Luuka 23
1 Kogu nõukogu tõusis ja viis ta Pilaatuse juurde.
He bessan shiiqida shanggoti ubbay denddidi Yesuusa Philaaxoosakko efidosona.
2 Seal hakkasid nad teda süüdistama. „Me avastasime, et see mees petab meie rahvast. Ta ütleb inimestele, et nad ei maksaks keisrile makse, ja ta väidab, et ta on Messias, kuningas, “ütlesid nad.
“Ha uray nu asaa balethishin, kawuwas giira giironna mela diggishininne qassi, ‘Taani Kiristtoosa hintte kawuwa’ yaagishin demmida” yaagidi mootidosona.
3 „Kas sa oled juutide kuningas?“küsis Pilaatus talt. „Nii ütled sina, “vastas Jeesus.
Philaaxoosi Yesuusa, “Neeni Ayhudeta kawoyye?” yaagidi oychchis. Yesuusi, “Ee, ne gidayssa mela” yaagis.
4 Siis ütles Pilaatus ülempreestritele ja rahvale: „Ma ei leia, et see mees oleks üheski kuriteos süüdi.“
Philaaxoosi kahine halaqatakkonne asaakko, “Ha uraa bolla taani issi balakka demmabiikke” yaagis.
5 Aga nad jäid endale kindlaks ja ütlesid: „Ta õhutab oma õpetustega mässu kogu Juudamaal, Galileast kuni siia, Jeruusalemmani.“
Shin entti, “Ha uray Galiilappe doomidi hayssa gakkanaw Yihuda kumethaa iitabaas denthethees” yaagidi minthi odidosona.
6 Kui Pilaatus seda kuulis, küsis ta: „Kas see mees on galilealane?“
Philaaxoosi hessa si7ida wode Yesuusi Galiila aseekko eranaw koyidi iya oychchis.
7 Kui ta avastas, et Jeesus on pärit Heroodese kohtupiirkonnast, saatis ta tema Heroodese juurde, kes oli ka sel ajal Jeruusalemmas.
Yesuusi Heroodisa biittaafe yida asi gideyssa Philaaxoosi erida wode Heroodisi he wode Yerusalaamen de7iya gisho iyaakko yeddis.
8 Heroodesel oli väga hea meel Jeesust nähes, sest ta oli tahtnud juba ammu temaga kokku saada. Ta oli Jeesusest kuulnud ja lootis näha, kuidas ta imet teeb.
Heroodisi Yesuusa be7anaw daro wodeppe koyishe de7iya gisho, iya be7ida wode daro ufayttis. Ays giikko, iyabaa si7ida gisho malaalisiyabaa oothin be7anaw amottishe de7ees.
9 Ta esitas Jeesusele palju küsimusi, kuid Jeesus ei vastanud talle üldse.
Heroodisi Yesuusa daro oyshota oychchis, shin I aykkoka zaaribeenna.
10 Ülempreestrid ja vaimulikud õpetajad seisid sealsamas ja süüdistasid teda vihaselt.
Kahineta halaqatinne higge asttamaareti yan eqqidi minthidi iya mootosona.
11 Heroodes ja tema sõdurid kohtlesid Jeesust põlgusega ja mõnitasid teda. Siis asetasid nad talle õlgadele kuningliku rüü ja saatsid Pilaatuse juurde tagasi.
Herodisaranne iya wotaaddaretara Yesuusa kadhidosonanne leqisidosona. Bonchcho afilaa mayzidi Philaaxoosakko zaaridi yeddidosona.
12 Sellest päevast peale olid Heroodes ja Pilaatus sõbrad; enne seda olid nad vaenlased olnud.
Herodisaranne Philaaxoosara kase morkkeshin he gallas wolla giigidosona.
