Luuka 2
1 Sel ajal andis keiser Augustus välja seaduse, et Rooma impeeriumis tuleb kõiki hõlmav rahvaloendus.
E ndalogo, Kaisar Agusto nogolo chik mondo okwan ji e piny Rumi duto.
2 See oli esimene rahvaloendus Süüria maavalitseja Küreeniuse ajal.
(Ma ne en kweno mokwongo mane otimore ka Kwirinio ne en ruodh Siria.)
3 Niisiis läks igaüks oma linna end kirja panema.
To ngʼato ka ngʼato nodhi e dalagi owuon mondo ondik nyinge.
4 Joosep põlvnes kuningas Taavetist, seepärast lahkus ta Galileas asuvast Naatsaretist, et minna Juudamaale Petlemma, Taaveti linna.
Kuom mano, Josef bende noa e dala mar Nazareth, e piny Galili modhiyo Judea nyaka Bethlehem e dala mar Daudi, nikech ne en achiel kuom joodgi kendo anywola gi Daudi.
5 Ta läks end sinna kirja panema koos Maarjaga, kes oli temaga kihlatud ja lapseootel.
Nodhi kuno mondo okwane kod Maria, mane osingore mondo okendi, kendo nogeno yudo nyathi.
6 Kui nad seal olid, jõudis kätte lapsesaamise aeg.
Kane gin kuno, kinde mar nywolo nyathi nochopo,
7 Maarja tõi ilmale oma esmasündinud poja, mähkis ta riidelappidesse ja asetas sõime, sest võõrastemajas ei olnud vabu tube.
to nonywolo nyathine makayo, ma wuowi. Ne oboye gi nanga kendo nokete e sanduku mar chiemb dhok, nikech ne onge thuolo e od welo.
8 Seal lähedal olid mõned karjased öösel väljadel ja valvasid oma karja.
To ne nitie jokwadh rombe manodak oko e lek machiegni kanyo, ka girito jambgi gotieno.
9 Neile ilmus Issanda ingel ja Issanda hiilgus paistis nende ümber. Nad kohkusid üliväga!
Malaika mar Ruoth nobiro irgi kendo duongʼ mar Ruoth Nyasaye norieny, molworogi, mine giluor.
10 „Ärge kartke!“ütles ingel neile. „Tulin teile tooma head uudist, mis rõõmustab kõiki inimesi.
To malaika nowachonegi niya, “Kik uluor. Akelonu wach maber mar mor maduongʼ mabiro bedo ni ji duto.
11 Täna sündis teile siin, Taaveti linnas, Päästja. Ta on Messias, Issand.
Kawuononi e dala mar Daudi, osenywolnu Jawar; en Kristo Ruoth.
12 Te tunnete ta ära selle märgi järgi: te leiate lapse riidelappidesse mähitud ja sõimes lebamas.“
Mani nobednu ranyisi: Ubiro yudo nyathi ma obo gi nengni ka onindo ei sanduku mar chiemb dhok.”
13 Äkki ilmus palju taevaseid olevusi, kes ülistasid Jumalat, öeldes:
Apoya nono oganda maduongʼ mar jopolo nothinyore kod malaika ka gipako Nyasaye kendo wacho niya,
14 „Au olgu taeva Jumalale ja maa peal rahu inimestele, kes on talle meele järele!“
“Duongʼ obed ni Nyasaye e polo malo kendo kwe obed e piny ne ji ma Nyasaye oyiero.”
15 Pärast seda kui inglid olid lahkunud ja tagasi taevasse läinud, ütlesid karjased üksteisele: „Lähme Petlemma ja vaatame, mis on toimunud sellega seoses, millest Issand meile rääkis.“
Kane malaika noseweyo jogi kendo dhiyo e polo, jokwath nowacho kendgi niya, “Wadhiuru Bethlehem mondo wane gima osetimore, ma Ruoth osenyisowa kuome ni.”
16 Nad kiirustasid sinna ning leidsid Maarja, Joosepi ja lapse, kes lamas sõimes.
Kuom mano negidhiyo mapiyo kendo negiyudo Maria gi Josef kod nyathi konindo e sanduku mar chiemb dhok.
17 Kui nad olid seda ise näinud, siis levitasid nad uudist toimunust ja sellest, mida oli neile selle lapse kohta räägitud.
Kane gisenene, negilando wach mar gima ne owachnegi kuom nyathini,
18 Kõik, kes seda kuulsid, olid karjaste jutust hämmastunud.
Kendo ji duto manowinjo wachni, nowuoro gima jokwath nowachonegi.
19 Kuid Maarja pidas hoolikalt meeles kõik, mis oli juhtunud, ning mõtles selle peale sageli.
To Maria nokano wechegi duto kendo nokanogi e chunye.
