Luuka 18
1 Jeesus rääkis neile selle loo, et julgustada neid palvetama igal ajal, et nad meelt ei heidaks.
Kawboet kaana cykcah poepa aham awm hy tice ami simnaak aham Jesu ing a hubatkhqi venawh nyhtahnaak awi pynoet kqawn peek khqi hy.
2 „Elas kord ühes linnas kohtunik, kes ei austanud Jumalat ega hoolinud inimestest, “selgitas Jeesus.
A mingmih a venawh: “Khaw pynoet awh Khawsa awm amak kqih, thlanghqing awm kawna amak ngai awidengkung thlang pynoet ce awm hy.
3 „Samas linnas elas lesknaine, kes käis ikka ja jälle kohtuniku juures, öeldes: „Mõista mulle õigust juhtumis mu vastase vastu!“
Ce a khawk khuiawh nuhai pynoet awm nawh, cawhkaw awidengkung a venawh, ‘Ka qaal ingkaw kai anglakawhkaw awi ve am dyng na kqawn law lah,’ tinawh cet poepa nawh qeennaak thoeh hy.
4 Mõnda aega ei tahtnud kohtunik selles suhtes midagi ette võtta, aga viimaks ütles ta endamisi: „Kuigi ma ei austa Jumalat ega hooli inimestest,
Iqyt num taw am ngai am loek na hy. Cehlai a hu na taw poek quhy, ‘Khawsa awm ap kqih nyng saw thlanghqing awm kawna am ngai pai hlai nyng,
5 on see lesknaine nii tüütu, et ma hoolitsen selle eest, et õiglus seatakse jalule. Siis ei tüüta ta mind enam ega käi nii sageli mu juures.“
vawhkaw nuhai ing ni ngeu ni lawn khing kaw ve, awihdyng kqawn pe hlah mai vang nyng, cawh ni am law qoe voel kawmsaw a mani ngeu ama ni lawn hly hy,’ tihy” tinak khqi hy.
6 Kuulake, mida otsustas üks ebaõiglane kohtunik, “ütles Issand.
Cekcoengawh Bawipa ing, “Amak thym awidengkung ak awi ve ngai lah uh.
7 „Kas te ei arva, et Jumal hoolitseb, et tema valitud rahva osaks saaks õiglus, nende osaks, kes hüüavad tema poole päeval ja ööl? Kas ta laseks neil teie arvates oodata?
A venawh khawmthan khawdai ko ang kqang doena ak cykcah, amah ing ak tyh thlangkhqi aham Khawsa ing am dyng na awi am deng kawm nu? A mingmih ce awm hly taak dym nawh nu?
8 Ei, ma ütlen teile, ta mõistaks neile õigust kiiresti. Aga kui inimese Poeg tuleb, kas ta leiab maa pealt inimesi, kes temasse usuvad?“
Ka nik kqawn peek khqi, anih ing awi ang tawnna deng kaw. Cehlai thlanghqing Capa a law awh, khawmdek awh cangnaak ak hu hly hyn hy voei nu? tihy.
9 Ta rääkis ka loo neist, kes on väga kindlad, et elavad õigesti, ning kes halvustavad teisi.
Amah am dyngnaak ypna nawh thlang ak husitkhqi venawh, vawhkaw nyhtahnaak awi ve kqawn pehy:
10 „Kaks meest läks templisse palvetama. Üks oli variser ja teine maksukoguja.
Thlang pakkhih taw cykcah aham bawkim na cet hy nih. Pynoet taw Farasi thlang na awm nawh pynoet taw mangmu ak cawikung na awm hy.
11 Variser seisis sirgelt ja palvetas endamisi: „Jumal, ma tänan, et ma ei ole niisugune nagu teised inimesed − petised, kurjategijad, abielurikkujad või kas või samasugune nagu see maksukoguja.
Farasi thlang taw dyi nawh vemyihna cykcah hy: “Khawsa, kai taw quk-aikhqi, thawlhnaak ak saikhqi, samphaihkhqi ingkaw vawhkaw mangmu ak cawikung amyihna awm am ka awm a dawngawh, na venawh zeel nyng.
12 Ma paastun kaks korda nädalas ja maksan oma sissetulekust kümnist.“
Khaw khqih nyn khuiawh buh hih voei ka zeih coengawh ka huh boeih ak khuiawh pahqa pynoet ak thym cana pe nyng,’ tihy.
13 Aga maksukoguja seisis eemal. Ta ei vaadanud isegi taeva poole. Selle asemel lõi ta endale vastu rindu ja palvetas: „Jumal, palun ole mulle armuline. Ma olen patune.“
Cehlai mangmu ak cawikung taw ak hla na dyi hoer nawh, khan benna awm am mang hqa hy, ak kqang pung nawh, ‘Bawipa, kai thlakthawlh ve nim qeen lah,’ tinawh cykcah hy.
