Luuka 18
1 Jeesus rääkis neile selle loo, et julgustada neid palvetama igal ajal, et nad meelt ei heidaks.
Vbvrikunamv Jisu ninyigv lvbwlaksu vdwa minchisinam go minla tamsarto bunua kumbwngla doomu dubv okv vdwloka miangbv mvngsu madubv.
2 „Elas kord ühes linnas kohtunik, kes ei austanud Jumalat ega hoolinud inimestest, “selgitas Jeesus.
“Banggu guloka kvba japrianv nyi go dooto nw yvvnyika mvngdv manvgo okv Pwknvyarnv nyika busu manvgo.
3 „Samas linnas elas lesknaine, kes käis ikka ja jälle kohtuniku juures, öeldes: „Mõista mulle õigust juhtumis mu vastase vastu!“
Okv ho banggu akin hoka hvngmi goka dooto hv ninyi gvlo aaki nvgo okv ninyigv jvjv nga raabwngto vbv minto ‘nga nyiru nvnga ridarminsu dubv nga ridur labv!’
4 Mõnda aega ei tahtnud kohtunik selles suhtes midagi ette võtta, aga viimaks ütles ta endamisi: „Kuigi ma ei austa Jumalat ega hooli inimestest,
Japria jinv angv megojego riji jimakv vla mingkwngto, vbvritola anyung jemanga nw atuv minsuto, ‘Ngo Pwknvyarnvnyi busu manv vmalo nyi ha mvngdv manv gubv rijvka,
5 on see lesknaine nii tüütu, et ma hoolitsen selle eest, et õiglus seatakse jalule. Siis ei tüüta ta mind enam ega käi nii sageli mu juures.“
so hvngmi gv nga adwkaku jinam mvnwng gv lvgalo ngo ninyigv jvjv nga paadu kubv kaajire. Ngo vbv riji mabolo nw aabwngre okv ataranya lo ngaaka gvvkuji!’”
6 Kuulake, mida otsustas üks ebaõiglane kohtunik, “ütles Issand.
Okv Ahtu minbwngto, “Japrianv nyi alvmanv gv minam a tvvtoka.
7 „Kas te ei arva, et Jumal hoolitseb, et tema valitud rahva osaks saaks õiglus, nende osaks, kes hüüavad tema poole päeval ja ööl? Kas ta laseks neil teie arvates oodata?
Vjak, Pwknvyarnv nw atugv nyi gv lvgabv japjiriji maredw yvvdw aluayu bv ridur lvgabv kapki nvnga? Nw ninyia ridur svnga tapv ridw?
8 Ei, ma ütlen teile, ta mõistaks neile õigust kiiresti. Aga kui inimese Poeg tuleb, kas ta leiab maa pealt inimesi, kes temasse usuvad?“
Ngo nonua mindu, Nw bunu gvbv japjire okv hum baapubv rijire. Vbvritola nyia Kuunyilo ngv vdwlo nyiamooku so aarikunyi mvngjwng go paarikudw?”
9 Ta rääkis ka loo neist, kes on väga kindlad, et elavad õigesti, ning kes halvustavad teisi.
Atua darwk nvgobv mvngsinv okv kvvbi nyi mvnwngnga miyakaayanv vdwa Jisu so minchisinam sum minjidato.
10 „Kaks meest läks templisse palvetama. Üks oli variser ja teine maksukoguja.
“Alu golo nyi anyigo Pwknvyarnvnaam lo kumdubv vla chaato: akonv Parisi go kvvbi gonv lampu naaria nvgo.
11 Variser seisis sirgelt ja palvetas endamisi: „Jumal, ma tänan, et ma ei ole niisugune nagu teised inimesed − petised, kurjategijad, abielurikkujad või kas või samasugune nagu see maksukoguja.
Parisi angv atu hv akusubv dakrwsito okv kumto, ‘Ngo Pwknvyarnv nam, umbonyikv mvngdunv, ogulvgavbolo ngo dvgum madunv, tvvma nvgobv rima, vmalo nyi mvnwng gv ribv, yoomur nvgobv rima. Ngo nam umbonyikv vdunv ogulvgavbolo ngo alo v doonv lampunayanv aingbv rima.
12 Ma paastun kaks korda nädalas ja maksan oma sissetulekust kümnist.“
Ngo lokkanw lo loonyi go yikla doodunv, okv ngo paanam lo vring loka akonyi nam jibwng dunv.’
13 Aga maksukoguja seisis eemal. Ta ei vaadanud isegi taeva poole. Selle asemel lõi ta endale vastu rindu ja palvetas: „Jumal, palun ole mulle armuline. Ma olen patune.“
Vbvritola Lampunayanv angv adulo dakto okv ninyigv nyukmu ngvka nyido aobv baayinmato, vbvritola ninyigv haakwnglo baapv gvrila okv minto, ‘Pwknvyarnv, ngo rimurnv nyi go, ngam aya labv!’
