüüdis valju häälega: „Isa, ma annan end sinu kätesse!“Kui ta seda öelnud oli, tegi ta oma viimase hingetõmbe.
Yesu akavemba kwa lwami luvaha, “Dadi! Mumawoko gaku nigotola mpungu wangu!” Akadumuka mpungu.
47 Kui sadakonnaülem nägi, mis juhtus, ülistas ta Jumalat ja ütles: „See mees oli kindlasti süütu.“
Mkulu wa manjolinjoli yula peagawene gegahumalili, akamulumba Chapanga akajova, “Chakaka mundu uyu avi mbwina!”
48 Kui kogu rahvas, kes oli tulnud vaatama, nägi, mis juhtus, läksid nad koju ja lõid kurvastuses vastu rindu.
Na vandu voha vevakonganiki penapo ndava ya lijambu lenilo pavagawene gegahumalili gala, vakawuya kunyumba zavi, kuni vakujitova nganga cha ngolongondi.
49 Aga kõik need, kes tundsid Jeesust, kaasa arvatud naised, kes olid talle Galileast saadik järgnenud, jälgisid seda eemalt.
Vankozi vaki voha pamonga na vadala vealongosini nawu kuhuma ku Galilaya, vayimili cha kutali kulola mambu genago.
50 Oli üks mees nimega Joosep, kes oli hea ja aus. Ta oli nõukogu liige,
Kwavi na mundu mmonga liina laki Yosefu, avi mmonga wa vachilongosi wa libanji likulu la Vayawudi. Avi mundu mbwina na kukita geigana Chapanga,
51 kuid ta ei olnud nende otsuste ja tegudega nõus olnud. Ta oli pärit Juuda linnast Arimaatiast ning ootas innukalt Jumala riiki.
mwene nakuyidakilana gevapangili na kugakita vachilongosi vayaki va libanji likulu la Vayawudi. Yosefu avi mkolonjinji wa Alimatei, ndi avi mukulindila kubwela kwa Unkosi wa Chapanga.
52 Joosep läks Pilaatuse juurde ja küsis Jeesuse surnukeha.
Mundu mwenuyo akahamba kwa Pilatu kumuyupa atola higa ya Yesu.
53 Kui ta oli selle alla võtnud, mässis ta selle linasesse riidesse. Ta asetas Jeesuse kasutamata hauda, mis oli kaljusse raiutud.
Akayihulusa higa kuhuma pamsalaba, akayitindisila nyula ya msopi na kuvika mulitinda lelahongoliwi pamhana ya litalau, lavi langavikiwa mundu.
54 Oli valmistuspäev ja hingamispäev oli peagi algamas.
Lavi ligono la kutendelekeha, Ligono la Kupumulila ndi latumbukana.
55 Naised, kes olid tulnud koos Jeesusega Galileast, olid Joosepile järgnenud ning näinud hauda, kuhu Jeesuse surnukeha oli pandud.
Vadala vevalongosini na Yesu kuhuma ku Galilaya vakamulanda Yosefu na kuliwona litinda na higa ya Yesu cheuvikiwi.
56 Nad läksid koju tagasi ning valmistasid lõhnataimi ja salve. Aga hingamispäeval nad puhkasid käsu järgi.
Kangi vakawuya kunyumba, vakatendelekela mahuta geginungalila bwina ga kunyala higa ya Yesu. Ligono la Kupumulila vapumulili ngati malagizu ga Chapanga geampeli Musa chegilagiza.
