Luuka 14
1 Ühel hingamispäeval läks Jeesus einestama ühe variseride ülema koju, kus nad teda hoolikalt jälgisid.
Lao esa, nandaa no fai hule-oꞌeꞌ, atahori partei agama Farisi ra malanggan esa noꞌe Yesus fo nema naa sia umen. Ana endoꞌ naa-ninu, ma hambu atahori maku-maꞌu E fo rae rita Ana nae tao saa nandaa no fai hule-oꞌeꞌ.
2 Seal oli üks mees, kelle käed ja jalad olid tursunud.
Leleꞌ naa, hambu atahori esa mamahedꞌi ao maꞌasofeꞌ endoꞌ sia naa boe.
3 Niisiis küsis Jeesus vaimuliku seaduse tundjatelt ja variseridelt: „Kas seadus lubab hingamispäeval terveks teha või mitte?“
Boe ma, Yesus natane mahine hukun Yahudi ma atahori Farisi mana endo raa-rinu sia naa nae, “Tungga baꞌi Musa hohoro-lalanen, bisa tao nahaiꞌ atahori hedꞌis, nandaa no fai hule-oꞌeꞌ, do hokoꞌ?”
4 Aga nad vaikisid. Jeesus puudutas meest, tegi ta terveks ja saatis oma teed.
Te nda hambu esa nahara sa boe. Boe ma Yesus kois atahori mamahedꞌiꞌ a, de hai neuꞌ ena. Basa ma Yesus denu e baliꞌ.
5 Siis ütles Jeesus neile: „Kui teie poeg või härg kukuks juhtumisi hingamispäeval kaevu, kas te ei tõmbaks teda siis kohe välja?“
Basa naa ma, Yesus natane se fai nae, “Mete ma hambu anadikiꞌ sa tudꞌa oe rala neu, nandaa no fai hule-oꞌeꞌ, hei mii nore baliꞌ e dꞌean, do hokoꞌ? Mete ma sapi a tudꞌa rala neu, na hei hela e, do, lea hendi e dꞌean? Neꞌo hei lea hendi e dꞌean. De naa sosoan nae, hei o tao ues ena boe, to!”
6 Nad ei suutnud vastust anda.
Rena Yesus olaꞌ taꞌo naa, te nda hambu atahori esa bisa nataa E sa boe.
7 Nii rääkis ta loo külalistele, sest ta märkas, kuidas nad olid valinud istumiseks aukohti.
Leleꞌ naa, Yesus memeteꞌ atahori mana rema raa sia ume fefetas a. Hambu atahori hetar pili mamanaꞌ sia mataꞌ, fo reu endoꞌ sia naa. Nita taꞌo naa, boe ma Ana olaꞌ nae,
8 „Kui sind on kutsutud pulmapeole, siis ära istu aukohale, sest võib-olla on kutsutud keegi, kes on sinust tähtsam, “alustas ta.
Besa-bꞌesa, o! Mete ma atahori rarolo nggi misiꞌ fefeta kakabꞌiꞌ, na, afiꞌ mii endo sia ataori moko-monaen ra mamanan. Huu afiꞌ losa tenu fefetas narolo fuiꞌ manaseliꞌ lenaꞌ nggo.
9 „Sinu võõrustaja, kes on teid mõlemat kutsunud, tuleb ja ütleb sulle: „Anna oma koht sellele inimesele.“Siis pead sa piinlikkust tundes minema kohale, mis on järele jäänud.
Mete ma taꞌo naa, tenu fefetas neꞌo nema olaꞌ no nggo nae, ‘Afiꞌ mumunasa, e! Amaꞌ tulun lali misiꞌ deaꞌ naa dei, huu au sadꞌia hela kadꞌera ia fee neu atahori moko monaen ra.’ Boe ma ho fela hela kadꞌera naa no mamaet, de muu endoꞌ sia seku dꞌeaꞌ.
10 Kui sind on kutsutud, siis vali hoopis kõige tagasihoidlikum koht, nii et kui su võõrustaja tuleb sisse, ütleb ta sulle: „Mu sõber, palun mine paremale kohale.“Siis oleksid sa austatud kõigi külaliste ees, kes koos sinuga istuvad.
Dadꞌi mete ma hambu nerolot, na, muu endoꞌ sia kadꞌera mana seku sia deaꞌ. Dei fo mete ma tenu fefetas nita nggo, na neti noꞌe nae, ‘Eh, Amaꞌ! Laꞌi fo endoꞌ sia mataꞌ ia.’ No taꞌo naa hei hambu hadꞌa-hormat sia atahori fuiꞌ ra matan nara.
11 Sest neid, kes end ise ülendavad, alandatakse, ja neid, kes end ise alandavad, ülendatakse.“
Huu atahori mana soꞌu-soꞌuꞌ aon, dei fo Lamatuaꞌ naꞌatutudꞌaꞌ e. Te atahori mana tao aon onaꞌ anadꞌiki, dei fo Lamatuaꞌ soꞌu nanaru e.”