14 Ma ütlen teile, et see mees läks koju Jumala silmis õigena, mitte see teine. Sest kes ennast ise ülendab, seda alandatakse, samas aga neid, kes end alandavad, ülendatakse.“
Ngo nonua mindunv,” Jisu minto, “Pwknvyarnv gv kaagia lo, alvnvgobv rinv lampu naayanv angv, vdwlo nw naam bv vngtokudw, Parisis angvma. Ho lvga mvnwngngv yvvdw kainvgobv mvngsudunv um miang nvgobv mvre, okv yvvdw atu v miang nvgobv mvngsudunv hum kainvgobv mvre.”
15 Vanemad tõid oma väikesi lapsi Jeesuse juurde, et ta neid oma puudutusega õnnistaks. Kui jüngrid toimuvat nägid, üritasid nad neid takistada.
Nyi mego bunugv vmi vdwa Jisu gvlo aagvjito ninyigv laak v bunuam lakpo modubv vla. Lvbwlaksu vdwv bunua vbvrinv gubv vla yamdarpato,
16 Kuid Jeesus kutsus lapsed enda juurde. „Laske väikestel lastel minu juurde tulla, “ütles ta. „Ärge takistage neid, sest Jumala riik kuulub neile, kes on nagu nemad.
vbvritola Jisu vmi vdwa nw gvlo goklwkto okv minto, “vmi vdwa ngoogvlo aamuto okv bunua mintor mabv, ogulvgavbolo Pwknvyarnv gv Karv ngv svkv nvgv gvngv.
17 Ma räägin teile tõtt: mitte keegi, kes ei võta Jumala riiki vastu nagu väike laps, ei saa sinna sisse.“
Sum mvnggap laka! Yvvdw vmi aingbv rigv rila Pwknvyarnv gv Karv nga naarwk madunv v hoka aanyu mare.”
18 Üks ülematest tuli Jeesuse juurde ja küsis talt: „Hea Õpetaja, mida ma pean tegema, et pärida igavene elu?“ (aiōnios g166)
Jius nyi rigvnv ako Jisunyi tvvkato, “Alvbv Tamsarnv, turbwng nama paanam lvgabv ngo ogugo risegubvri?” (aiōnios g166)
19 „Miks sa mind heaks nimetad?“vastas Jeesus. „Keegi ei ole hea peale Jumala.
“No nga ogubv alvnv vla mindunv?” Jisu ninyia tvvkato. “Yvvka alvnv kaama Pwknvyarnv akin mvngchik.
20 Sa tead käske: ära riku abielu, ära tapa, ära varasta, ära anna valetunnistust, austa oma isa ja ema.“
No gamkinam gaam vdwa chindu: ‘Yoomur mabvka; gwngrw gwyoka; dvcho mabvka; mvvlarula yvvnyika mium mabvka; noogv anv okv abunyi mvngdv laka.’”
21 „Ma olen lapsest saadik kõiki neid käske pidanud, “vastas mees.
Nyi angv mirwkto, “So gv gamkinam gaam vdw sum, ngo vmi anga lokv, ribwngchala ripvkunv.”
22 Kui Jeesus seda kuulis, ütles ta mehele: „Sul on puudu veel üks asi. Mine ja müü ära kõik, mis sul on, anna raha vaestele ja sul on varandus taevas. Siis tule ja järgi mind!“
Vdwlo Jisu hum tvvtokudw, nw nyi anga minto, “No rise ngv akin go doopv. No ogugo doopvdw hum mvnwngnga pyoktola morko nga heemanv vdwa jito laka, okv no nyidomooku tolo nyitvyachok reku; vbvripikula aala nga vngming gvlakuka.”
23 Aga kui mees seda kuulis, jäi ta väga kurvaks, sest ta oli väga jõukas.
Vbvritola vdwlo nyi angv hum tvvtokudw, nw achialvbv mvngru toku, ogulvgavbolo nw achialvbv nyitvto.
24 Kui Jeesus nägi tema reaktsiooni, ütles ta: „Kui raske on rikastel minna Jumala riiki!
Jisu ninyia mvngru dubv kaatoku okv minto, “Nyitvnv nyi hv Pwknvyarnv gv Karv lo aanam lvgabv achialvbv aanyu madunv!
25 Lihtsam on kaamelil nõelasilmast läbi minna kui rikkal Jumala riiki siseneda.“
Kemel gv pwsi ungrung lo vngpit tvvnam aingbv nyitvnv nyi v hum kaiyabv aanyu manam gubv Pwknvyarnv gv Karv lo aatv rinyi ridunv.”
26 Need, kes kuulsid seda, imestasid: „Kes võib siis päästetud saada?“
Nyi vdwv hum nw gvlo tvvpanv vdwv tvvkato, “Vbvrikubolo, yvv, ringnam a paala kujinv?”