13 Pilaatus kutsus kokku ülempreestrid, ülemad ja rahva
Philaaxoosi kahine halaqata, asaa haareyssatanne asaa xeegidi,
14 ning ütles neile: „Te tõite minu ette selle mehe ja süüdistasite teda rahva mässule õhutamises. Uurisin teda hoolikalt teie juuresolekul ega leidnud teda süüdi olevat selles, milles te teda süüdistasite.
“‘Ha uray asaa geellatethas denthethees’ gidi taakko ehideta. Takka hintte sinthan pilggada hintte shiishida mootuwas aybi balakka demmabiikke.
15 Seda ei leidnud ka Heroodes, sest ta saatis ta meie juurde tagasi. Ta ei ole teinud midagi, mis nõuaks surmamõistmist.
Heroodisi, hessatho aybi balakka iya bolla demmiboonna gisho nuukko yeddis. Tumakka ha uray hayqos gathiya aybi balakka oothibeenna.
16 Nii et ma lasen teda piitsutada ja siis vabastan ta.“
Hessa gisho, iya garaafada billa yeddana” yaagis.
Hessa I giday Faasikka Baale wode issi asi enttaw billanayssi iyaw attonnabaa gidiya gishossa.
18 Aga nad kõik karjusid koos: „Tapa see mees ja lase meile Barabas vabaks!“
Derey ubbay issi bolla, “Ha uraa gede digga, nuus Barbbaana billa” yaagidi waassidosona.
19 (Barabas oli pandud vangi linnas mässus osalemise ja mõrva eest.)
Barbbaani katamaa giddon asaa iitabaas denthethidi ase wodhdhidi qashettida asi.
20 Pilaatus tahtis Jeesust vabaks lasta, seega rääkis ta nendega uuesti.
Philaaxoosi Yesuusa billanaw koyidi asaas zaari odis.
21 Aga nemad muudkui karjusid: „Löö ta risti! Löö ta risti!“
Gidoshin, asay, “Kaqqa! Kaqqa!” yaagidi waassidosona.
22 Pilaatus küsis neilt kolmandat korda: „Aga miks? Mis kuriteo on ta teinud? Ma ei leia mingit põhjust, et teda hukata. Nii et ma lasen teda piitsutada ja siis vabastan ta.“
Philaaxoosi heedzantho, “Ha uray qohidabay aybe? Wodhos gathiya bala ta demmabiikke. Hessa gisho, garaafada yedda aggana” yaagis.
23 Kuid nad jätkasid valjult karjudes nõudmist, et ta tuleb risti lüüa. Nende karjumine saavutas edu
Entti bantta qaala dhoqqu oothidi, “Kaqettanaw bessees” gidi minthi waassidosona. Entta waasoykka xoonis.
24 ja Pilaatus andis nõutud kohtuotsuse välja.
Entta oyshaa gisho, gidi Philaaxoosi iya bolla pirddis.
25 Ta vabastas mässu ja mõrva eest vangistatud mehe, kuid vastavalt rahva nõudmisele saatis ta Jeesuse hukkamisele.
Asaa iitabaas denthetheyssanne ase wodhdhidi qashettidayssa bilettana mela woossida, he uraa enttaw billis. Shin Yesuusa entti koyidabaa oothana mela enttaw aathi immis.
26 Kui sõdurid ta minema viisid, pidasid nad kinni Küreenest pärit mehe nimega Siimon, kes oli tulnud maalt linna. Nad panid risti talle selga ja sundisid seda Jeesuse taga kandma.
Yesuusa oykkidi efishin Simoona giya Qerena biitta addey gaxareppe yishin, demmidi masqaliya toossidi Yesuusa kaallidi baana mela un77ethidosona.
27 Suur rahvahulk järgnes talle koos naistega, kes leinasid ja halasid tema pärast.
Daro asaynne bantta tiraa iccishe yeekkiya maccasati iya guyiyara kaalloosona.
28 Jeesus pöördus nende poole ja ütles: „Jeruusalemma tütred, ärge nutke minu pärast. Nutke iseenda ja oma laste pärast.
Shin Yesuusi enttako guye simmidi, “Hinttenoo, Yerusalaame maccasato, hintte huu7esinne hintte naytas yeekkiteppe attin taw yeekkofite.
