Luuka 19
1 Jeesus sisenes Jeerikosse ja kõndis läbi linna.
When Jesus had entered, and was passing through Jericho,
2 Seal oli üks mees nimega Sakkeus, maksukogujate ülem. Ta oli väga rikas.
behold, a man named Zaccheus, a rich man, and chief of the publicans,
3 Ta tahtis näha, kes Jeesus on, aga kuna ta oli lühike, ei näinud ta rahvast üle.
endeavored to see what sort of person he was, but could not for the press, being of a low stature.
4 Niisiis jooksis ta ette ja ronis ühe viigipuu otsa, et näha Jeesust, kui ta mööda läheb.
Therefore, running before, he climbed up into a sycamore, to see him; having observed that he was going that way.
5 Kui Jeesus sinna jõudis, vaatas ta üles ja ütles: „Sakkeus, tule kiiresti alla! Mul on vaja täna sinu majja jääda.“
When Jesus came to the place, he looked up, and seeing him, said, Zaccheus, make haste and come down, for to-day I must abide at your house.
6 Sakkeus ronis kiiresti alla ja oli väga õnnelik, et sai Jeesuse oma kodus vastu võtta.
And he made haste, and came down, and received him joyfully.
7 Kui rahvas seda nägi, siis nad kõik kurtsid: „Ta läks sellise patuse juurde!“
When the multitude perceived this, they said, murmuring, He is gone to be entertained by a sinner.
8 Aga Sakkeus tõusis püsti ja ütles Issanda ees: „Vaata, ma annan pool oma varast vaestele ja kui olen kedagi petnud, maksan selle neljakordselt tagasi!“
But Zaccheus, presenting himself before Jesus, said, Master, half of my goods I will give to the poor; and if in anything I have wronged any man, I will restore fourfold.
9 Selle peale ütles Jeesus: „Täna on sellele majale pääste tulnud, sest see mees on näidanud, et ka tema on Aabrahami poeg.
And Jesus said, concerning him, To-day is salvation come to this house; inasmuch as he also is a son of Abraham.
10 Sest inimese Poeg tuli otsima ja päästma neid, kes on kadunud.“
For the Son of Man is come to seek and recover that which was lost.
11 Kui nad veel tähelepanelikud olid, jutustas Jeesus neile ühe loo, sest nad olid Jeruusalemma lähedal ja rahvas arvas, et Jumala riigist saab üsna kohe reaalsus.
As the people were attentive, he added this parable, because he was nigh to Jerusalem, and they fancied the Reign of God would immediately commence.
12 „Elas kord üks aadlik, kes lahkus kodust ja läks kaugele maale, et seal kuningaks kroonitud saada ja siis tagasi tulla.
A certain nobleman went abroad to procure for himself the royalty, and then return;
13 Ta kutsus oma sulastest kümme, jagas nende vahel võrdselt raha ja ütles neile: „Investeerige see raha minu tagasitulekuni.“
and having called ten of his servants, and delivered to them ten pounds, he said, improve these till I return.
14 Kuid tema omad vihkasid teda ja saatsid delegatsiooni talle järele, et öelda: „Me ei taha, et see mees saaks meie üle kuningaks.“
Now his citizens hated him; and sending an embassy after him, protested, We will not have this man for our king.
15 Pärast seda kui ta oli kuningaks kroonitud, tuli ta tagasi. Ta käskis oma sulased enda juurde tuua. Ta tahtis teada, mis kasu nad olid saanud tema antud raha investeerimisest.
When he returned, vested with royal power, he commanded those servants to be called to whom he had committed the money, that he might know what every one had gained.
16 Esimene sulane tuli sisse ja ütles: „Isand, sinu raha teenis kümme korda nii palju juurde.“
Then the first came, and said, My Lord, your pound has gained ten pounds.
17 „Tubli! Sa oled hea sulane, “ütles kuningas. „Kuna sa oled tõestanud, et oled väga väheses usaldusväärne, annan ma sinu alluvusse kümme linna.“
He answered, Well done, good servant; because you have been faithful in a very small matter, receive the government of ten cities.
18 Teine sulane tuli sisse ja ütles: „Isand, sinu raha teenis viis korda nii palju juurde.“
And the second who came, said, My Lord, your pound has gained five pounds.
19 „Ma annan sinu alluvusse viis linna, “ütles kuningas.
He answered, Be you also governor of five cities.
20 Veel üks sulane tuli sisse ja ütles: „Isand, vaata, siin on su raha, saad selle tagasi. Hoidsin seda kindlas kohas, riide sisse mässitult.
Another came, saying, My Lord, here is your pound, which I have kept laid up in a napkin;
21 Ma kartsin sind, sest sa oled karm mees. Sa võtad seda, mis ei kuulu sulle, ja lõikad sealt, kuhu sa ei ole külvanud.“
for I was afraid of you, because you are a hard master; you exact what you did not give, and reap what you did not sow.
22 „Ma mõistan su üle kohut su enda sõnade järgi, “vastas kuningas. „Sa tead, et ma olen karm mees, sinu sõnul võtan ma seda, mis ei kuulu mulle, ja lõikan sealt, kuhu ma ei ole külvanud.
He answered, Out of your own mouth, you malignant servant, I will condemn you. Did you know that I am a hard master, exacting what I did not give, and reaping what I did not sow?
23 Miks sa siis ei hoiustanud mu raha pangas, et oleksin tagasi tulles saanud oma raha intressiga kätte?“
Why, then, did you not put my money into the bank; that at my return I might have received it with interest?
24 Kuningas ütles neile, kes tema juures seisid: „Võtke raha temalt ära ja andke sellele, kes oli raha kümnekordistanud.“
Then he said to his attendants, Take the pound from him, and give it to him who has ten pounds.