20 Karjased läksid tagasi oma karja valvama ning ülistasid ja tänasid Jumalat kõige eest, mida nad olid kuulnud ja näinud, sest kõik oli just nii, nagu neile oli öeldud.
Jokwath nodok, ka gipako Nyasaye kendo miyo Nyasaye duongʼ kuom gik moko duto mane gisewinjo kendo neno, mana kaka nosenyisgi.
21 Kaheksa päeva pärast oli aeg laps ümber lõigata ja talle pandi nimeks Jeesus. See oli nimi, mille ingel oli andnud enne, kui ema oli lapseootele jäänud.
Odiechiengʼ mar aboro kane kinde monego otere nyangu ochopo nomiye nying ni Yesu, nyingno mane malaika osemiye kapok omak ichne.
22 Kui nende puhastusaeg vastavalt Moosese seadusele lõppes, viisid Joosep ja Maarja ta Jeruusalemma, et teda Issanda ette tuua,
Kane kinde ochopo mar pwodhruok kaka Chik mar Musa nochopo, Josef gi Maria notere Jerusalem mondo gichiwe ne Ruoth Nyasaye
23 nagu Issanda seadus ütleb: „Kõik esmasündinud pojad tuleb Issandale pühitseda.“
(mana kaka nondiki e chik mar Ruoth Nyasaye niya, “Nyathi ka nyathi makayo ma wuowi nyaka wal ne Ruoth”),
24 Seal tõid nad ohvri, nagu Jumala seadus määrab, „paari turteltuvisid või kaks noort tuvi“.
kendo kitimo misango koluwore gi gima owachi e Chik mar Ruoth Nyasaye ni mondo ochiw: “akuch odugla ariyo kata nyithi akuru ariyo.”
25 Tol ajal elas Jeruusalemmas mees nimega Siimeon. Siimeon tegi seda, mis oli hea, ja ta oli väga vaga. Ta ootas pikisilmi Iisraeli lootust ja Püha Vaim oli tema peal.
E kindeno ne nitiere ngʼato Jerusalem miluongo ni Simeon, ne en ngʼat makare kendo moluoro Nyasaye. Norito loch mar Israel, kendo Roho Maler neni kuome.
26 Püha Vaim oli talle näidanud, et ta ei sure enne, kui on näinud Issanda Messiat.
Roho Maler nofwenyone ni ok obi tho kapok oneno Kristo ma Ruoth Nyasaye biro oro.
27 Vaimu juhtimist järgides läks ta templisse. Kui Jeesuse vanemad tõid väikese poisi, et teda pühendada, nagu Seadus nõudis,
Roho notelone motere ei hekalu. Kane jonywol okelo nyathigi ma Yesu mondo otimne gino ma Chik dwaro,
28 võttis Siimeon Jeesuse sülle, tänas Jumalat ja ütles:
Simeon nokawe moriwe e bade kendo nopako Nyasaye, kowacho niya,
29 „Issand ja Õpetaja, nüüd saad oma sulasel lasta rahus surra, nagu sa tõotasid,
“Ruoth Nyasaye Manyalo Gik Moko Duto, kaka ne isesingo, koro we jatichni odhi gi kwe.
30 sest ma olen ise näinud sinu päästet,
Nimar wengena oseneno warruokni,
31 mille sa oled kõigi jaoks valmistanud.
miseiko e nyim ji duto,
32 Ta on valgus, mis näitab rahvastele sind, sinu rahva Iisraeli hiilgust.“
ler mar fweny ne joma ok jo-Yahudi, to mar duongʼ ni jogi Israel.”
33 Jeesuse isa ja ema olid rabatud sellest, mida Siimeon tema kohta ütles.
Wuon gi min nyathi nowuoro wach mane owach kuome.
34 Seejärel Siimeon õnnistas neid ja ütles Jeesuse emale Maarjale: „Määratud on, et selle lapse tõttu paljud Iisraelis langevad ja paljud tõusevad. Ta on märk Jumalalt, mille paljud hülgavad,
Eka Simeon nogwedhogi kendo nowachone Maria, min mare niya, “Nyathini oketi mondo okel podho piny gichungʼ malo mar ji mangʼeny e Israel, kendo obed ranyisi mibiro wuo kuome marach.
35 näidates sellega, mida nad tegelikult mõtlevad. Aga sina tunned, nagu tungiks mõõk otse sinust läbi.“
Kuom mano paro mag chunje mangʼeny ibiro fwenyo. To ligangla biro chwoyo chunyi in iwuon bende.”