29 Sest tuleb aeg, mil öeldakse: „Õnnelikud on need, kel pole lapsi, ja need, kel pole lapsi olnud, ja need, kes pole kunagi imetanud.“
‘Hekko maynthati, yelonna ulotinne dhanthonna dhanthati anjjettidosona’ hintte yaagana gallasay yaana.
30 Siis öeldakse mägedele: „Langege meie peale!“ja küngastele: „Varjake meid!“
He wode dereta, ‘Nu bolla kunddite’, zumatakka, ‘Nuna kammite’ yaagana.
31 Sest kui nii juhtub rohelise puuga, mis juhtub siis, kui puu on kuivanud?“
Hiza, qaye mithaa hessatho oothiko mela mithaa waatanddeshsha?” yaagis.
32 Nad võtsid kaasa ka kaks teist, kes olid kurjategijad, et need koos temaga hukata.
Iyara wodhanaw hara nam77u worandzota efidosona
33 Kui nad jõudsid paika, mida nimetatakse Koljuks, lõid nad ta risti koos kurjategijatega, üks neist temast paremal ja teine temast vasakul.
Qeeraniyo geetettiya bessaa gathidi kaqqidosona. Worandzotappe issuwa ushachcha baggara hankkuwa haddirssa baggara kaqqidosona.
34 Jeesus ütles: „Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad.“Nad jaotasid tema riideid, heites nende pärast täringut.
Yesuusi, “Ta aawaw, entti ay oothiyako eronna gisho, neeni enttaw atto yaaga” yaagis. Entti iya afilaa bolla saama yeggidi shaakettidi ekkidosona.
35 Rahvas seisis ja vaatas ning juhid irvitasid Jeesuse üle. „Teisi ta päästis, päästku nüüd ennast, kui ta tõesti on Jumala Messias, see Valitu, “ütlesid nad.
Asay eqqidi xeellosona, shin deriya haareyssati, “Harata ashshis; Xoossay doorida Kiristtoosi iya gidikko ane bana ashsho” yaagidi leqisidosona.
36 Ka sõdurid pilkasid teda; nad tulid tema ligi, pakkusid talle veiniäädikat ja ütlesid:
Wotaaddareti iyaakko shiiqidi, caala woyne ushshaa immidosona.
37 „Kui sa oled juutide kuningas siis päästa ennast!“
Yaatidi, “Neeni Ayhudeta kawo gidikko ne huu7iya ashsha” yaagidi leqisidosona.
38 Jeesuse kohal oli silt, kuhu oli kirjutatud: „See on juutide kuningas.“
Iyaw huu7e baggara, “Hayssi Ayhudeta kawo” yaagiya xuufey de7ees.
39 Üks seal rippuvatest kurjategijatest ühines Jeesuse solvamisega. „Kas sa polegi Messias?“küsis ta. „Siis päästa ennast ja ka meid!“
Kaqettida worandzotappe issoy cashshe sa7ara goochchishe, “Ane neeni Kiristtoosa gidikko, nenakka nunakka ashsha” yaagis.
40 Kuid teine kurjategija ei olnud nõus ja vaidles temaga: „Kas sa ei karda Jumalat, kuigi sa kannad sama karistust?“küsis ta.
Shin hankko worandzoy, “Neeni hayssa mela pirddan de7ashe hari attoshin, Xoossaas yayyikii?
41 „Meie puhul on kohtuotsus õige, sest meid karistatakse selle eest, mida me tegime, aga see mees pole midagi valesti teinud.“
Nuuni nu balaas bessiya pirdda ekkoos, shin ha uray issi iitabaakka oothibeenna” yaagidi hanqettis.
42 Siis ütles ta: „Jeesus, pea mind meeles, kui sa oma kuningriiki tuled.“
Qassika, “Yesuusa, ne ne kawotethaara yaa wode tana qoppa” yaagis.