12 Seejärel ütles ta mehele, kes oli teda kutsunud: „Kui sa korraldad lõuna- või õhtusöögi, siis ära kutsu oma sõpru, vendi, sugulasi või rikkaid naabreid, et nad võiksid omakorda sind kutsuda ja nii saaksid sa tasu.
Basa naa ma, Yesus olaꞌ no tenu umeꞌ a nae, “Faiꞌ ruma, mete ma amaꞌ tao fefetas, na, afiꞌ muroloꞌ a bobꞌonggim no nonoom atahori mamasuꞌiꞌ ra! Te neꞌo ara bisa rarolo baliꞌ nggo fai!
13 Kui sa korraldad pidusöögi, kutsu hoopis vaeseid, vigaseid, sante ja pimedaid,
De mete ma amaꞌ feta-dꞌote, na, murolo atahori hata-taaꞌ, ei doꞌoꞌ, keko-lukuꞌ, ma atahori pokeꞌ ra.
14 ning sa saad õnnistatud, sest neil ei ole sulle millegagi tasuda, ja sa saad tasu heade ülestõusmisel.“
Huu neꞌo ara nda bisa bala-bꞌae rala nggo sa. Te mete ma amaꞌ murolo se, Lamatualain mana bala-bꞌae. Dei fo mete ma nafefela baliꞌ atahori mamahereꞌ mia mamates ena, Ana nda liliiꞌ amaꞌ malolem sa.”
15 Kui üks neist, kes koos Jeesusega lauas sõi, kuulis seda, ütles ta Jeesusele: „Kui imetore on neil, kes söövad peolauas Jumala riigis!“
Rena taꞌo naa ma, hambu atahori sa mana endoꞌ no Yesus olaꞌ nae, “Atahori mana onton seli naeni atahori mana raa raꞌabꞌue sia Lamatualain ume manen, o!”
16 „Elas kord üks mees, kes valmistas suure pidusöögi ja kutsus palju külalisi, “vastas Jeesus.
Yesus nataa e nae, “Au dui taꞌo ia: Hambu atahori sa tao fefeta ineꞌ. Boe ma ana narolo atahori hetar.
17 „Kui saabus söögiaeg, saatis ta oma sulased kõigile kutsutuile ütlema: „Tulge, sest pidusöök on valmis!“
Leleꞌ ara sadꞌia rala fefetas ena ma, ana denu atahori dedꞌenun, neu noꞌe atahori mana hambu nerolotꞌ ra nae, ‘Laꞌi, te fefetas sangga mulai ena.’
18 Aga nad kõik hakkasid vabandusi esitama. Esimene ütles: „Ostsin just põllu ja pean minema seda vaatama. Palun vabanda mind.“
Te basa se sangga dalaꞌ mataꞌ-mataꞌ naa fo ara nda reu sa. Esa bꞌale nae, ‘Waa! Au feꞌe hasa ala osi sa, de au musi uu mete sobꞌa e dei. Afiꞌ mumunasa o! Huu au nda bisa uu sa.’
19 Teine ütles: „Ostsin just viis paari härgi ja ma pean minema neid katsetama. Palun vabanda mind.“Kolmas ütles:
Hambu esa fai nae, ‘Au feꞌe hasa ala sapi hohombu moleꞌ pasan lima. Au ae uu sobꞌa sudꞌi se, de afiꞌ mumunasa, o!
20 „Võtsin just naise, nii et ma ei saa tulla.“
Esa fai nae, ‘Au feꞌe sao ena, de nda bisa uu sa.’
21 Sulane läks tagasi ja rääkis oma isandale, mida nad olid öelnud. Majaisand sai pahaseks ja ütles oma sulasele: „Mine ruttu välja linna tänavatele ja kõrvaltänavatele ning too sisse vaesed, vigased, pimedad ja sandid.“
Basa ma, atahori dedꞌenuꞌ a baliꞌ de nafadꞌe tenu fefetas a. Rena nala ma, tenu fefetas namanasa seli. Boe ma ana parenda atahori dedꞌenuꞌ a nae, ‘Mete ma taꞌo naa, lao muu leo lai-lai! Muu sia basa okofoꞌ ma dꞌala kabiaꞌ ra sia kota, fo murolo mendi basa atahori hata-taaꞌ ra, ei doꞌo, pokeꞌ, ma keko-lukuꞌ ra.’
22 Siis ütles sulane: „Isand, ma tegin nii, nagu sa käskisid, aga ikka on veel tühje kohti.“
Rena taꞌo naa ma, atahori dꞌedeꞌnuꞌ a neu narolo atahori ra. De ana baliꞌ ma nafadꞌe nae, ‘Amaꞌ! Basa se rema ena, te mamana rouꞌ feꞌe hetar.’
23 Nii käskis isand sulast: „Mine välja maanteedele ja külatänavatele ning sunni inimesi tulema. Ma tahan, et koda saaks täis.
Boe ma tenu fefetas nae, ‘Mete ma taꞌo naa, muu seluꞌ fai sia kambo-kamboꞌ sia kota dꞌeaꞌ, losa osi-lutu ra. Kokoe sudꞌiꞌ a se, fo mo se rema, sadꞌi tao sofe mamana fefetas ia.