36 Jeruusalemmas elas ka naisprohvet Hanna. Ta oli Aaseri suguharust, Penueli tütar, ning ta oli väga vana. Ta oli olnud abielus seitse aastat
Ne nitie janabi madhako bende, Ana, nyar Fanuel ma ja-dhood Asher. Ne oti ahinya; bende noyudo osedak gi chwore higni abiriyo bangʼ kendne,
37 ning oli siis leseks jäänud. Ta oli kaheksakümne nelja aastane. Ta veetis aega templis Jumalat ülistades, paastudes ja palvetades.
eka nodoko dhako ma chwore otho nyaka koro ne en ja-higni piero aboro gangʼwen. Ne ok oa e hekalu to nolemo otieno gi odiechiengʼ, kotweyo chiemo kendo olamo.
38 Just siis tuli ta nende juurde ja hakkas Jumalat kiitma. Ta kõneles Jeesusest kõigile, kes ootasid seda aega, mil Jumal Jeruusalemma vabastab.
Kane obiro irgi e kindeno, nogoyo erokamano ni Nyasaye kendo nowuoyo kuom nyathi ni ji duto mane ogeno kuom resruok mar Jerusalem.
39 Kui nad olid täitnud kõik, mida Jumala seadus nõudis, läksid nad tagasi oma kodulinna Naatsaretti Galileas.
Kane Josef gi Maria josetimo duto mane dwarore kaluwore gi chik mar Ruoth, negidok Galili e dala margi Nazareth.
40 Laps kasvas tugevaks ja oli väga arukas. Jumala õnnistus oli temaga.
To nyathino nodongo kendo nobedo motegno; nopongʼ kod rieko, kendo ngʼwono mar Nyasaye ne ni kuome.
41 Jeesuse vanemad rändasid igal aastal paasapühaks Jeruusalemma.
Higa ka higa jonywolne ne dhiyo Jerusalem e Sawo mar Pasaka.
42 Kui Jeesus oli kaheteistkümneaastane, läksid nad pühadele nagu alati.
Kane en ja-higni apar gariyo, negidhiyo e Sawono kaluwore kod timgi.
43 Kui pühad olid läbi ja oli aeg koju naasta, jäi poiss Jeesus Jeruusalemma, kuid tema vanemad ei teadnud seda.
Bangʼ ka sawono norumo, ka jonywolne nedok dala, wuowi Yesu nodongʼ chien Jerusalem, to ne ok gingʼeyo mani.
44 Nad oletasid, et ta oli koos kõigi teistega koju rändamas. Kui päev oli möödunud, hakkasid nad teda sõprade ja sugulaste juurest otsima.
Ka giparo ni ne en ei oganda margi, negiwuotho moromo ndalo achiel eka negichako manye e dier wedegi kod osiepe.
45 Kui nad ei suutnud teda leida, läksid nad tagasi Jeruusalemma, et teda seal otsida.
Kane ok giyude, negidok Jerusalem mondo gimanye.
46 Alles kolme päeva pärast leidsid nad ta templist. Ta istus vaimulike õpetajate keskel, kuulas neid ja esitas neile küsimusi.
Bangʼ ndalo adek negiyude ei agolni mag hekalu, kobedo e kind jopuonj, kowinjogi kendo penjogi penjo.
47 Kõik, kes kuulsid teda rääkimas, olid tema arusaamisest ja vastustest üllatunud.
Ngʼato ka ngʼato manowinje nowuoro ngʼeyone kod dwokoge.
48 Tema vanemad olid täiesti segaduses, kui nad nägid, mida ta teeb. Ema küsis talt: „Poeg, miks sa meiega niimoodi käitusid? Su isa ja mina oleme end haigeks muretsenud! Oleme sind igalt poolt otsinud!“
Kane jonywolne onene, negihum. Min-gi nowachone niya, “Wuoda, angʼo momiyo isetimonwa kamano? An kod wuonu wasedwari ka wan gi parruok.”
49 „Miks te mind otsisite?“vastas Jeesus. „Kas te ei teadnud, et ma peaksin olema siin, oma Isa kojas?“
Nopenjogi niya, “Angʼo momiyo ne umanya? Ok ungʼeyo ni onego abed e od wuora?”
50 Aga nad ei saanud aru, mida ta sellega mõtles.
To ne ok gingʼeyo gima ne owachonegi.
51 Siis läks ta koos nendega tagasi Naatsaretti ja tegi seda, mida tal kästi. Tema ema pani hoolega tähele kõike, mis oli juhtunud.
Eka nodhi nyaka Nazareth kodgi kendo nomiyogi luor kowinjogi. To min mare nokano wechegi duto e chunye.
52 Jeesus kasvas ja sai järjest targemaks ja tugevamaks ning oli Jumala ja inimeste soosingus.
To Yesu nomedo dongo kobedo gi rieko kendo e ringruok, ka en gi ngʼwono gi Nyasaye kod ji.