14 Ma ütlen teile, et see mees läks koju Jumala silmis õigena, mitte see teine. Sest kes ennast ise ülendab, seda alandatakse, samas aga neid, kes end alandavad, ülendatakse.“
Ka nik kqawn peek khqi, cawhkaw thlang ing Khawsa haiawh dyngnaak ce hu nawh im na voei hy. U awm amah ingkaw amah ak zoeksang qu taw ak kaina nung tla kaw, cehlai ak kaina ak awm ing ce zoeksangnaak hu kaw,” tinak khqi hy.
15 Vanemad tõid oma väikesi lapsi Jeesuse juurde, et ta neid oma puudutusega õnnistaks. Kui jüngrid toimuvat nägid, üritasid nad neid takistada.
Thlangkhqi ing naasenkhqi ce Jesu ing a bi aham a venawh law pyi uhy. A hubatkhqi ing ami huh awh, thlangkhqi ce zyi uhy.
16 Kuid Jeesus kutsus lapsed enda juurde. „Laske väikestel lastel minu juurde tulla, “ütles ta. „Ärge takistage neid, sest Jumala riik kuulub neile, kes on nagu nemad.
Cehlai Jesu ing naasenkhqi ce a venna ak khy coengawh, “Naasenkhqi, ka venna law sak uh, koeh hqek u, kawtih Khawsa qam taw vemyih ak thlangkhqi ham ni.
17 Ma räägin teile tõtt: mitte keegi, kes ei võta Jumala riiki vastu nagu väike laps, ei saa sinna sisse.“
Awitak ka nik kqawn peek khqi, u ingawm Khawsa qam ce naasen amyihna amak do taw ak khuiawh am kun thai kaw,’ tinak khqi hy.
18 Üks ülematest tuli Jeesuse juurde ja küsis talt: „Hea Õpetaja, mida ma pean tegema, et pärida igavene elu?“ (aiōnios g166)
Ukkung thlang pynoet ing, “Cawngpuikung leek, kumqui hqingnaak ka pangnaak thai aham ikaw ka sai hly.” tina hy. (aiōnios g166)
19 „Miks sa mind heaks nimetad?“vastas Jeesus. „Keegi ei ole hea peale Jumala.
Jesu ing, “Ikawtih leek hy nani tinaak? Khawsa doeng am taw u awm am leek hy.
20 Sa tead käske: ära riku abielu, ära tapa, ära varasta, ära anna valetunnistust, austa oma isa ja ema.“
Awipeekkhqi sim tiksaw kaw: ‘Koeh samphaih, thlang koeh him, koeh qu, amak thym dyihthing na koeh dyi, na nu ingkaw na pa zoeksang lah,’ a tice ti,” tina hy.
21 „Ma olen lapsest saadik kõiki neid käske pidanud, “vastas mees.
Anih ing, “Vemihkhqi boeih ve ka naasen awhkawng ni ka sai hawh,” tina hy.
22 Kui Jeesus seda kuulis, ütles ta mehele: „Sul on puudu veel üks asi. Mine ja müü ära kõik, mis sul on, anna raha vaestele ja sul on varandus taevas. Siis tule ja järgi mind!“
Ce ak awi ce Jesu ing ang zaak awh, a venawh, “Pynoet voet hun hyk ti. Na taakkhqi boeih ce zawi nawhtaw hahqahkhqi venawh pe, cawhtaw khawk khan awh them ta kawp ti. Cekcoengawh ka hu awh bat law,” tina hy.
23 Aga kui mees seda kuulis, jäi ta väga kurvaks, sest ta oli väga jõukas.
Ce ak awi ce ang zaak awh, anih ce boei thlang na a awm dawng awh, ak kaw a boe na se hy.
24 Kui Jeesus nägi tema reaktsiooni, ütles ta: „Kui raske on rikastel minna Jumala riiki!
Jesu ing anih ce toek nawh, “Boei thlangkhqi ing Khawsa qam khuiawh a kunnaak aham ikawmyih aih na a kyinaak ve!
25 Lihtsam on kaamelil nõelasilmast läbi minna kui rikkal Jumala riiki siseneda.“
Boei thlang ing Khawsa qam khuiawh a kunnaak anglakawhtaw kalauk ing kqym ak khuiawh a kun mantaw zoei bet kaw,” tinak khqi hy.
26 Need, kes kuulsid seda, imestasid: „Kes võib siis päästetud saada?“
Ce ak awi ak zakhqi ing, “U ing nu thawngnaak a huh hly lawk hy voei?” ti uhy.