24 Ma ütlen sulle, ükski neist kutsututest ei saa mu pidusööki maitsta.““
Rena, e! Atahori nda mana simbo nerolo ngga naa, ara nda ramedꞌa rita fefetas ia nanaat nara maladꞌan mbei sa boe!’”
25 Jeesusega käis kaasas suur rahvahulk. Ta pöördus ja ütles neile:
Basa naa ma, Yesus se lao rakandoo risiꞌ Yerusalem. Atahori hetar tungga E. De Ana mbali se, ma Ana olaꞌ nae,
26 „Kui te tahate mind järgida, kuid ei vihka oma isa ja ema, naist ja lapsi, vendi ja õdesid − koguni oma elu −, ei saa te mu jüngrid olla.
“‘Atahori mana tebꞌe-tebꞌeꞌ nau tungga Au, ana musi sue Au lenaꞌ basa e: lenaꞌ ina-ama nara, lenaꞌ sao-ana nara, lenaꞌ odꞌi-aꞌa nara, lelenan fai eni aon. Mete ma hokoꞌ, atahori naa, nda nandaa dadꞌi Au ana mana tungga ngga sa.
27 Kui te ei võta oma risti ega järgne mulle, ei saa te mu jüngrid olla.
Te atahori mana nda nau lemba doidꞌosoꞌ sa, huu ana tungga Au, ana nda nandaa dadꞌi Au atahori ngga sa. Atahori mana nae dadꞌi Au atahori ngga, onaꞌ mae atahori rae tao risa e o, ana lemba nakandoo doidꞌoson.
28 Kui kavatsete torni ehitada, kas ei arvuta te kõigepealt, kui palju see maksma läheb, ega vaata, kas teil on piisavalt raha selle lõpetamiseks?
Dadꞌi mete ma mae tungga Au, na, duꞌa malolole dei. Onaꞌ atahori rae rafefela Ume dek. Ana musi reken lutuꞌ-leloꞌ naꞌahuluꞌ dei, ume nala dꞌoiꞌ baꞌu saa. Afiꞌ losa dꞌoiꞌ nda dai sa.
29 Kui te pärast vundamendi rajamist ei suuda seda valmis teha, siis naeraksid kõik, kes teid näevad, ja ütleksid:
Huu mete ma nda ito-reken lutuꞌ-leloꞌ sa na, afiꞌ losa feꞌe taoꞌ a ume a netehun, te dꞌoiꞌ basa ena. Ma atahori ra mali raꞌamamaeꞌ e,
30 „Vaadake teda: ta alustas ehitamist, kuid ei suutnud lõpetada.“
rae, ‘Hei mita atahori naa dei! Ana feꞌe taoꞌ a ume netehun, nda feꞌe saa sa boe, te dꞌoin basa ena.’
31 Missugune kuningas läheb teise kuningaga sõtta, ilma et istuks enne koos nõuandjatega maha ega arvutaks, kas tema ja ta kümme tuhat meest suudavad võita tema vastu marssivad kakskümmend tuhat?
Conto Laen fai, naeni soꞌal netatiꞌ. Mane mana nae natati musi endoꞌ no nonoon nara fo ola-olaꞌ raꞌahuluꞌ deiꞌ Mete ma naꞌena a soldꞌadꞌu atahori rifon sanahuluꞌ a, na musi timba-tai eni bisa nasenggiꞌ musu, atahori rifon ruanulu, do hokoꞌ?
32 Kui ta ei suuda, saadab ta esindajad rahu paluma siis, kui teine kuningas on veel väga kaugel.
Mete ma timba-tai basa, ma duꞌa nae neꞌo eni nda nasenggiꞌ sa, na, malole lenaꞌ, leleꞌ musu a feꞌe sia dodꞌooꞌ, te ana haitua memaꞌ dedꞌenuꞌ fo olaꞌ dꞌame.
33 Samamoodi on igaühega teist: kes ei loobu kõigest, ei saa minu jünger olla.
Onaꞌ naa boe, atahori mana nae tungga Au. Eni musi duꞌa neu-nema malolole, nae eni nahehere lao hela basaꞌ e, do hokoꞌ? Mete ma hokoꞌ, atahori naa nda nandaa dadꞌi ana dedꞌenu Ngga sa.”
34 Sool on hea, aga kui see kaotab oma maitse, kuidas saab selle taas soolaseks muuta?
Yesus tute seluꞌ dedꞌea-oꞌolan no conto laen fai nae, “Masiꞌ naa, maloleꞌ. Hita pake fo tao maladꞌa nanaat. Te mete ma masiꞌ a nda masi sa ena, na nggunan sa fai? Hita nda bisa pake e fo tao maladꞌa nanaat sa ena. Tae tao dadꞌi pupuk o, nda bisa sa ena. Hita nggari hendi e neuꞌ ena. Dadꞌi hei o musi dadꞌi onaꞌ masiꞌ a, fo misodꞌa sue-lai basa atahori. Seka ma ndikiꞌ, na, rena malolole, o!”
35 Sellest pole kasu mulla ega väetisena – te viskate selle lihtsalt välja. Kellel kõrvad on, see kuulaku!“