25 „Aga, isand, tal on juba kümme korda rohkem, “vastasid nad.
They answered, My Lord, he has ten pounds.
26 Kuningas ütles: „Ma ütlen teile, et neile, kellel on, antakse juurde, aga neilt, kellel ei ole, võetakse ära seegi, mis neil on.
He replied, I tell you, that to every one who has, more shall be given; but from him who has not, even that which he has shall be taken.
27 Ja mis puutub mu vaenlastesse, kes ei tahtnud, et ma nende üle kuningas oleksin: tooge nad siia ja surmake minu silma all.““
But as for those my enemies, who would not have me for their king, bring them hither, and slay them in my presence.
28 Pärast seda kui Jeesus oli selle loo jutustamise lõpetanud, suundus ta Jeruusalemma poole ja kõndis edasi.
After this discourse, Jesus walked foremost, traveling toward Jerusalem.
29 Kui ta jõudis Õlimäele Betfage ja Betaania lähedal, saatis ta kaks jüngrit külla ja ütles neile:
When he approached Bethphage and Bethany, near the mountain called the Mount of Olives, he sent two of his disciples,
30 „Minge kaugemal asuvasse külla. Kui sinna jõuate, siis leiate kinniseotult sälu, kellega ei ole veel keegi ratsutanud. Päästke ta lahti ja tooge siia.
saying, Go to yonder village, where, as you enter, you will find a colt tied, on which no man ever rode; loose him, and bring him.
31 Kui keegi teilt küsib: „Miks te sälu lahti päästate?“, siis öelge lihtsalt: „Issandal on teda vaja.““
If any one ask you why you loose him, you shall answer, Because the Master needs him.
32 Nõnda siis kaks jüngrit läksid ja leidsid, et kõik oli täpselt nii, nagu Jeesus oli öelnud.
Accordingly, they who received this order, went, and found everything as he had told them.
33 Kui nad sälgu lahti päästsid, küsisid tema omanikud neilt: „Miks te sälu lahti päästate?“
As they were loosing the colt, the owners said to them, Why loose you the colt?
34 Jüngrid vastasid: „Issandal on teda vaja.“
They answered, The Master needs him.
35 Nad tõid sälu Jeesusele. Siis heitsid nad oma kuued sälu peale ja Jeesus istus talle selga.
So they brought him to Jesus, and having thrown their mantles upon the colt, set Jesus on it.
36 Kui ta edasi ratsutas, laotasid inimesed oma rõivaid tee peale.
As he went, the people spread their mantles in the way before him.
37 Kui ta Jeruusalemmale lähenes, siis just seal, kus tee hakkab Õlimäelt laskuma, hakkas kogu jüngrite hulk täiesti kõrist hüüdma rõõmsat ülistust Jumalale kõigi nende imede eest, mida nad olid näinud.
When he was so near as the descent of the Mount of Olives, the whole multitude of the disciples began to praise God in loud acclamations, for all the miracles which they had seen;
38 „Õnnistatud on kuningas, kes tuleb Issanda nimel, “hüüdsid nad. „Rahu taevas ja hiilgus kõrgeimas taevas.“
saying, Blessed be the King who comes in the name of the Lord! Peace in heaven, and glory in the highest heaven!
39 Mõned variseridest, kes olid rahva hulgas, ütlesid Jeesusele: „Õpetaja, ära luba oma jüngritel nii öelda.“
Upon this, some Pharisees in the crowd said to him, Rabbi, rebuke your disciples.
40 Aga Jeesus vastas: „Ma ütlen teile, et kui nemad oleksid vait, hakkaksid kivid kisendama!“
He answered, I tell you, that if these were silent, the stones would cry out.
41 Aga kui ta lähemale jõudis, nägi ta linna ja nuttis linna pärast.
When he came near, and beheld the city, he wept over it,
42 „Ma tõesti soovin täna, et sina, isegi sina, oleksid tundnud teed, mis viib rahusse!“ütles ta. „Aga nüüd on see sinu pilgu ees varjatud.
saying, O that thou hadst known, at least in this thy day, the things which concern thy peace! But now they are hid from thine eyes:
43 Tuleb aeg, mil su vaenlased piiravad sind, ehitavad sinu ründamiseks rampe ja ümbritsevad sind igast küljest.
for the days are coming upon thee, when thine enemies will surround thee with a rampart, and inclose thee, and shut thee up on every side;
44 Nad teevad su maatasa, sinu ja su lapsed koos sinuga. Nad ei jäta sinus kivi kivi peale, sest sa keeldusid vastu võtmast päästet, kui see sinu juurde tuli.“
and will level thee with the ground, thee and thy children, and will not leave one stone upon another, because thou didst not know the time when thou wast visited.
45 Jeesus sisenes templisse ja hakkas välja ajama kõik inimesi, kes seal kaubitsesid.
Afterward he went into the temple, and drove out thence those who sold, and those who bought in it,
46 Ta ütles neile: „Pühakirjas on öeldud, et „mu koda on palvekoda, “aga teie olete selle muutnud röövlikoopaks.“
saying to them, It is written, "My house is a house of prayer, but you have made it a den of robbers."
47 Ta õpetas templis iga päev. Ülempreestrid, vaimulikud õpetajad ja rahvajuhid üritasid teda tappa.
And he taught daily in the temple, while the chief priests and the scribes, and persons of principal note, sought his destruction;
48 Aga nad ei suutnud leida võimalust selle tegemiseks, sest kõik pidasid temast lugu ja kuulasid iga tema sõna.
but could not devise how to effect it: for all the people heard him with the greatest attention.