43 Jeesus vastas: „Ma luban sulle täna, et sa oled koos minuga paradiisis.“
Yesuusi, “Ta new tuma odays; hachchi neeni taara gannaten gidana” yaagis.
44 Selleks ajaks oli käes umbes keskpäev ja pimedus langes üle kogu maa kuni kella kolmeni pärastlõunal.
He gallas usuppun saateppe bidi uddufun saate gakkanaw away poo7uwa diggida gisho, biitta ubbaa bolla dhuma gidis. Xoossa Keetha magaraajjoy daakettidi nam77an shaakettis.
45 Päikesevalgus kustus ja templi eesriie kärises kaheks.
46 Jeesus hüüdis valju häälega: „Isa, ma annan end sinu kätesse!“Kui ta seda öelnud oli, tegi ta oma viimase hingetõmbe.
Yesuusi, qaala dhoqqu oothidi, “Ta aawaw, ta ta shemppiw ne kushen sheedhdhays” yaagidi hayqqis.
47 Kui sadakonnaülem nägi, mis juhtus, ülistas ta Jumalat ja ütles: „See mees oli kindlasti süütu.“
Mato halaqay, hanidayssa be7idi, “Hayssi uray tumakka xillo” yaagidi Xoossaa galatis.
48 Kui kogu rahvas, kes oli tulnud vaatama, nägi, mis juhtus, läksid nad koju ja lõid kurvastuses vastu rindu.
Ha haniyabaa be7anaw he bessaa shiiqida asay ubbay hanidabaa be7ida wode bantta tiraa iccishe bantta soo simmidosona.
49 Aga kõik need, kes tundsid Jeesust, kaasa arvatud naised, kes olid talle Galileast saadik järgnenud, jälgisid seda eemalt.
Gidoshin, Yesuusa matan eriya asay ubbay, hessadakka Galiilappe kaallidi yida maccasati hessa be7ishe haahon eqqidosona.
50 Oli üks mees nimega Joosep, kes oli hea ja aus. Ta oli nõukogu liige,
Ayhude shanggotappe issoy, Yoosefa geetettiya uray de7ees. I Armmatiyasa geetettiya Yihuda katamaappe yis. I lo77onne Xillo asi gidiya gisho Xoossaa kawotethaa yuussaa naagees. Shanggotappe issuwa gidishe entta zoretethaaninne oosuwan deenna.
51 kuid ta ei olnud nende otsuste ja tegudega nõus olnud. Ta oli pärit Juuda linnast Arimaatiast ning ootas innukalt Jumala riiki.
52 Joosep läks Pilaatuse juurde ja küsis Jeesuse surnukeha.
He uray Philaaxoosakko bidi, Yesuusa ahaa mooganaw taw imma gidi woossis.
53 Kui ta oli selle alla võtnud, mässis ta selle linasesse riidesse. Ta asetas Jeesuse kasutamata hauda, mis oli kaljusse raiutud.
Philaaxoosi ekka yaagin, Yesuusa ahaa wodhisidi afilara xaaxis. Zaallafe woocidi kessida hara asi moogettonna ooratha duufon wothis.
54 Oli valmistuspäev ja hingamispäev oli peagi algamas.
Sambbaati gelana haniya gisho, he gallasay giigetetha qamma.
55 Naised, kes olid tulnud koos Jeesusega Galileast, olid Joosepile järgnenud ning näinud hauda, kuhu Jeesuse surnukeha oli pandud.
Galiilappe denddidi Yesuusa kaallidi yida maccasati Yoosefara bidi iya ahaa waati moogiyakko duufuwa akeekidi be7idosona.
56 Nad läksid koju tagasi ning valmistasid lõhnataimi ja salve. Aga hingamispäeval nad puhkasid käsu järgi.
Yaappe simmidi shittonne qibaatiya giigisidosona. Higgey kiitteyssa mela Sambbaata gallas shemppi pee7idosona.