27 Jeesus vastas: „Mis on inimlikus mõttes võimatu, on Jumala jaoks võimalik.“
Jesu ing, “Thlanghqing aham amak coeng thai ce Khawsa ham taw coeng thai hy,” tinak khqi hy.
28 Peetrus ütles: „Me jätsime kõik maha, et sulle järgneda!“
Piter ing a venawh, “Kaimih ingtaw ik-oeihkhqi boeih cehta unyng saw na hu awh bat unyng ve!” tina hy.
29 „Ma räägin teile tõtt, “ütles Jeesus neile, „igaüks, kes jätab Jumala riigi pärast maha oma kodu, naise, vennad, vanemad või lapsed,
Jesu ing a mingmih na ce, “Awitaak ka nik kqawn peek khqi, u ingawm Khawsa qam dawngawh a im aw, a zu aw, a koeinaa aw, a cakhqi aw ama cehtaak awhtaw
31 Jeesus viis kaksteist jüngrit kõrvale ja ütles neile: „Me lähme Jeruusalemma ja kõik see, mida prohvetid inimese Poja kohta kirjutasid, läheb täide.
Jesu ing a hubat Thlanghqa hlaihih ce ak chang na cehpyi nawh, “Tawngha khqi ing, Thlanghqing Capa akawng ami na qeekhqi boeih ce a soepnaak aham, ningnih ve Jerusalem na ni cet kawm uh.
32 Ta antakse võõramaalaste kätte, teda mõnitatakse ja solvatakse ning tema peale sülitatakse.
Anih ce Gentelkhqi kut awh pe kawm uh. Raih na kawm uh, the a kha na kawm uh, sawh a phih kawm uh, vyk kawm usaw him kawm uh.
33 Nad piitsutavad teda ja tapavad ta, kuid kolmandal päeval tõuseb ta surnuist üles.“
Cehlai am thum nyn awh tho tlaih kaw,” tinak khqi hy.
34 Kuid nad ei saanud aru millestki, mida Jeesus neile rääkis. Tähendus oli nende eest varjatud ja nad ei mõistnud, millest ta rääkis.
Vawhkaw awi ak kqawnkhqi ve a hubatkhqi ing pynoet ca awm am zasim uhy. Ak kqawn ngaihnaak ce a thuh hyn dawngawh, ikawk awi aw ak kqawn hy voei, ti awm am sim uhy.
35 Kui Jeesus lähenes Jeerikole, istus tee ääres kerjates üks pime mees.
Jeriko khaw ce Jesu ing a pha tawm awh, mikhyp thlang pynoet taw lam a keng awh ngawi nawh kut dun hy.
36 Ta kuulis rahvast mööda minemas, seepärast küsis ta, mis toimub.
Thlangkhqi a ceh tyn awi ce ang zaak awh, thlangkhqi ce doet hy.
37 Talle öeldi: „Naatsareti Jeesus läheb mööda.“
Thlangkhqi ing, Nazareth khaw awhkaw Jesu law hy, tina hy.
38 Mees hüüdis: „Jeesus, Taaveti poeg, halasta mu peale!“
Cawh anih ing, “David Capa, Jesu, kai ve nim qeen lah,” tinawh khy hy.
39 Need, kes olid rahvahulga ees, käskisid tal karjumise lõpetada ja vait jääda, kuid tema karjus üksnes valjemini: „Taaveti Poeg, halasta mu peale!“
Lam ak khul kungkhqi ing awm dym aham kaa na uhy, cehlai, David Capa, kai ve nim qeen lah, tinawh khy khqoet hy.
40 Jeesus peatus ja käskis pimeda mehe enda juurde tuua. Kui mees tuli, küsis Jeesus talt:
Cawh Jesu ing dyi cat nawh, cawhkaw thlang ce a venna sawi aham kqawn pehy. Jesu a ven a pha awh,
41 „Mida sa tahad, et ma sinu heaks teeksin?“„Issand, ma tahan jälle näha, “anus ta.
“Kaw sai sak aham nu na ni ngaih? tina hy. Anih ing, “Bawipa, ka mik a dai aham ngaih nyng,” tina hy.
42 „Siis näe!“ütles Jeesus talle. „Sinu usk minusse on su terveks teinud.“
Jesu ing a venawh, “Na mik dang hlah seh, nak cangnaak ing ni qoei sak hawh hy,” tina hy.
43 Silmapilkselt suutis mees näha. Ta järgnes Jeesusele ja ülistas Jumalat. Kõik sealviibijad, kes toimunut nägid, ülistasid samuti Jumalat.
Cawh a mik ce dai pe pahoei hy, Jesu a hu awh bat nawh Khawsa ce kyihcah hy. Thlangkhqi ing ami huh awh, Khawsa ce kyihcah uhy.