27 Jeesus vastas: „Mis on inimlikus mõttes võimatu, on Jumala jaoks võimalik.“
Jisu mirwkto, “Nyi gv ogugo rinyu manamv Pwknvyarnv gv lvgabv rinyu dunv.”
28 Peetrus ütles: „Me jätsime kõik maha, et sulle järgneda!“
Vbvrikunamv Pitar minto, “Kaatoka! Ngonu nam vngming gvdubv ngonugv naam vdwa vngyu pvnv.”
29 „Ma räägin teile tõtt, “ütles Jeesus neile, „igaüks, kes jätab Jumala riigi pärast maha oma kodu, naise, vennad, vanemad või lapsed,
“Am,” Jisu bunua minto, “Okv ngo nonua jvjvbv milv jidunv yvvdw naam vmalo nyimv vmalo achiboru vmalo anvabu vmalo kuu vdwa Pwknvyarnv gv Karv lvgabv vngyu dunv.
31 Jeesus viis kaksteist jüngrit kõrvale ja ütles neile: „Me lähme Jeruusalemma ja kõik see, mida prohvetid inimese Poja kohta kirjutasid, läheb täide.
Jisu lvbwlaksu vdwa vngyi gvtoku okv bunua minto, “Tvvtoka, ngonu Jerusalem bv vngdunv, hoka nyijwk vdwgv nyia Kuunyilo gv lvga nga lvknam vdwv jvjvbv rilin jiriku.
32 Ta antakse võõramaalaste kätte, teda mõnitatakse ja solvatakse ning tema peale sülitatakse.
Ninyia kvvbi nyi vdwgvlo laklwk reku, bunu ninyia mvmin reku, nyarjikao reku, okv tachor chorke reku.
33 Nad piitsutavad teda ja tapavad ta, kuid kolmandal päeval tõuseb ta surnuist üles.“
Bunu ninyia svnyak pareku, okv mvki reku, vbvritola alu loom kochinglo nw turrap reku.”
34 Kuid nad ei saanud aru millestki, mida Jeesus neile rääkis. Tähendus oli nende eest varjatud ja nad ei mõistnud, millest ta rääkis.
Vbvritola lvbwlaksu vdwv minam vdwa akonyika chinku mato; ogu ha minpv nvdw hv bunugv lokv adu toku, okv Jisu ogu gonyi minpv nvdw um bunu chinku mato.
35 Kui Jeesus lähenes Jeerikole, istus tee ääres kerjates üks pime mees.
Jisu Jeriko gv adarlo aadungto, hoka giagonv nyi ako lamtv hoka doopv tvvla giadungto.
36 Ta kuulis rahvast mööda minemas, seepärast küsis ta, mis toimub.
Vdwlo nw nyipam vdwgv vngpit nama tvvpa tokudw, nw tvkato, “Si ogu v?”
37 Talle öeldi: „Naatsareti Jeesus läheb mööda.“
Bunu ninyia minpato, “Najaret lokv Jisu vngpit dvnvkv.”
38 Mees hüüdis: „Jeesus, Taaveti poeg, halasta mu peale!“
Nw kapla minto, “Jisu! Dabid gv kuunyilo! Nga aya mvngpa labvka!”
39 Need, kes olid rahvahulga ees, käskisid tal karjumise lõpetada ja vait jääda, kuid tema karjus üksnes valjemini: „Taaveti Poeg, halasta mu peale!“
Haabo lokv nyi vdwv ninyia yamto okv ninyia choibvkv vla minto. Vbvritola nw gamtvyayabv gokla minto, “Dabid gv kuunyilo! Nga aya mvngpa labvka!”
40 Jeesus peatus ja käskis pimeda mehe enda juurde tuua. Kui mees tuli, küsis Jeesus talt:
Vkvlvgabv Jisu daktungto okv nyikchingnv nyi anga ninyigvlo aagv dubv minto. Vdwlo nyi angv nvchilo aato kudw, Jisu ninyia tvvkato,
41 „Mida sa tahad, et ma sinu heaks teeksin?“„Issand, ma tahan jälle näha, “anus ta.
“No nga noogv lvgabv ogugo rijilabv vla mvngdunv?” “Tamsarnv,” nw mirwksito, “Ngo lvkodv kaapa nwngduku.”
42 „Siis näe!“ütles Jeesus talle. „Sinu usk minusse on su terveks teinud.“
Jisu ninyia minto, “Vbvrikunamv kaato kuka! Noogv mvngjwng ngv nam alv mopvku.”
43 Silmapilkselt suutis mees näha. Ta järgnes Jeesusele ja ülistas Jumalat. Kõik sealviibijad, kes toimunut nägid, ülistasid samuti Jumalat.
Vjakgobv nw kaapa toku, okv nw Pwknvyarnvnyi hartv yingla, Jisunyi vngming gvtoku. Vdwlo nyipam v um kaatokudw, bunu mvnwngngv Pwknvyarnvnyi hartv toku.
